planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed nõrgaks (rikutud struktuuriga
kahjustajate säilimist ja populatsioonide kujunemist mullas. Tervete ja elujõuliste taimede kasvatamiseks on vajalik sõmeraline hea struktuuriga huumusrikas muld, kus on aktiivne mikro- ja makrobioloogiline elu. Mulla omadusi saab parandada sobiva külvikorra, orgaaniliste väetiste andmise ja õige harimisega. Põhilised võtted: 1. Viljavaheldus - peab jälgima, et samale põllule järgmine aasta ei külvata selliseid kultuure, mis sinna ei sobi · Rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu iseendale järgnevust · Nisu ei tohi kasvatada mitu aastat samas kohas, kuna ta ei talu iseendale järgnevust ning seetõuttu võib saak langeda · Kartul on heaks eelkultuuriks peaaegu kõigitedel kultuuridele ning talub hästi ka iseendale järgnevust 2
väheliikuvate kahjurite (kartuli-kiduuss, lestad) tõrjel. Vältida mitmel aastal järjest ühel kasvukohal ühte sugukonda kuuluvate taimede kasvatamist. (nt. kapsanuutri tekitaja säilib mullas 3-5 aastat, kartulivähi tekitaja 13 aastat). Kasvatada liblikõielisi, kuna nende juurtel paiknevatel mügarbakteritel on seeni lagundav mõju – liblikõielised head vahekultuurid. Näiteks rapsile ei sobi eelkultuuriks kartul, lina, peet ja hernes, kuna nende haigused hävitavad rapsi saaki. Rapsi ei tohi samas kohas mitu aastat kasvatada, kuna ei talu iseendale järgnevust. Nisu ei tohi kasvatada mitu aastat samas kohas, kuna ta ei talu iseendale järgnevust ning seetõuttu võib saak langeda. Õige mullaharimissüsteem on väga tähtis. Eesmärgiks on sobivate kasvutingimuste loominen ning mullaviljakuse suurendamine. Kündmisega viiakse sügavamatesse
). Samuti ei ole soovitav porgandit külvata liblikõieliste kultuuride järgi, kuna need suurendavad säilitushaiguste (valgemädanik, baktermädanik) nakatumise ohtu. Eelviljaks sobivad kapsad, kartul, kurk. Varajased kartul, lill- ja peakapsas on paremad eelviljad kui nende kultuuride hilised sordid. Heaks eelviljaks on ka sibul ja porrulauk. Samal kohal ei tohiks porgandit kasvatada mitte enne 4... 6 aasta möödumist. (4) Maa, millele mina porgandiseemne külvan on eelkultuuriks olnud kartul, mis on tõstnud mulla viljakust ja tagab parema saagikuse. Kasvukoha valikul tuleb silmas pidada ka seda, et mullas ei oleks mitmeaastasi juurumbrohtusid. Porgandi kasvatamisel on eriti tülikaks osutunud orashein. (1) Mulla harimine 9 Mulla ettevalmistamist porgandile tuleb alustada juba sügisel. Maa küntakse 25... 30 cm sügavuselt ning võimalusel kasutatakse lisaks sügavkobestajat
(10:20)*100=50 g · Väetatava puu võraalune pind on 12 m2, siis väetise kogus on 50*12= 600g · Väetiste kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toiteelementide kogusest Sügisene väetamine PK-väetised järgmise aasta saagiks sügiskünni alla, kui ei planeerita paiklikku väetamist kompleksväetisega N-väetis taliteraviljadele (kuni 30 kgN/ha NH4NO3 ) külvieelse mullaharimisega, kui eelkultuuriks oli suviteravili ja sõnnikut ei anta Orgaanilised väetised sügiskünni alla, mis viiakse mulda kiiresti pärast laotamist Orgaanilisi väetisi pealtväetisena pikaajalistele rohumaadele (4..6 aastat pärast rajamist) pärast viimast niidet (karjatamisringi) PK-väetised pealtväetisena rohumaadele pärast viimast niidet või karjatamise lõppu Kevadine väetamine N-väetis kultuuridele külvi eel mullaharimise alla, viies need võimalikult kiiresti mulda
Segatis on söödaks, haljasmassina; segavili teraks 10 c) raps ja rüps kobestavad mulda kuna on sammasjuurelised, orgaanikat viivad ära sama palju kui juurde annavad; väga head fütosanitarid teraviljade vahel - halvad eelviljad on teraviljad (eriti suviteraviljad), sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur ja pidurdab kõige rohkem just teravilja enda kasvu ja arengut. Eelkultuuriks rapsile ei sobi: Kartul (tõusmepõletik) Lina (kuivlaiksus) Peet (peedinematoodid) Hernes (valgemädanik) Kartuli, herne, lina järel jätta vahet üks aasta, peedi puhul kaks aastat. Kui me neid järjestusi ei arvesta, siis ei pruugi terve saak hävida, vaid saagikus võib langeda. Soovituslik! Eelviljad linale sobivuse järjekorras: Talirukis, talinisu, kaer, oder, suvinisu Kui eelviljaks on rohumaa ja tegemist on väheviljaka mullaga (3-4 t/ha heina), siis võib lina külvata
i Lina ristik Teravili, Lina, söödajuurvili ristõielised, hernes Raps, ristik Teravili Lina rüps Ristik Taliteravili, Kaer, suvinisu, segatis varajane oder hiline oder Eelkultuuriks rapsile ei sobi: kartul (tõusmepõletik), lina (kuivlaiksus), peet (peedinematoodid) ja hernes (valgemädanik). Kartuli, lina, herne järel jätta vahet üks aasta, peedi puhul kaks aastat; Erinevate põllukultuuride sobivad eelviljad · lülitada külvikorda raps ja rüps (rikastavad mulda orgaanikaga, parandavad mulla fütosanitaarset seisundit, ka turg on soodne nende kasvatamiseks) · kasutada segukülve - teravili + liblikõielised kaunviljad (hernes, vikk)
annaabi.ee 
