tagasivaatest edasivaate. Kõrguskasvu ära kasutades saab omakorda arvutada punkti kõrguse, lahutades teadaolevast kõrgusest kõrguskasvu. Mõõtsime üle laudade punktid, sel korral keskmise rea omad, kuna aknapoole rida, ,mille järgi koostasime praktikum nr.6-e, jäi nivelliirile liialt lähedale. Võtsime igast laua nurgast nivelleerimislati väärtused (kokku punkte 9), mille panime kirja vahevaatena. Seejärel arvutasime instrum. horisondi. H i = punkti kõrgus + edasivaade ehk H i = H p + t, seejärel saame arvutada intrum.hor.-i: H i1 = H i vv
2 4 5 NUMBER 12 1280 2160 1540 2380 1980 1530 Seejärel leian kõrgused. Tagasivaateks on alati punkt A. Kõrguste leidmiseks lahutan punkti A lugemist teiste punktide väärtused. Väärtused, mis leidsin, kirjutasin ruudu nurkadesse. Punktide kõrgused on arvutasin põhimõttel: H2=HA+h, kus h kõrguskasv kahe punkti vahel; h = tagasivaade edasivaade = punkti A lati lugem punkti (2, 3, ....12) lati lugem. Arvutan punktide kõrgused meetrites. Näiteks punkti 2 puhul h = 1126 1280 = -154 (mm)= -0,154 (m); H2= 63,994 + (-0,154)=63,84 (m). Arvutan nii ka kõik teised punktid, sealhulgas ka eelnevalt antud puntide 3, 6, 8, 9, ja 11 väärtused meetrites. PUNKT LATI LUGEMI VÄÄRTUS MEETRITES 2 63,84
56. Vaatekiire normaalne pikkus ja kõrgus: Pikkus: 60 m (44 kordse soorendusega pikksilmaga instrumendiga 70 m, väikse suurendusega 50 m) Maksimaalkõrgus maast 0.5 m, kuni 30 m viseerimiskauguse puhul 0.3 m 57. Põhiline mõõtmiste programm kõrgtäpsel nivelleerimisel: Lugemid kaugusmõõturi niidi järgi tagasivaade, Põhiskaala tagasivaade, Kaugusmõõdu niidi järgi edasivaade, Põhiskaala edasivaade, Abiskaala edasi ja tagasivaatel 58. Milline on vaatekiirte pikkuste lubatud vahejaamas ja summaarselt sektsioonis ning sektsiooni edasitagasi nivelleerimise kõrguskasvude lubatud erinevus II klaasi nivelleerimisel? Nivelliiri ja lattide vaheline kaugus ei või jaamas erineda üle 1.0 m ning nende summa sektsioonis ei tohi ületada 2.0 m. Sektsiooni edasitagasi suunalisel nivelleerimisel saadud kõrguskasvude
seadmine, latilugemite tegemine ja kontrollarvutus. Kuidas toimub instrumendi töökorda seadmine? Kompensaatoriga nivelliir seatakse töökorda tõstekruvidest kuni ümarvesiloodi mull jääb igas nivelliiri asendis keskele, sel juhul on nivelliiri vertikaaltelg paralleelne ümarvesiloodi teljega. Milline on lugemite tegemise järjekord? Lati lugemite tegemise järjekord: 1) tagasivaade lati musta poole järgi (tagumise lati lugem). 2) edasivaade lati musta poole järgi (esimese lati lugem). 3) edasivaade lati punase poole järgi 4) tagasivaade lati punase poole järgi. Milline on jaamas tehtav kontrollarvutus? Võrreldakse kahe horisondi lugemite järgi saadud kõrguskasve, mis tehnilisel nivelleerimisel ei tohi erineda üle 5 mm. Alles peale kontrollarvutuse nõude täitmist võib tagasivaatepunktil oleva lati viia kas antud jaama vahepealsetele punktidele või järgmise jaama suhtes edasivaate latipunktile.
protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2) Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrolliks (alati seda ei tehta). Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 32. Milline on lugemite tegemise järjekord? Lati lugemite tegemise järjekord: 1) tagasivaade lati musta poole järgi (tagumise lati lugem). 2) edasivaade lati musta poole järgi (esimese lati lugem). 3) edasivaade lati punase poole järgi 4) tagasivaade lati punase poole järgi. 33. Mis on liitnivelleerimine? Liitnivelleerimine: juhul, kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata ühest jaamapunktist, tuleb seda rakendada. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa
Nurgaline viga) 3) Kollimatsiooniviga- suuna mõõtmisel lugemit mõõtev "ring" nihkub, tekib nurgaline viga ning selle vastu aitab täisvõttega mõõtmine. 4) Tsentreerimine 5) Isiklikud vead 6) Ilmastikust põhjustatud ehk 1) refraktsioon( õhu virvendus) 2) õhurõhk 3)temperatuur Ilmastiku parand 500m +30 kraadi parand +2mm 500m -25 kraadi parand -30mm 4. loeng Elektrontahhümeetria põhimõisted Nurk- kahe suuna vahe. Nurka ei mõõdeta kunagi. Nurk arvutatakse( edasivaade-tagasivaade) Tahhümeeter mõõdab: 1) Horisontaalsuunalugemit 2) vertikaalsuunalugemit 3) kaldkaugust Ülejäänud suurused arvutatakse( HD ei mõõdeta, vaid arvutatakse) Tahhümeetrite liigid 1) Manuaaltahhümeeter- kaalub vähe(umb 4kg), al 1985a. Teodoliit-mõõdab suunalugemeid, aga kaugusi mitte Lõputud peenliigituskruvid Maksab 5 tonni 2) Servotahhümeeter- sisseehitatud mootor, erinevus manuaaliga. Märkimistöö efektiivsus tõuseb 30% Kaalub 6kg
32. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Maastikupunktide A ja B kõrguskasvu saamiseks asetatakse nendesse punktidesse vertikaalselt cm - jaotisega nivelleerimislatid. Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist. Keskeltnivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga
32. Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Maastikupunktide A ja B kõrguskasvu saamiseks asetatakse nendesse punktidesse vertikaalselt cm - jaotisega nivelleerimislatid. Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist. Keskeltnivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga
Olles mõõtnud sama okulaari keskpunkti kõrguse i punkti A kohal, saame kõrguskasvu hAB arvutada valemist: , st kõrguskasv punktide A ja B vahel võrdub instrumendi kõrguse i ja edasivaate e vahega. Keskelt. Kõrguskasvu mõõtmine on mugavam ja täpsem, kui nivelliir paigutada kahe antud punkti vahele, kummassegi punkti aga asetada latt. Kõrguskasv saadakse keskelt nivelleerimise valemi järgi: , kus tähega t on märgitud tagasivaade (lugem tagumiselt latilt) ja tähega e edasivaade ( lugem esimeselt latilt). Siin ei ole vaja mõõta instrumendi kõrgust, sest kõrguskasv arvutatakse tehtest: tagasivaade miinus edasivaade. Täpsemad tulemused saadakse siis, kui kaugused instrumendist tagumise ja esimese latini on võrdsed. Neid kaugusi nimetatakse ka õlgadeks. 49. Nivelliiride tüübid Nivelliiride põhilised tüübid instrumendi loodimise meetodi põhjal on alljärgnevad:
∆ h AB =i−e , st kõrguskasv punktide A ja B vahel võrdub instrumendi kõrguse i ja edasivaate e vahega. Keskelt. Kõrguskasvu mõõtmine on mugavam ja täpsem, kui nivelliir paigutada kahe antud punkti vahele, kummassegi punkti aga asetada latt. Kõrguskasv saadakse keskelt nivelleerimise valemi järgi: ∆ h AB =t−e , kus tähega t on märgitud tagasivaade (lugem tagumiselt latilt) ja tähega e edasivaade ( lugem esimeselt latilt). Siin ei ole vaja mõõta instrumendi kõrgust, sest kõrguskasv arvutatakse tehtest: tagasivaade miinus edasivaade. Täpsemad tulemused saadakse siis, kui kaugused instrumendist tagumise ja esimese latini on võrdsed. Neid kaugusi nimetatakse ka õlgadeks. 46. Nivelliiride tüübid Nivelliiride põhilised tüübid instrumendi loodimise meetodi põhjal on alljärgnevad:
2. Arvutatakse horsiontaalnurgad tavalises korras. Sõltub nurkade mõõtmise täpsusest. 3. Arvutatakse mõõdetud kauguste horisontaalprojektsoonid ja nende aritmeetilised keskmised väärtused. s=100l * cos^2(v) (l-vertikaalselt mõõtelatilt saadud kaugusmõõte niitide lugemite vahe; v-viseerimiskiire kaldnurk). 4. Arvutatakse kõrguskasvud 0,01m täpsusega. Kui kõrguskasv määrati horisontaalse viseerimiskiire, siis valmist h=i-e (i-instrumendi kõrgs, e-edasivaade e niitristiku keskmise niidi järgi võetud lugem vertikaalselt latilt. Kui määrati kaldkiirega, siis h =h'+i-e. Kui kaugus määrati niitkaugusmõõturgia, siis saame h'=100l-0,5sin(2v). Kui kaldenurkade mõõtmisel viseeriti lati instrumendi kõrgusele, on i-e=0 ja h=h'. 5. Arvutatakse punktide kõrgused. Hi= Hj + h+i-e. (Hj - jaama kõrgus) 44. Tahhümeetrilise mõõdistamise plaani koostamine Mõõdistatud maa-ala topograafilise plaani koostamiseks valitud mõõtkavas konstrueeritakse
niitristiku raami, 2)saab õige lugemi niitristiku keskkoha järgi. 3)LLKK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega(PEANÕUE). Kontrollimiseks tuleb nivellerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 1)täidetud 2)täidetud 3)täidetud lugem tagasivaade edasivaade h hs I 1485 1505 -20 1532 1551 -19 -20 II 1510 1531 -21 14.Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas. TÖÖDE JÄRJEKORD NIVELLEERIMISE JAAMAS sõltub kasutatavatest lattidest ja nivelleerimise klassist. Võib kasutada kas ühe või kahe küljelisi nivelleerimislatte. Kaasajal kasutatakse järjest rohkem üheküljelisi teleskoopilisi 4m pikkusi nivelleerimislatte.
võrdsed. 48.Geomeetriline nivelleerimine keskelt ja otsast. Otsast - Nivelliir asub punktis A ja latt punktis B(kaugemal). Kõigepealt suunatakse nivelliir latile B ja saadakse lugem, siis mõõdetakse sama latiga nivelliiri okulaari ehk instrumendi kõrgus ja nii saadaksegi kõrguskasv.Kõrguskasv punktide A ja B vahel võrdub instrumendi kõrguse i ja edasivaate e vahega. Otsast nivelleerimisel saadakse vaid edasivaade! Keskelt- see viis on mugavam ja täpsem. Nivelliir asetatakse kahe punkti A ja B vahele ja kõrguskasv saadakse tagasivaate t lahutamisel edasivaatest e. Instrumendi kõrgust mõõta pole tarvis. Täpsema tulemuse saamiseks asetada nivelliir täpselt kahe punkti vahele. 49.Nivelliiride tüübid. · Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema
annaabi.ee 
