Juridiline e faktiline koosseis on selline juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes. Juriidiliste tagajärgede saavutamiseks ei piisa vaid ühest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatAv faktidiliste asjaolude süsteem, kogum. Presumtsioon- Juriidiliste tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega. (teadmata kadunuks jäänud inimese surnuks tunnistamine) 3. Õigusvõime ja teovõime? Õigusvõime on riigipoolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel sünniga. Teovõime-on isiku võime subjektiivseid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusija kohustusi oma tegudega omandada. Täies
teo tunnuseid ja toob kaasa mitu erinevat õiguslikku tagajärge (liikluseeskirja rikkumine, millega kaasneb varalise kahju tekitamine teisele sõidukile või inimesele kehavigastuse või surma põhjustamine) faktiline koosseis – juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes Õiguslik presumptsioon – õiguslike tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega, st juriidilise fakti tähendus omistatakse eeldatavalt toimunud faktile. 37. Õigussuhete liigid Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. kahepoolne õigussuhe – osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja (ostja-müüja, töötaja-tööandja) ühepoolne õigussuhe – toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament)
õigusliku tagajärje. Nt liikluseeskirjade rikkumine. Liitfakt- ühes käitumisaktis sisaldub samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge. Juriidiline ehk faktiline koosseis- avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleivad muutuse koostoimes. Õiguslik presumptsioon- õiguslike tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega, st juriidilise fakti tähendus omistatakse eeldatavalt toimunud faktile. 38. Õigussuhete liigid. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja. Nt ostja ja müüja vaheline suhe. Ühepoole õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele. Sellises suhtes tekib ühe subjekti
õigusliku tagajärje. Nt liikluseeskirjade rikkumine. Liitfakt- ühes käitumisaktis sisaldub samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge. Juriidiline ehk faktiline koosseis- avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleivad muutuse koostoimes. Õiguslik presumptsioon- õiguslike tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega, st juriidilise fakti tähendus omistatakse eeldatavalt toimunud faktile. 38. Õigussuhete liigid. Õigussuhte struktuuri järgi eristatakse kahepoolseid ja ühepoolseid õigussuhteid. Kahepoolses õigussuhtes osaleb kaks poolt, kumbki neist on teise suhtes õiguste ja kohustuste kandja. Nt ostja ja müüja vaheline suhe. Ühepoole õigussuhe toetub vaid ühe subjekti tahteavaldusele. Sellises suhtes tekib ühe subjekti
Teabe väljaminek peab olema kuidagi vastuolus oü huvidega! juhatus ei olegi väitnud, et tekitatakse olulist kahju ei ole võimatu seda tõendada, aga raske st ei esine alust keeldumiseks (juhatuse toodud keeldumise alus ei ole seaduslik) väga kaalutluslik asi "on alust eeldada", st ei tule hinnata kahju suurust, vaid võimalust, et kahju tekib- tegu on hagita menetlusega §166 lg3 räägib sellest. ei tule tõendamise eeldamisega üle pingutada kui nt osanik on keegi, kes konkureerib sama OÜga, siis on kahju tekkimise potentsiaal olemas vt ka TsÜS § 32: juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve äkki on tegemist õiguste kuritarvitamisega- kas kohus peaks siis jätma rahuldamata hagi kuna see käib tõesti
Teabe väljaminek peab olema kuidagi vastuolus oü huvidega! juhatus ei olegi väitnud, et tekitatakse olulist kahju ei ole võimatu seda tõendada, aga raske st ei esine alust keeldumiseks (juhatuse toodud keeldumise alus ei ole seaduslik) väga kaalutluslik asi "on alust eeldada", st ei tule hinnata kahju suurust, vaid võimalust, et kahju tekib- tegu on hagita menetlusega §166 lg3 räägib sellest. ei tule tõendamise eeldamisega üle pingutada kui nt osanik on keegi, kes konkureerib sama OÜga, siis on kahju tekkimise potentsiaal olemas vt ka TsÜS § 32: juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve äkki on tegemist õiguste kuritarvitamisega- kas kohus peaks siis jätma rahuldamata hagi kuna
Teabe väljaminek peab olema kuidagi vastuolus oü huvidega! juhatus ei olegi väitnud, et tekitatakse olulist kahju ei ole võimatu seda tõendada, aga raske st ei esine alust keeldumiseks (juhatuse toodud keeldumise alus ei ole seaduslik) väga kaalutluslik asi "on alust eeldada", st ei tule hinnata kahju suurust, vaid võimalust, et kahju tekib- tegu on hagita menetlusega §166 lg3 räägib sellest. ei tule tõendamise eeldamisega üle pingutada kui nt osanik on keegi, kes konkureerib sama OÜga, siis on kahju tekkimise potentsiaal olemas vt ka TsÜS § 32: juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve äkki on tegemist õiguste kuritarvitamisega- kas kohus peaks siis jätma rahuldamata hagi kuna
elukohajärgse pensioniametidirektori otsus. Faktilise koosseisu moodustavad üksikfaktid on omavahel seotud. Kui koosseisust puudub mõni element, on tegemist lõpetamata koosseisuga. Faktilise koosseisu viimane määrav element on koosseisu lõpetav fakt (ülaltoodud näites on selleks pensionitalituse juhataja otsus), mis annab faktide kogumile juriidilise fakti tähenduse. Õiguslike tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega, st juriidilise fakti tähendus omistatakse eeldatavalt toimunud faktile. Sellist eeldatavalt toimunud fakti, millele antakse juriidilise fakti tähendus, nimetatakse õiguslikuks presumptsiooniks. Nii eeldatakse näiteks, et inimene ei ole kuriteo toimepanemises süüdi, kuni tema süü ei ole kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega (nn süütuse presumptsioon), ja et kõik inimesed tunnevad kõiki seadusi (seaduse tundmise presumptsioon).
Õiguse alused o Faktilise koosseisu moodustavad üksikfaktid on omavahel seotud. Kui koosseisust puudub mõni element, on tegemist lõpetamata koosseisuga. Faktilise koosseisu viimane määrav element on koosseisu lõpetav fakt (ülaltoodud näites on selleks pensionitalituse juhataja otsus), mis annab faktide kogumile juriidilise fakti tähenduse. Õiguslike tagajärgede saabumine seotakse teatavatel juhtudel selle fakti toimumise eeldamisega, st juriidilise fakti tähendus omistatakse eeldatavalt toimunud faktile. Sellist eeldatavalt toimunud fakti, millele antakse juriidilise fakti tähendus, nimetatakse õiguslikuks presumptsiooniks. Nii eeldatakse näiteks, et inimene ei ole kuriteo toimepanemises süüdi, kuni tema süü ei ole kindlaks tehtud jõustunud kohtuotsusega (nn süütuse presumptsioon), ja et kõik inimesed tunnevad kõiki seadusi (seaduse tundmise presumptsioon).
annaabi.ee 
