• Marginali(müügikatte) analüüs • Kasumiläve analüüs • Kitsaskohtade (pudelikaelade) analüüs • Investeeringuite analüüs • Funktsionaal-väärtus analüüs Т.KARM 35 • XYZ – analüüs jm. Т.KARM 36 • SELGITAMINE:MIKS? MIDA? KUIDAS? KES? • KONTROLLINGU JUURUTAMISE PROJEKT • MISSIOONI, VISIOONI FORMULEERIMINE • EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE • STRATEEGIATE VÄLJA TÖÖTAMINE JA VALIK • KRIITILISTE EDUFAKTORITE VALIK • MÕÕDIKUTE SÜSTEEMI JA TMS (BALANCED SCORE CARD) MUDELI LOOMINE • ÜLESANNETE, ÕIGUSTE, KOHUSTUSTE JA vASTUTUSE SÜSTEEMI LOOMINE Т.KARM 37 Dokument, mis kirjeldab tegevuse põhimõtteid (umbes 30-50 põhimõtet) ja võib koosneda järgmistest osadest: • meie üldised väärtused ja põhimõtted • kuidas näeme klienti ja tarbijat • kuidas teeme koostööd konkurentidega
- grupi C kolm ettevõtet ei konkureeri grupi B nelja ettevõttega 7 - kõik variandid on õiged - kõik variandid on valed 11. Ettevõttele, kus arendatakse madalate tootmiskulude strateegiat, on suurimaks konkurendiks see, kes: - intensiivistab reklaami - tõstab toote kvaliteeti - parandab jaotustegevust - täiustab ja ratsionaliseerib tootmist - kõik eespoolöeldu 12. Turu-uuringud näitasid (vt. tabel), et viie konkurendi edufaktorite hinnangud olid järgmised (10 – kõige kõrgem, 1- kõige madalam) EDUFAKTORID KONKURENDID A B C D E 1. Toote kvaliteet 9 10 7 7 6 2. Toote diferentseerimine 9 5 6 7 10 3. Hind 8 9 5 7 9 4
Kriitilised edufaktorid- piiratud arvu olulisemaid faktoreid, mille tulemuste saavutamine eeldusel, et tulemused on küllalt head, tagab eduka konkurentsivõime. Mõõdik- näitaja tulemuslikkuse mõõtmiseks, mille abil mõõdetakse nii tulemusi kui ka tulemuste saamiseks vajalikke protsesse, tegevusi, toiminguid. Mõõdikute liigitamine: finants, mittefinants, tulemus, juhtmõõdikud. Olulisemad sammud tulemuslikkuse mõõtmisel: Mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valik Sobivate mõõdikute valimine Igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine Mõõtmisstandardite püstitamine Üldkulude jaotamine: üldkulud, kulukoht, kulukandja. Üldkulude jaotamise meetodid: traditsiooniline kuluarvestus (otsemeetod, astmeline meetod, vastastikuse mõju meetod), tegevuspõhine kuluarvestus, katlameetod OMAHIND= KULUD KOKKU : TOODETUD ÜHIKUTE ARV (KOGUS) Kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse järgmiste osadena:
· Vajalik on kõigi osalus · Kliendid on tähelepanu keskpunktis · Vajalik on ühine eesmärk · Intuitsioon ja faktid on otsustamisel tasakaalus · Kvaliteedi parendamine vähendab kulusid · Kõiges on variaablus · Pidev parendamine on eluviis TQMi juurutamine 1. samm Juhtkonna kohustumus 2. Samm Ühise missiooni/ visiooni väljatöötamine 3. Samm meeskonna poolt heaks kiidetud mõõdetavate eesmärkide määratlemine 4. Samm missiooni kaudu kriitiliste edufaktorite määratlemine 5. Samm kriitiliste edufaktorite alusel võtme- või kriitiliste protsesside määratlemine koos protsessihaldurite määramisega 6. Samm kriitiliste protsesside allprotsesside, tegevuste ja ülesannete määratlemine ja parendusmeeskondade loomine 7. Samm protsesside monitooring ja häälestamine muutuste käigus Kano kliendirahulolu mudel PDCA tsükkel · Planeeri määratle eesmärgid ja protsessid, mis on vajalikud kliendi nõuete
