edasikaebamise õigus. Need on võõrandamatud õigused, sest neist ei tohi ilma jätta mitte kedagi, isegi mitte süüdimõistetut. Vältimaks vigu, on rakendatud kohtuotsuse edasikaebamise õigus. Apellatsiooni korras vaatab ringkonnakohus läbi esimese astme kohtu lahendi. Apellatsioon on kõrgema instantsi poole pöördumine edasikaebusega. Ringkonnakohus ise uusi kohtuasju ei algata, ta kontrollib maa- ja linnakohtute otsuseid edasikaebuste alusel. Kassatsiooni korras tegeleb kohtuotsustega Riigikohus. Kassatsioon on kohtulahendi läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja tõendite põhjal. Arutatakse, kas eelnevalt on menetletus kohtuasja vastavalt seadustele ja protseduurireeglitele. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ning juhtumi tagasi saata. Tsiviilasja, näiteks abielulahutuse, lapsendamise, vanemlike õiguste äravõtmise jm., osalisteks
Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 46 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel. Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kassatsioon
territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel Ratifitseerimine rahvusvahelise lepingu heakskiitmine parlamendis Referendum ehk rahvahääletus rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Riigikogu kõrgeim seadusandlik esinduskogu (parlament) Eestis Riigikohus kõrgeim ehk kolmanda astme kohus Eestis; teostab seaduse järelvalvet ja kohtuasjade vormilist ülevaatamist edasikaebuste alusel Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Riigilõiv riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest Riigisaladus informatsioon, mille kasutamine on seadusega piiratud, kuna selle avalikustamine võib kahjustada riigi majanduslikku või sõjalist julgeolekut Riik avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigustloovate aktide
hindade suhtena; näitab reaalset ostujõudu Referendum ehk rahvahääletus rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Riigikogu kõrgeim seadusandlik esinduskogu (parlament) Eestis Riigikohus kõrgeim ehk kolmanda astme kohus Eestis; teostab seaduse järelvalvet ja kohtuasjade vormilist ülevaatamist edasikaebuste alusel Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Riigilõiv riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest Riigisaladus informatsioon, mille kasutamine on seadusega piiratud, kuna selle avalikustamine võib kahjustada riigi majanduslikku või sõjalist julgeolekut Riik avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigustloovate aktide alasüsteemist; riigi tunnuseks
9 tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusmenetlustes. Riigikohus Eesti Vabariigi kõrgeima kohtuna vaatab apellatsioonikohtu lahendeid läbi kassatsiooni- (otsuste tühistamise), kohtuvigade parandamise- ja teistimise korras, Riigikohus on põhiseadusliku järelvalve kohus. Kassatsioon Eesti kohtupraktika kohaselt tähendab apellatsioonikohtu otsustele esitatud edasikaebuste valikulist menetlemist eesmärgiga kujundada ühtset kohtupraktikat üldistamist vajavates küsimustes. Teistimine on jõustunud kohtulahendite läbivaatus uute asjaolude ilmnemisel. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Muud kohtunikud, s.h. ka apellatsiooni- ehk ringkonnakohtute kohtunikud nimetab ametise Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul.
Millised on Euroopa Kohtu ülesanded? Eelotsuste tegemine liikmesriigi kohtute avaldusel. Kohtuvaidlused, mis hõlmavad EL õiguse tõlgendamise küsimust – saab ka otse kaevata (iseenesest võivad kõik pöörduda, kuid füüsilise isiku puhul on teatud tingimused). Euroopa Kohtu otsustel on ka poliitiline mõju, aluslepingu järgi õiguslik mõju. Lisaks liikmesriigi kohustuste rikkumise hagide menetlemine ning edasikaebuste menetlemine (apellatsioonimenetlus). Euroopa Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu erinevus? EL kohus on üldmõiste, mille alla kuuluvad Euroopa Kohus, Üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohtust. EL kohus asub Luxemburgis. Kuidas muutis Lissabon leppe jõustumine Euroopa Kohtu pädevust kriminaalõiguse valdkonnas? Enne Lissaboni lepet Euroopa Kohtul ei olnud pädevust kriminaalõiguse valdkonnas. Siis oli sammaste süsteem, Euroopa Kohtul ei olnud pädevust Liidu asju arutada,
arvutatakse nominaaltulu ja hindade suhtena; näitab reaalset ostujõudu Referendum ehk rahvahääletus rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Riigikogu kõrgeim seadusandlik esinduskogu (parlament) Eestis Riigikohus kõrgeim ehk kolmanda astme kohus Eestis; teostab seaduse järelvalvet ja kohtuasjade vormilist ülevaatamist edasikaebuste alusel Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Riigilõiv riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest Riigisaladus informatsioon, mille kasutamine on seadusega piiratud, kuna selle avalikustamine võib kahjustada riigi majanduslikku või sõjalist julgeolekut Riik avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigustloovate