(DD): I= YYYY + MM + DD; (mm) I= 1995 + 6 + 28 = 2029 mm 1.3 Arvutuskäik Lähteülesandest saadud tulemused tuleb viia vastavusse eelisarvu ridadega. Sellega seoses korrigeerime saadud telje pikkuse I ja läbimõõdu d eelisarvude ridade järgi. 01.3.1. Telje pikkuse I korrigeerimine eelisarvude rea järgi Selleks valisin eelisarvude reast sobiva telje pikkuse I → IRa. Eelistatava telje pikkuse valisin rea Ra160 järgi. [01.1] IRa160= 2030 mm 3 01.3.2. Telje läbimõõdu d korrigeerimine eelisarvude rea järgi Selleks valisin eelisarvude reast sobiva telje läbimõõdu d → dRa. Eelistatava telje läbimõõdu valisin rea Ra10 järgi. dRa10= 32 mm 01.3.3
4 2. Rühmavälised stereotüübid Tüüp III: Ühtsuse rõhutamine 1. Enesetsensuur 2. Üksmeelsuse illusioon 3. Surve osutamine teisitimõtlejatele 4. Määratud hoidjad Ülltdud grupimõtlemise sümptomid viivad valeotsuste tegemiseni ja selle tulemusena tekkivad uued grupimõtlemise sümptomid: 1. Alternatiivide mittetäielik ülevaade 2. Eesmärkide mittetäielik ülevaade 3. Eelistatava valikuga seotud riskide vaatlemisest loobumine 4. Võimetus kaaluda varem tagasilükatuid alternatiive 5. Vilets informatsiooni otsing 6. Teisaldamise valik informatsiooni kogumisel 7. Võimetus töötada välja plaani Lõpuks rühm, millele on iseloomulikud ülalnimetatud sümptomid, erineb teistest gruppidest selle poolest, et neil on väga väke tõenäosus teha õige otsus. . 5
Tabel (3. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (3. osa) Tabeli joondamine Tabelit saab leheküljel soovikohaselt joondada, ka on võimalik lasta väljaspool tabelit paik- neval tekstil „valguda“ tabeli ümber. Selleks vali menüükäsk Tabel > Tabeliatribuudid… (ingl. Table > Table Properties…) ning vali vajadusel vahekaart Tabel (ingl. Table). Tingimusega Suurus (ingl. Size) saad määrata tabeli eelistatava laiuse (ingl. Preferred width) endale sobivas mõõt- ühikus (määrates selle rippmenüü Mõõtühik ehk ingl. Measure in abil). Tingimusega (valikuterühmas) Joondus (ingl. Alignment) saad määrata, kas joondada tabel lehekülje ülejäänud teksti suhtes vasakule (ingl. Left), keskele (ingl. Center) või paremale (ingl. Right). Tingimusega Teksti mähkimine (ingl. Text wrapping) saad määrata, kas tabelit ümbritsev tekst ümbritseb (ingl. Around) seda tihedalt või mitte (ingl. None)
kõlbelise täiustumisena. Stoikute õpetus jätab inimesed sellest võimalusest ilma. Nii tekib küsimus – mida ta üldse nö lihtsurelikule pakub? Milliseid võimalusi avab ta tavalisele inimesele, kes ei suuda saavutada niisugust üliranget eetilist ideaali? See puudujääk ähvardas vähendada stoa õpetuse šansse filosoofiakoolide konkurentsis. Võib-olla seetõttu ongi stoa õpetusse hiljem sisse toodud veel täiendavaid kriteeriume käitumuslike valikute tegemiseks. Neid nimetati eelistatava käitumise valiku kriteeriumiteks. Selle alusel sai diferentseerida ka asju, mis õnnelikkuse seisukohalt on ükskõiksed. Taas jaotuvad kõik asjad kolmeks, kuid seda uue kriteeriumi – enesealalhoiu kriteeriumi alusel. Enesealalhoiu tung on loodusparatamatusena midagi sellist, mille üle inimene ei saa valitseda. Seetõttu tuleb tal oma õnne nimel suhtuda antud tungi ükskõikselt ning järelikult pole tal mingit põhjust sellele tungile vastu seista
20 puudumine, liiga kõrge hind, teised prioriteedid jne. Kuid inimene püüab alati endale põhjendada, miks ta nii käitus, saavutades niiviisi uuesti kognitiivse tasakaalu. Hoiakute uurimine võimaldab anda adekvaatseid hinnanguid lojaalsusele. Näiteks, pidev teatud margikauba ostmine ei pruugi alati näidata tarbija lojaalsust selle margi suhtes. Samasugust käitumist võivad põhjustada teisedki tegurid, nagu soodne hind, eelistatava margi puudumine jne. Seda nimetatakse “võltslojaalsuseks”. Tõeliselt lojaalne tarbija mitte üksnes ei osta regulaarselt ühte marki, vaid ka suhtub sellesse väga positiivselt ja levitab oma seisukohti teiste seas (Suuroja, 2000: 20). Turunduse ülesandeks on tekitada positiivseid hoiakuid. Sageli tuleb selleks olemasolevat hoiakut muuta, mis tähendab vähemalt hoiaku ühe komponendi muutmist.
valikufaktoriks inimene. Need ja paljud teised kunstliku valiku eksperimendid tõestavad, et ka käitumise evolutsioon võib põhimõtteliselt toimuda loodusliku valiku teel. Mingi käitumise evolutsioonilise kujunemise tõenäolistest põhjustest võib aimu saada tänapäeval esinevate ehk retsentsete liikide käitumise omavahelise võrdlemise abil. Seda nimetatakse võrdlevaks meetodiks. Võrreldes teaduses alati eelistatava eksperimentaalse meetodiga (mida aga evolutsiooni uurimisel on enamasti võimatu kasutada evolutsiooni toimumiseks vaja mineva väga pika ajavahemiku tõttu) on võrdleval meetodil rida puudusi, mida aga meetodi oskusliku kasutamise abil on võimalik minimiseerida. Probleemidest aru saamiseks vaatleme alustuseks paari varasematest aegadest pärit lihtsat uurimust. Klassikalisi näiteid võrdleva meetodi kasutamisest käitumise
paigaldada ."g;;;;;;durile tuleb mur.rnduri ja m. Kui see pole ..*ā3rrhrl võimalik, juhtide pikkus ü;į; enam kui 0,5 ja varje ,rruundrdu. setle mõlemast otsast. Kaabli 'arje fiļtri vahetised juhid varje{aįa uou.uadikooste Eelistatavaļt tuleb kaabli varje įįh.endada 'll'. tuleb kindlatt ,iraandadal on vajaĮik maaüherrduse ķĮāūiiĮmgu abil. Kaabli varje tõhus maandamine metaĮlkestugu puhul on kaabli varje saavutamiseks. Häirete vähęrrdamise väikese induktiivtakistuįe ja ei
annaabi.ee 