Piirangute teooria rakendamise protsessi etapid. Logistikakeskuse piiranguks muudeti tööjõud. Tööjõudu on võimalik kiiresti ühelt tööprotsessilt/operatsioonilt teisele suunata muuta nende funktsionaalsust, lihtne lisatööjõudu hankida või tööjõu hulka vähendada. Magnum Medical süsteemi piirangu maksimaalseks ekspluateerimiseks ja süsteemi jaoks parima väljundi tagamiseks loodi tingimused piisava tarnekiiruse ja -kindluse ning paindlikkuse kui edufaktorite saavutamiseks. Piirangu/piiratud varu maksimaalseks ärakasutamiseks hoiti seda pidevalt töös (elimineeriti töö ootamine: loodi tööpuhvrid, mini- meeriti võimalikud tõrgete võimalused). Teiseks lühendati piiratud varu töötsükli pikkust (lühendati seadistamise läbiviimise ja (toote) ühiku töötlemiseks kuluvat aega kasutades kõige lühemat protsessi) ja määrati sisenditele esmasused, et neid siis tähtsuse järjekorras töödelda
D firma poolt rakendatavast tehnoloogiapoliitikast ja innovatsioonide tasemest; D ettevõtte ja tütarfirma tehnoloogilisest seotusest. Turu-uuringu probleeme: D liiga üldised hinnangud ja probleemide selge määratlemise asemel nende hägustumine; D liiga vähene tähelepanu kriitilistel edufaktoritel: klientide vajadused, vertikaalne kaubavoog, valdkonna piire ületav konkurents (asenduskaubad), strateegiavariantide vähene läbitöötamine, kriitiliste edufaktorite määratlematus; D passiivne info kogumine vastavalt sellele, mida pakutakse, mitte aga aktiivne otsimine vastavalt sellele, mida vajatakse; D sisemise, edukatest ja ebaedukatest aktsioonidest ning klientide tagasisidest tuleneva, oskusteabe vähene ärakasutamine; D jäik infosüsteem; D liigne turu-uuringu meetodite tähtsustamine loomingulise lähenemise asemel; D vale probleemiasetus; D ühekülgsus, ebapiisav meetodite ja allikate kombinatsioon;
Hea tiimi võib halva protsessiga ära rikkuda. Eesmärgid Defineerida (täpsemalt kui eelmises loengus, kus teema sai esialgselt sisse juhatatud) iteratiivne ja adaptiivne protsess (mille osana me kontseptuaalset süsteemianalüüsi käsitleme) Defineerida UP põhimõisted (Näidata ka alternatiive UP-le) Motivatsioon Edukate tarkvaraprojektide uuring näitab, et tarkvaraprojektide õnnestumise edufaktorite hulgas on esikohal iteratiivse arendusprotsessi rakendamine. Unified Process (UP) on populaarne tarkvara arendamise protsess objektorienteeritud süsteemide ehitamisel. Rational Unified Process (RUP) on UP laialt kasutatav detailne peenendus. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 UP põhiidee: iteratiivne arendamine … on lähenemine, kus arendamine organiseeritakse lühikeste, fikseeritud pikkusega (n
võimelised olema sama meeskonnatööd? tulemuslikud virtuaalkeskkonnas? 77 Tabel 6 ja 7 annavad ülevaate küsimustest, millega hinnata organisatsiooni valmisolekut virtuaaltööle üleminekuks edufaktorite kaupa. Valmisolek (readiness) on organisatsiooni ettevalmistatuse tase virtuaaltöö kasutuselevõtuks. Tahe (willingness) peegeldab eelkõige personali soovi virtuaaltööle üleminekuks. Võime (ability) virtuaaltööd teha seisneb tihti abivahendite ja toetavate süsteemide olemasolus analüüsida tuleb infrastruktuure, süsteeme, protsesse ja inimeste kompetentse virtuaaltöö tegemise võimelisuse aspektist. Tabel 7
annaabi.ee 
