kohustus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitada kohtule OÜ/AS pankrotiavaldus. Pankrotimenetlusega algatamise otsustab kohus määrusega 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest. Kui kohus peab algatamise otsustamiseks eelistungi, otsustab ta 10 päeva jookul istungi aja ja saadab kutsed pankrotiavalduse esitajale ja võlgnikule. Kui võlausaldaja eelistungile ei ilmu, jätab kohus pankrotimenetluse algatamata. Võlgniku mitteilmumise korral võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustada tema osavõtuta. 1 PankrS § 15 lg 3 sätestab asjaolud, mille esinemisel kohus jätab menetluse algatamata. See juhtub näiteks siis, kui võlgnik ei tunnusta nõuet ja kohus leiab, et nõude saab lahendada
miks ta hagi ei tunnista, siis on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vajadusel teavitab kohus hagi esitamisest ka asjaomaseid riigi- või omavalitsusasutusi ning nõuab nende arvamust. Samuti lahendab kohus eelmenetluses protsessiosaliste (hageja, kostja ja kolmanda isiku) taotlusi ja erinõudeid. Seejärel määrab kohus eelistungi aja. Eelistung toimub võimalusel kahe kuu jooksul hagiavalduse esitamisest. Eelistungile kutsub kohus protsessiosalised, saates neile kohtukutse. Seadus lubab kutse edastada ka telefoni, faksi või muu sidevahendiga. Kui registris ei ole andmeid inimese aadressi kohta või inimene ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada, kutsutakse ta kohtusse ajalehekuulutusega, mis avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega.
eestikeelne kohtulahend. Kui kohtumenetlus toimub muus keeles, võib TsMS § 74. Kohtusse ilmumise kohustus kohus teha kohtulahendi eraldi dokumendina eesti keeles või (1) Kohus võib poolt või tema seaduslikku esindajat kohustada ilmuma kohtumenetluse keeles. kohtuistungile, eelistungile või mõne protsessitoimingu juurde, kui seda (4) Kui eraldi dokumendina vormistatud kohtulahend ei ole eestikeelne, on vaja asja lahendamiseks. antakse protsessiosalise soovil talle eesti keelde tõlgitud kohtulahend. (2) Kohus teatab isikliku kohtusse ilmumise kohustusest isikule, keda ta Muukeelse kohtulahendi võib protsessiosalisele anda üksnes tema kohtusse ilmuma kohustab
Kui kohtumenetlus toimub muus keeles, võib kohus teha kohtulahendi eraldi dokumendina eesti keeles või TsMS § 74. Kohtusse ilmumise kohustus kohtumenetluse keeles. (1) Kohus võib poolt või tema seaduslikku esindajat kohustada ilmuma (4) Kui eraldi dokumendina vormistatud kohtulahend ei ole eestikeelne, kohtuistungile, eelistungile või mõne protsessitoimingu juurde, kui seda antakse protsessiosalise soovil talle eesti keelde tõlgitud kohtulahend. on vaja asja lahendamiseks. Muukeelse kohtulahendi võib protsessiosalisele anda üksnes tema (2) Kohus teatab isikliku kohtusse ilmumise kohustusest isikule, keda ta nõusolekul. kohtusse ilmuma kohustab
muutunud nõude korral? Ariühingust võlgnik esitab oma bilansi ja majandusaasta aruanded. Füüsiline isik esitab ülevaate kõikidest oma varadest ja kohustustest koos tõendiga. Teiseks peab võlausaldaja tõendama oma nõude olemasolu. Leping, are, arvelduskonto väljavõte, kassaordes, väljavõtted raamatupidamisandmetest. 84. Millistel tingimustel jätab kohus ajutise halduri nimetamata? Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile 85. MILLISED ON PANKROTI VALJAKUULUTAMISE TAGAJARJED? 40 1) võlgniku varast moodustub pankrotivara 2) Haldurile läheb ule võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara 3) Fuusilisest isikust võlgnik ei saa teha pankrotivaraga tehinguid 4) juriidiline isik ei saa teha mitte mingisuguseid tehinguid
ka eelnevalt puudumisest ega selle põhjusest. A taotlusel tegi kohus tagaseljaotsuse, millega mõistis B-lt 67 000 krooni välja. Tagaseljaotsuse põhjendusena märkis kohus otsuses üksnes: ,,Hageja nõue on hagiavalduses esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja kohtuistungile ei ilmunud". Kas ja mida on B-l võimalik oma õiguste kaitseks teha. § 410. Kostja puudumine kohtuistungilt Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. §413 tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtusse ilmumata jätmisel lg 1 oli piisavalt põhjendatud §415 saab esitada kaja tagaseljaotsuse peale kui lg 1 kohaselt oli tal puudumiseks mõjuv põhjus.
ei ole olnud nõus kirjaliku menetlusega või asja arutamisega kohtuistungil ilma tema osavõtuta. Viimati nimetatud seisukoht järeldub TsMS § 412 lõike 1 punktist 1 ja § 413 lõike 3 punktist 3, mis keelavad vastavalt hagi läbi vaatamata jätmise ja tagaseljaotsuse tegemise, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hageja või kostja olid nõus kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega ilma nende osavõtuta. Kohtuistungile ilmumise kohustus kehtib ka nn eelistungile (TsMS § 398). Kohtuistungile (ka eelistungile) kutsutud pool on TsMS § 345 kohaselt alati kohustatud õigel ajal teatama kohtule kohtuistungile mitteilmumisest ja põhistama kohtusse ilmumise takistuse. Kohtusse ilmumata jätmise põhjusest teatamise kohustust tuletatakse poolele meelde kohtukutses (TsMS § 344 lg 1 p 6). Mida tähendab TsMS §-s 345 sõnapaar ,,õigel ajal", pole selge. Kindlasti peab pool kohut informeerima kohtuistungile mitteilmumisest enne kohtuistungi toimumist
3) kriminaalasjas menetluse lõpetamise aluste olemasolu (258 lg 1 p 3), 4) tõkendi kohaldamise või muutmise vajalikkust (258 lg 1 p 1). Eelistungi korraldamine kohtu alla andmise otsustamiseks on vajalik vaid siis, kui ilmnevad KrMS 258 lg-s 1 loetletud alused. Eelistungi peab kohtunik ainuisikuliselt (259 lg 1). Prokuröri osavõtt eelistungist on kohustuslik (259 lg 2). Vajaduse korral võib eelistungile kutsuda teisi menetlusosalisi (259 lg 3). Vahistamise otsustamiseks on süüdistatava osavõtt eelistungist kohustuslik (131 lg 2). Vahistamise otsustamiseks on süüdistatava taotlusel ka kaitsja osavõtt eelistungist kohustuslik (131 lg 3). Eelistungil võib kohtunik teha määruse: süüdistatava kohtu alla andmiseks (262 p 1) prokuratuurile süüdistusakti tagastamiseks, kui süüdistusakt ei vasta KrMS 154 nõuetele (262 p 2)
annaabi.ee 
