Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"edasikaebamiseks" - 7 õppematerjali

Õiguse teooria ja metodoloogia
7
docx

Õiguse teooria ja metodoloogia

Kui õigusnormil on mitu eeldust, siis tagajärje rakendamiseks piisab sellest, kui üks eeldus on olnud täidetud. Kui õigusnormil on mitu tagajärge, siis eelduse toimumisel võib valida, millist tagajärge on mõttekas rakendada. Kohtuotsus ­ kohtuotsus on üksikakt, millega lahendatakse pooltevaheline vaidlus või süüdistatava süüdimõistmine ja karistamine sisuliselt. Kohtuotsus jõustub alles peale edasi kaebamistähtaja möödumist, kui pole esitatud taotlust kohtuotsuse edasikaebamiseks või kaebus on jäetud menetlusse võtmata. Riigikohtu otsus pole võimalik edasi kaevata. I astme kohtus vaadatakse hagi, süüdistus, kaebus läbi täies ulatuses. II astme kohtus vaadatakse I astme otsus üle, võidakse esitada ka uusi tõendeid, kui neid polnud võimalik esitada I astmes (apellatsioonikaebus). III astme kohtus hinnatakse II astme kohtu otsust, uusi tõendeid ei hinnata (Kassatsioonikaebus). Väärteo otsus ­ Menetlejaks on kohus ja kohtuväline menetleja

Õigus → Õiguse alused
24 allalaadimist
Tsiviilprotsess
27
doc

Tsiviilprotsess

kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. (9) Otsusest peavad nähtuma ka menetlusosaliste asendamine ja vajaduse korral varasemate menetlusosaliste andmed. (10) Käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Otsus mitme hageja kasuks või mitme kostja vastu (1) Otsuses mitme hageja kasuks märgib kohus, mis osas iga hageja kasuks on nõue rahuldatud. Kui nõue on rahuldatud mitme hageja kasuks solidaarselt, tuleb seda otsuses märkida.

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
142 allalaadimist
Eesti Avalik Haldus konspekt
22
doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); Avaliku teenistuse seadus (1995). ­ Järelevalvet teostavad institutsioonid: 1) Maavalitsus, 2) Ametid ja inspektsioonid, 3) Õiguskantlser, 4) Riigikontroll Riikliku järelevalve teostamine: 1) õigus seda teha peab tulenema konkreetsetest õigusaktidest; 2) kontrolli teostatakse kohtu kontrolli all (st et hiljem või otsuse edasikaebamiseks kohtusse pöörduda). ­ Eestis on 15 maakonda ning 226 kohaliku omavalitsuse üksust: 33 linna ja 193 valda. ­ Eesti haldusterritoriaalses korralduses esineb Pärnumaal üks omavalitsusüksus, mis kannab alevi nime, kuid on staatuselt vald - Vändra. ­ KOV ülesehitus: Volikogu (7-63 liiget), Valitsus, Administratsioon, Linnaosad ja osavallad ­ KOV põhimõtted: kohaliku elu korraldamine, igaühe õiguste ja vabaduste tagamine, avaliku teenuse

Kategooriata →
111 allalaadimist
Seminar John Locke
20
doc

Seminar John Locke

kasutamine inimese isiku vastu loob sõjaseisundi nii seal, kus on olemas ühine kohtunik, kui ka seal, kus teda pole. 20. Ühiskonnas lõpeb sõjaseisund inimeste vahel niipea, kui otsese jõukasutamise oht on möödas ning mõlemad vaenupooled allutatakse võrdselt õiglasele kohtumõistmisele, sest siis on inimestel võimalus nõuda kohtus hüvitust minevikus toimunud ülekohtu eest ja hoida ära ülekohut tulevikus. Kus aga sellist võimalust edasikaebamiseks pole, nagu näiteks loomuseisundis, kus puuduvad õigust loovad seadused ja volitatud kohtunikud, kelle poole pöörduda, siis kestab kord juba alanud sõjaseisund, mis annab süütule poolele õiguse tappa kallalekippuja, mil iganes talle sobib, kuni süüdlane pakub rahu ja soovib lepitust kogu tehtud ülekohut heastavatel tingimustel ning tagab süütule inimesele tema elu. Seal, kus on võimalik pöörduda seaduste ja seaduslikult ametisse määratud kohtunike poole, aga kus ülekohut ei

Filosoofia → Filosoofia
72 allalaadimist
Õiguse filosoofia loengukonspekt
22
doc

Õiguse filosoofia loengukonspekt

grupp; aga kõige paremini teostub valitseja suveräänsus siiski absoluutses monarhias. [16]Jean Bodin põhistas lõplikult suveräänsuse mõiste kasutamise riigi olulise elemendina. Suveräänsusel on kaks definitsiooni või dimensioon: sisemine ja välimine. Ka tänapäeval on nende olemus sama: sisemises mõõtmes on riik oma liikmete ja territooriumi suhtes kõrgeimaks võimuks, kelle otsused ei ole edasikaebamiseks mõne kõrgema võimuorgani poole. Välimine ehk rahvusvaheline mõõde tähendab, et riigid oma vastastikustes suhetes ei ole allutatud ühegi teise kõrgemale võimule, vaid ainult rahvusvahelisele õigusele. Selleselt mõistetuna on suveräänsuse mõiste ebasümmeetriline ­ absoluutne sisemises mõõtmes ja suhteline välises, kus riigi suveräänsus kohtub alter ego ehk mõne teise riigi suveräänsusega.][:netist:]

Õigus → Õiguse filosoofia
134 allalaadimist
Riigiõigus
72
doc

Riigiõigus

kohtueelse menetluse. Jaoskonna valimiskomisjoni toimingu peale saab kaevata maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale saab kaevata Vabariigi Valimiskomisjonile. Riigikohtule saab kaebuse esitada alles pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Vahetult Riigikohtus saab vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsust või toimingut. Kaebuse esitamiseks ja otsuse edasikaebamiseks on kehtestatud kolmepäevane tähtaeg. Riigikohus võib tühistada valimiskomisjoni otsuse, tunnistada valimiskomisjoni toimingu õigusvastaseks ning kohustada valimiskomisjoni tegema uue otsuse või toimingu. Riigikohus võib tunnistada hääletamistulemuse valimisjaoskonnas, -ringkonnas, maakonnas, Tallinnas, Tartu linnas või riigis kehtetuks, kui õiguserikkumine mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt. 95

Õigus → Õigus
564 allalaadimist
Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013
194
pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

Resolutsiooni juures märgitakse ka otsuse edasikaebamise kord ja tähtaeg, muu hulgas kohus, kuhu kaebus tuleb esitada, ning viide, et kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuses märgitakse õigus esitada otsuse peale kaja. Resolutsiooni juures selgitatakse ka TsMS § 187 lõike 6 sisu (TsMS § 442 lg 5 ja 6). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama (TsMS § 442 lg 10). Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras ära hageja nõue ja kostja vastuväited, kolmandate isikute seisukohad, riigi või kohaliku omavalitsuse esindaja arvamus. Vajadusel 6 Võrdluseks Saksa kohus teeb otsuse rahva nimel. 7

Õigus → Õigus
159 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun