8) Koostöö hankijate ja koostööpartneritega; 9) Uuenduste ja uute toodete/teenuste juurutamise aeg; 10) Tööjõu olemasolu, värbamise pikkus ja hind; 11) Täiendavate investeeringute vajadus; 12) Finantseerimisallikad ja kapitali hind; 7 2.1.3. Ühikuline tootmiseelarve Ühikuline tootmiseelarve on eelarve, milles, lähtudes müügieelarvetest ja tootmisprognoosidest, eelarvestatakse vajalik tootmismaht ühikutes erinevate toodete/teenuste lõikes. Selles võetakse arvesse juba olemasolevad valmistoodangu varud, prognoositakse praagi ja loomuliku kao normid. Ühikulise tootmiseelarve andmed saadakse: 1) Müügieelarvest; 2) Valmistoodangu alg- ja lõppvarude prognoosist Andmeid kasutatakse: 1) Materjalide eelarve koostamisel; 2) Tööjaõu eelarve koostamisel; 3) Toodete eelarvete koostamisel; 8 2.1
või teenuse eripärast. Regionaalsel lähenemisel ettevõtte struktuurüksuste loomiseks- vastutuse aluseks geograafiline piirkond. Klientide alusel ülesehitatud- ettevõtte struktuur tugineb spetsiifilistele kliendirühmadele. Ettevõtte kombineeritud struktuur Tegevuspõhine eelarvestamine - eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning tehtavad kulutused. Tegevuspõhine eelarvestamine koosneb järgnevatest sammudest: Prognoositakse ja eelarvestatakse eelarveperioodi kuluobjektide müügimaht ja hind. Tehakse kindlaks müügimahu saavutamiseks vajalikud tegevused. Valitakse tegevuse kulukäiturid. Hinnatakse iga kuluobjekti vajadust tegevuste järele.
· Töötasu taseme muutus · Energia hindade muutus · Uute toodete turuletoomine Eelised: · meetodi lihtsus ja suhteliselt madal töömahukus. Puudused: · eeldab, et kogu praegune tegevus jätkub samas vormis ja mahus · eeldab, et jätkuvad kõik praegused nõrkused ja tugevused · Eeldab, et mineviku tulemused on arukas alus tuleviku prognoosimiseks Nullbaasieelarve Nullbaasieelarve on eelarve, mille koostamisel kõik näitajad eelarvestatakse nullbaasist lähtuvalt. Baasperioodi vaadeldakse võimaliku infoallikana. Selle meetodi kasutamisel on iga tegevuse või ressursi esialgne eelarve null. Enne eelarvesse lülitamist hinnatakse iga konkreetse ressursi ja tegevuse vajadust ning alles peale seda lülitatakse eelarvesse. Nullbaasiga eelarvestamisel eristatakse järgmisi samme: · Täpsustatakse eesmärgid strateegiast lähtudes · Eelarvestatakse eesmärgist lähtuvad kulud
kuluarvestuses Tellimuse kuluarvestuses kasutatakse üldkulude arvestamisel tegeliku kulu, normkulu ja ka standardkulu arvestust (eelistatud normkulu ja standardkulu). Otsekuludele lisatakse üldkulud, jaotamisel kasutatakse eelarvestatud üldkulu määra. Üldkulu määr näitab üldkulude summat ühe kulukäituri kohta. 81 · Üldkulu määr = üldkulu kulukäiturite arv Üldkulu määra leidmiseks: - Eelarvestatakse tootmise üldkulud perioodiks (tavaliselt aasta) - Valitakse kulukäiturid - Prognoositakse kulukäiturite arv - Eelarvestatakse üldkulu määr Üldkulude arvestamiseks korrutatakse üldkulude määr tegelikult kasutatud kulukäiturite arvuga 82 · Tegelik üldkulu on reaalselt tehtud üldkulude summa. Eelarvestatud üldkulude ja tegeliku üldkulude vaheks on üldkulu hälve. · Hälbed võivad olla
8. Finantsplaan on seega minevikus toimunud tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. Finantsplaan 10 on seega tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. 9. Jäik eelarve – prognoositakse tegevuse minimaalse ja maksimaalse taseme juures ehk eelarvestatakse võimalik muutuste vahemik erinevate tegevusmahtude juures. Sobiv on kasutada sesoonse tegevusega, varieeruva tuluga ettevõtetes. Jäik eelarve – kõik näitajad prognoositakse oodatava võimsuse, tootmismahu tasemel. Sobib stabiilses ettevõttes, majanduses. Nt turunduskulude ja üldhalduskulude eelarved. 10. Finantsprognoosimine on tegevus, millega kavandatakse mõningaid ettevõte tegevuse kulumeid ja neist tulenevaid finantseerimisvajadusi
eelarve. Vastassuunalise eelarvestamise (koostöömeetodi) korral annab juhtkond ülevalt alla eesmärgid ja nende sihtväärtused, üksused koostavad nende saavutamiseks vajalikud eelarved; järgnevad läbirääkimised, mille tulemusena valmib organisatsiooni koondeelarve. Pideveelarvestamise korral toimub tulevaste perioodide eelarvete pidev uuendamine. Tulemuspõhise eelarvestamise puhul pannakse paika soovitavad sihid ja eelarvestatakse nendeni viivate tegevuste maksumused. Kohanduv eelarvestamine omab pideveelarvestamise ja tulemuspõhise eelarvestamise komponente, eesmärk on reageerida välistele muutustele jooksvalt. Kaizen eelarvestamisel muudetakse eelarvet järjest pingelisemaks (näiteks igal aastal väheneb toote omahind 5% võrra). Tegevuspõhise eelarvestamise korral eelarvestatakse tegevusi: väljundite hulka ja ressursse nende väljundite pakkumiseks.
käibemaks. Leht 45 teine pool Vead eelarvestamisel, eelarvete kontroll , täpsus. Eelarvestamine põhineb projektil. Mida täpsem projekt, seda vähem on selliseid vigu. Pärisn nullini selliseid vigu viia ei õnnestu. Eelarvestus kaasneb teatavast subjektiivsest momendist. Kui läheb lõpptulemusega kokku on väga hea. Eelarvestaja peab rakendama kõiki oma oskusi, aega jn. Lõpptulemus peab näitama, milline peab olema projekti maksumus, kui kõik läheb plaanipäraselt. Tavaliselt eelarvestatakse 50% tõenaösuse piiri. On levinud seisukoht, et eelarve koosnebki vigastest arvudest. Osaliselt sellised vead kompenseerivad üksteist. Vigade allikaid võib rühmitada: võib mingi kulupositsioon puududa eelarvest viga võib olla mingis konkreetses töömahus rakendatavas ühikhindes võib viga olla projekti tõlgendamise vead lihtsalt puudulik projekt Osa vigadest tekib ka mahuarvutajast mittesõltuvatel tingimustel. Mahuarvutuse tingitud vigu
annaabi.ee 
