● Riigieelarve seaduseelnõu saatmine Riigikokku ● Riigieelarve seaduseelnõu 3 lugemist Riigikogus, mille käigus toimub ettepanekute ja paranduste tegemine seaduseelnõus ● Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus ● President kuulutab riigieelarveseaduse välja Puudujääk: Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Kuidas kaetakse? Laen, kõrvale pandud raha. Eelarve defitsiidi elluviimine 1) Reformi elluviimine 2) Majanduslangusest tulenevate probleemide leevendamine Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9%
riigieelarve piires. Välimuselt on riigieelarve lihtne 40 leheküljeline dokument, kus on ükshaaval üles loetud riigi tulud, kulud ning finantseerimistehingud, puudujääk ja ülejääk. Igale riigile on parem, kui riigieelarve on tasakaalus kulud on sama suured kui tulud. Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Järgmise aasta eelarve koostamist alustavad valitsusasutused juba kevadel. Mai- ning juunikuu jooksul kogub Rahandusministeerium kokku erinevate ministeeriumide eelarvetaotlused ning alustab juuli alguses ministeeriumidega nende summade üle läbirääkimisi. Rahandusministeeriumi rolliks on aidata teistel ministeeriumidel jõuda eelarvesummade jagamisel kokkuleppele. Tavaliselt juuli lõpus või augusti alguses esitab Rahandusministeerium valitsusele läbirääkimiste tulemusel
koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikat nim. ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Eelarve koosneb alati kahest poolest- tuludest ja kuludest. Parem on, kui eelarve on tasakaalus. Kui planeeritud kulud ületavad tulusid, siis nim. seda olukorda eelarvedefitsiidiks. Kui planeeritud tulud ületavad kulusid, siis nim. seda olukorda eelarve ülejäägiks. Kui laekub rohkem maksuraha, siis koostab valitsus lisaeelarve samal protseduuril nagu aastaeelarvegi. Maksupoliitika põhimõtted on eelarve koostamisel samuti väga olulised . Ühest küljest on maksupoliitikal majanduslik aspekt- kogudes rohkem maksutulusid, tugevneb riigi võime sekkuda majandusse. Teisest küljest on maksupoliitikal sotsiaalne aspekt- maksudega saab inimeste
Enamasti loovad valitsused headel aegadel reserve ja varusid kaitseks halbade aegade eest. Välimuselt on riigieelarve lihtne 40-leheküljeline dokument, kus on ükshaaval üles loetud riigi tulud, kulud ning finantseerimistehingud. (http://www.fin.ee/?id=233) Igale riigile on parem, kui riigieelarve on tasakaalus ehk kulud on sama suured kui tulud. Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. (http://www.fin.ee/?id=233) Puudujäägi katteks on valitsus sunnitud raha laenama või elama reservide arvelt. Sedamööda, kuidas laenusummad kasvavad, läheb laenuvõtmine kallimaks. Kuna mõne aja möödudes tuleb hakata laene tagasi maksma, on eelarvepuudujäägi katmine laenudega tihti vaid probleemide edasilükkamine. Enamasti pääsevad valitsused eelarvepuudujäägist suure riikliku kokkuhoiu abil. Liiga suurel laenuvõtmisel on ka muid tagajärgi. Kui valitsus on palju laenu
pakkumine/tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt. Ühishüviseks nim . sotsiaalset väärtust omavat kaupa/teenust , mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid / nt raadio , tv saated, üldharidus , liiklusmärgid , pargid, puhkealad jms.ühishüvis on mittekonkureeriv ning kasumit ei tooda. Ühishüviseid pakub riik . Eelarve kui planeerimise vahend eelarve ehk rahaline plaan teatud perioodi eeldatavate tulude ja kulude kohta. eelarvedefitsiidiks loetakse olukorda , kus eelarve kulud on suuremad kui tulud. lisaeelarve on kasulik et optimaalselt kasutada riigile laekuvaid täiendavaid tulusid. samas lisaeelarve ise pole kunagi kasulik kuna põhieelarve koostamisel pole osatud hinnata kõiki majandusfaktoreid, st et eelarve planeerijad on ei ole pädevad. Eelarvedefitsiidile vastupidine olukord on eelarve ülejääk. Kui proportsionaalne maksusüsteem on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik
maksudena kokku korjatakse; selles määrab valitsus kindlaks, mida ühise raha eest toodetakse/ostetakse või kellele toetuste, pensionide või muul viisil laiali jagatakse. Puudujääk ja ülejääk Igale riigile on parem, kui riigieelarve on tasakaalus – kulud on sama suured kui tulud. Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Puudujäägi katteks on valitsus sunnitud raha laenama või elama reservide arvelt. Sedamööda, kuidas laenusummad kasvavad, läheb laenuvõtmine kallimaks. Kuna mõne aja möödudes tuleb hakata laene tagasi maksma, on eelarvepuudujäägi katmine laenudega tihti vaid probleemide edasilükkamine. Enamasti pääsevad valitsused eelarvepuudujäägist suure riikliku kokkuhoiu abil. Liiga suurel laenuvõtmisel on ka muid tagajärgi.
· selles määrab valitsus kindlaks, mida ühise raha eest toodetakse/ostetakse või kellele toetuste, pensionide või muul viisil laiali jagatakse. Puudujääk ja ülejääk Igale riigile on parem, kui riigieelarve on tasakaalus – kulud on sama suured kui tulud. Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Puudujäägi katteks on valitsus sunnitud raha laenama või elama reservide arvelt. Sedamööda, kuidas laenusummad kasvavad, läheb laenuvõtmine kallimaks. Kuna mõne aja möödudes tuleb hakata laene tagasi maksma, on eelarvepuudujäägi katmine laenudega tihti vaid probleemide edasilükkamine. Enamastipääsevad valitsused eelarvepuudujäägist suure riikliku kokkuhoiu abil. Liiga suurel laenuvõtmisel on ka muid tagajärgi
annaabi.ee 
