Stalingradi lahing algas Saksa vägede jõudmisega Stalingradist lähistele 23.augustil. 13. Septembril tungisid nad linna ning vallutasid osa sellest. Lahingud tänavatel kestsid peaaegu 5 kuud. Saksamaal oli Heeresgruppe B, 6. Armee, 4. Soomusarmee, Kolmas Rumeenia Armee, Neljas Rumeenia Armee, Kaheksas Itaalia Armee ning Teine Ungari Armee. Stalingradi lahingus võtles Saksa eest umbes 850 000 meest. Nõukogude Liidu alluvuses olid Lõunarinne, Edelarinne ning Doni Rinne. Lahingus osales umbes 1 700 000 meest. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. Saksamaa meestest 91 000 oli vangi langenud ning 146 300 tapetud või surnuks külmunud
· 1917 astus Antanti poolel sõtta Usa · sõda toimus erinevatel rinnetel ja kohtades: 1. Läänerinne . Saksamaa Prantsusmaa ja Inglismaa vastu 2. Lõunarinne Austria-Ungari Serbia vastu 3. Kaukaasia rinne Venemaa Türgi vastu 4. Lähis-Ida rinne Inglismaa Prantsusmaa ja Saksamaa vastu 5. Idarinne jagunes kaheks: I. Looderinne Venemaa Saksamaa vastu II. Edelarinne . Venemaa Austria-Ungari vastu · võitlus käis kolooniates meredel Sõjalised jõud Saksamaa tugev, distsiplineeritud ja hea väljaõppega armee; moodne relvastus, sõjalaevastik polnud valmis ehitatud Austria-Ungari paljurahvuseline rahvuslikest vastuoludest lõhestatud armee; suhteliselt nõrk ohvitserkond Itaalia polnud sõjaliselt väga tugev Inglismaa tugev koloniaalsõjavägi, tugev laevastik
Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. 23. august 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud Vaikse ookeani saared ja tugipunktid Hiinas. Türgi astus sõtta novembris 1914. I maailmasõjas oli kaks rinnet: 1. Läänerinne: Saksamaa vs Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia 2. Idarinne: * Edelarinne: Venemaa vs A-U (põhiline tegevus Galiitsias) * Looderinne Venemaa vs Saksamaa (põhiline tegevus Preisimaal) Sõdivate poolte plaanid: *Saksa sõjaplaan: Schlieffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärgel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondast Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu. Kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. *Prantsuse sõjaplaan: plaan 17: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale
a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi. Samsonov lasi enda maha. Edelarinne. Vene väed tungisid Galiitsiasse. Vene vägesid juhtis Brussilov. Võitlus Vene vägedele edukas. Massiline vangiandmine (eriti tsehhide poolt, kes ei tahtnud Austria-Ungari eest sõdida). Balkani rinne 1914. a. Austria-Ungari pealetung Serbiale. Mitu vastastikust pealetungi vahelduva eduga. Dets 1914 olid Austria-Ungari väed Serbiast välja löödud. Sõjategevus merel Peamiselt Põhjamerel.Helgolandi lahing augusti lõpus 1914. a. Sakslased kaotasid.
Okeaanias ja ka Hiina rannikul. Kolmikliit Türgi(November), mistõttu pidid Antandi riigid oma väed viima sõdima Mesopotaamiasse ja Egiptusesse ning Venemaa Kaugaasiasse Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. Novembris astus kolmikliidu poolel sõtta Türgi, mistõttu pidid Antanti riigid oma vägesid viima sõdima Mesopotaamiasse ja Egiptusesse ning Venemaa Kaukaasiasse. Tekkisid Balkani rinne, Läänerinne, Looderinne, Edelarinne, Mesopotaamia rinne, Egiptuse rinne, Kaukaasia rinne. Seega oli Esimene maailmasõda paisunud maailmasõjaks. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914: Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale.
suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa kindralstaap arvas, et Pariis üle nädala vastu ei pea ning sellega on Pr vallutatud. Hea plaan, kuid nägi ette, et Sm sõdib vaid ühel rindel polnud idas sõdimiseks valmis, pidid väge jaotama, sest Vene tungis peale. Seega võtsid põhjagrupilt mitu armeed vähemaks ja saatsid Venele vastu. Nii tekkis idarinne: Vene vs Sm, nende vahele jäi looderinne (Ida- Preisimaa), Vene ja A-U vahel oli edelarinne. See tingis, et Pariisi ei suudetud ümber piirata, sest põhjatiib oli liiga nõrk. Põhijõud oli kulunud ekspeditsioonikorpuse neutraliseerimisele. Seega plaan ebaõnnestus üldiselt. 2) Briti plaan oli sekkuda Eur-sse vaid ekspeditsioonikorpusega ja pidada üldiselt meresõda, anda liitlastele raha ja relvi. Kuid ekspeditsioonikorpus aeti laiali, seetõttu tuli Eur mandrile mehi saata polnud varem plaanitud. Nii nende sõjaplaan ei õnnestunud. 3) A-U plaan oli segane: anda löök
- Kriitilises olukorras jätkas prantsuse vägede ülemjuhataja kindral Joffre taganemist, kuid tugevdas pealinna kaitset - Sakslased kohtasid Pariisi lähistel tugevat vastupanu ja suundusid lõunasse - Marne'i lahingus paisati Saksa väed tagasi - Schlieffen'i plaan oli nurjunud - Vene armee oli jaotunud Loode- ja Edelarinneteks - Looderinne võitles Saksamaa vastu, Edelarinne Austria-Ungari vastu - Gumbinneni lahingus pidid sakslased taanduma - Lahing Vene 2. armee vastu oli edukas, sest teati ette, mida venelased teha tahavad (telegraaf vms oli sifreerimata, seega oli lihtne koodi lugeda raadio teel) - Samaaegselt Ida-Preisimaa võitlustega toimus sissetung ka Galiitsiasse - Pealetungi käigus vallutati Lvov - Austria-Ungari kaotas 400 000 meest, venelased 230 000
Kuu aega hiljem evakueeriti suurem osa Denikini vägedest Musta mere sadamate kaudu. Valgete kindral Peter von Wrangel üritas juunis Krimmist ette võtta suurpealetungi, et kasutada ära Venemaa samaaegset sõda Poolaga, kuid ka tema oli novembris sunnitud põgenema. 1921 Lahingutegevus järgmistes piirkondades: · Arhangelski rinne · Lõunarinne, Anton Denikin · Looderinne, Loodearmee · Tsaritsõni rinne, Peter von Wrangel · Läänerinne (Punaarmee) · Edelarinne · Põhjarinne, Eugen Miller 7 Poliitilised organisastioonid · Vene Üldsõjaline Liit, ( ()), Aleksandr Kutepov · Kodumaa ja vabaduse kaitse rahvaliit (" " ()), Boriss Savinkov 8 Saksamaa peale maailmasõda ja Hitleri võimule tulek 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud Esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja,
Tulemus: prantslased peatasid sakslaste Preisimaale pealetungi Marne' Toimus Tannenbergi lahing 1914 Tulemus: venelaste armee löödi puruks, sakslased võitsid 1915 Ypres lahing Edelarinne Venelased ründasid Austriat Galiitsias Sakslased kasutasid mürgigaasi ipriit, mis vajus Venelaste sõjategevus oli edukas kaevikutesse Austria polnud valmis Ipriit põletas hingamisteid -> hakati kasutama gaasimaske 1915 Verduni lahing - Sakslased suunasid jõud läände, 1915 Lahing Gallipoli poolsaarel Inglased üritasid
valitsusele, mille kohaselt poolakad lubasid ukrainlastele osutada oma abi, rünnata ühiselt Kiievit tingimusel, et Ukraina vaieldava kuuluvusega alad lähevad sõja lõppedes Poola riigi koosseisu. 27.apr 1920 algas Ukraina ja Poola vägede ühine pealetung, mis juhatas sisse Vene-Poola sõja. Mõne aja pärast õnnestus Kiiev vabastada, kogu Ukraina vabastamisest jäi asi kaugele, samal ajal läks enamlik Punaarmee rünnakule Poola vastu. Mais 1920 algas pealetung korraga 2-l rindel, edelarinne liikus Kiievi ja Lvivi suunas, läänerinne üle Vilniuse ja Minski Varssavi peale. Poola väed kandsid ränki kaotusi, paisati tagasi, augustiks 1920 oli Poola vägede järelejäänud põhituumik taandunud Visla jõeni, Varssavit ähvardas otsene langemisoht. Sai teoks ime Vislal. Poolakad leidsid end jõudu Punaarmee peatamiseks ja tagasi tõrjumiseks. Enamlik seisukoht oli, et poolakad
annaabi.ee 
