8. passive legal capacity – ability to have legal rights and legal obligations 9. jurisdiction of a court – court`s right to prosecute the case 10. state fee – charge for prosecuting the case IV 1. hageja nõuded – claims of the plaintiff 2. kostja vastuväited – defences of the defendant 3. kostja vastus – answer of the defendant 4. protsessiosalisi kohtusse kutsuma – to summon the participants to the court 5. eelistungit pidama – to hold a preliminary hearing 6. kohtukutset kättetoimetama/üle andma – to deliver a summons 7. tunnistaja ütlused – testimony of witness 8. kontrollima tõendite kuuluvust ja lubatavust – to verify relevance and admissibility of the evidence 9. vastuhagi esitama – file a counterclaim 10. asja sisuliselt arutama – adjudication of the matter on merits 11. asitõendid – physical evidence 12. nõudeid esitama – submit the claims 13
the court 26. riigilõiv state fee 27. hagi rahuldama satisfy a claim 28. tagaseljaotsus default judgment 29. eelmenetlust läbi viima conduct pre-trial proceedings 30. hageja nõuded claims of the claimant / plaintiff 31. kostja vastuväited defences / objections of the defendant 32. tõendite kuuluvus ja lubatavus relevance and admissibility of evidence 33. eelistungit pidama hold a preliminary hearing 34. tunnistaja tunnistus testimony / statements of a witness 35. kohtukutset kätte toimetama/üle andma serve / deliver a summons 1. participants in proceedings - the parties (the plaintiff and the defendant) and sometimes also third persons 2. counterclaim - the defendant has the right to file a counterclaim against the plaintiff 3. matters on petition - matters on petition include, for example, declaration
võib esitada pankrotiavalduse. Kuivõrd võ peab põhjendama seda, et ta on maksejõuetu? Kas võiks olla nii- kohus võiks välja kuulutada ilma et kontrolliks, kas on maksejõuetu. Nii ei ole otsustanud, äkki kahjustab ise oma huvisid, on liiga pessimistlik. Ka võlgnik peab põhjendama oma maksejõuetust. Peab avaldusele lisama kaks asja: võlanimekirja ja põhjenduse, miks ta leiab, et on maksejõuetu. Kui on tegemist võ p avaldusega, ei pea kohus menetluse algatuseks pidama eelistungit, algatab p men, nimetab ajutise halduri, kes peab selgitama võ maj olukorda. Eeldatakse seda, et kui on p avalduse esitanud, on ka maksejõuetu. Kogu eelnev periood on lühem ja lähtutatakse eeldusest, on maksejõuetu. Kui selgub, et ikkagi ei ole, võib jätta välja kuulutamata. Sea-s ettenähtud juhtudel- võ on kohustatud esitama pankrotiavalduse. § 13 lg 3. peamiseks juhuseks on see, kui jur isikust võ on püsivalt maksejõuetu- tsüs § 36- juhatuse liikmed peavad esitama p avalduse
ja kohta pooltele teatamata. (2) Kaebuse võib esitada: 1) menetlusosaline kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest; TsMS § 168. Asja lahendamine enne eelistungit 2) menetlusväline isik kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai (1) Kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul
asja lahendada kirjalikus menetluses üksnes siis, kui mõni ja kohta pooltele teatamata. 8 Page 9 of 24 TsMS § 168. Asja lahendamine enne eelistungit 2) menetlusväline isik – kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai (1) Kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul (3) Kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76
Tsiviilasi vaadatakse läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsMS § 341 lg 1)9. Tsiviilasju, vaadatakse läbi seaduses sätestatud juhtudel ka kohtuistungit pidamata. Kohus juhib kohtuistungit, kuulab ära menetlus- osaliste arvamused hagi kohta ja asjas tähendust omavate asjaolude kohta ning taotlused. Mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata10. Protsessuaalselt eristatakse eelistungit ja põhiistungit. 8 Lk 38 9 Lk 48 10 Lk 48 14 14. Kohtuotsuse ja -määruse peale edasikaebamine ja jõustumine Otsus tehakse avalikult teatavaks selle kuulutamisega asja arutamist lõpetaval istungil või tehakse otsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit. Kui otsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu, teatab kohus asja arutamist lõpetaval
ulatuses apellatsioonis kui esimeses astmes, arvestades kaebuse ulatust. kas peabki sama palju raha maksma, kuigi kohus peab vähem tööd tegema? vahet pole, kui kaotab, siis oma viga 50. H esitab K vastu hagi tuvastada juriidiline fakt, et H ja K vahel sõlmitud laenulepingus on laenusummaks 50 000 kr, millest H on K-le ära maksnud 7 500 kr. Kohus võttis hagi menetlusse. Asjas toimus kaks eelistungit, kus kohus palus H haginõuet ja õiguslikku huvi täpsustada. Seejärel andis kohus H-le tähtaja riigilõivu 4400 kr tasumiseks. H ei tasunud riigilõivu kohtu poolt määratud tähtajaks, kuid teatas kirjalikult, et kuna ta on ta on pensionär, siis riigilõivu tasumiseks vahendid puuduvad. Mis liiki hagiga on tegemist? Mida teeb kohus? tegemist on rahaliselt hinnatava hagiga hagihind on tuvastushagi korral vastavalt § 125 hüve väärtus, mille hageja on õigustatud
septembril 2011 jõustunud KrMS § 267 lg 4^1 alusel, süüdistatava saalist eemaldamist KrMS § 267 lg 1 p 1 alusel või muu menetlusosalise saalist eemaldamist KrMS § 267 lg 5 alusel. Kohtulik eelmenetlus Üldmenetluse kohtuistungile eelneb kohtulik eelmenetlus, mille raames võib kohus pidada ühe või mitu eelistungit. Eelmenetluses kohus otsustab, kas saab talle saadetud kriminaalasja menetleda või mitte. Loe KrMS §§ 257...2651 kohtuliku eelmenetluse kohta. Kohtulik eelmenetlus hõlmab ka kohtulikuks arutamiseks ettevalmistavaid toiminguid. Kohtuliku eelmenetluse raames kontrollib süüdistusakti saanud kohtunik 1) kriminaalasja kohtualluvust (KrMS 257 lg 1). Kohtualluvuse vaidlustamise korral koostab kohtunik kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse (KrMS 28 lg 1)
talle müüdud kinnistul asuv maja ei vasta lepingutingimustele ja sellel on mitmeid ehituslikke puudusi, mille kõrvaldamiseks minevate kulutuste hüvitamist ta nõuab. Pärast asjas eelistungi toimumist esitab A dokumendi, mida ta nimetab ,,hagi muutmiseks". Selle järgi ei nõua A enam kahju hüvitamist, vaid nõuab tagasi tema tasutud ostuhinda, väites, et ,,taganeb käesolevaga müügilepingust". Põhjendusena selgitab A, et tema ,,kannatus on katkenud", kuna peale eelistungit ilmnes veel rida täiendavaid puudusi, muu hulgas ilmnes et maja kaminahi on tuleohtlik ja katus laseb vett läbi. Kas selline hagi muutmine on lubatav? §376 1) Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. (4) Hagi muutmiseks ei peeta:
annaabi.ee 
