kasutatakse ehitusmaterjalina, mööbli- ja tselluloositööstuses. Ebatsuuga käbi on kergesti äratuntav, tema kattesoomused on ilusad kolmetipulised ja annavad käbile omapärase välimuse. Eestisse on ebatsuugat sisse toodud pargipuuks. Okasmetsades elavad loomad Okasmetsade loomastik ei ole eriti liigirikas. Pesitseda ja varjuda on tihedas hämaras metsas lihtne, kuid toitu leidub napilt. Okasmetsade loomad saavad söönuks okastest, seemnetest või puukoorest. Raiesmikel ja lagendikel on elamistingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin veel rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed, alustavad paljunemist putukad lindude pidulaud on kaetud
- sobivus maastikku - kultiveerimismaterjali saadavus Kuna põllumullad, ka kõige kehvemad, on puittaimede kasvuks viljakad, on varasematel aastakümnetel metsastamisega saadud kuuse-, männi- ja lehisepuistute boniteet harva II, enamuses aga I ja IA, ulatudes ka IB boniteediklassini. Seepärast on siin võimalik kultiveerida praktiliselt kõiki meie metsapuid (kuusk, mänd, arukask, sanglepp, tamm, saar jt), ka võõrokaspuid euroopa ja siberi lehist ning harilikku ebatsuugat. Kuusk on üks sobivamaid puuliike hea kasvamamineku ja istutusmaterjali poolest, kuid häda on selles, et alates umbes 30.-40. eluaastast võib just põllumaale rajatud kuusikutes hakata kuuski kahjustama nende ülemaailmne vaenlane juurepess. Suuremapinnalised põllumajandusmaad pakuvad võimalusi mitme puuliigi kasvatamiseks. Kui on raske ühte või teist puuliiku eelistada, siis võiks kasvatada mitut. Selleks tuleks suurem maa-ala jaotada osadeks minikvartaliteks, kus 4-
teisendit: roheline ebatsuuga ehk ranniku-ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) kasvab Vaikse ookeani rannikupiirkonnas, Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas[6]; sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) (Beissn.) Franco kasvab Kanada Alberta ja Briti Columbia provintsis põhjas kuni Mehhikoni lõunas. Osa euroopa botaanikutest eristab kolmanda teisendina ka halli ebatsuugat (var. caesia), mille levila asub Kaljumäestiku põhjaosas. Ameeriklased aga ei tunnusta sellist eristamist ja käsitlevad seda teisendit koos sinihalli ebatsuugaga. Roheline ebatsuuga võib kasvada soodsates tingimustes kuni 90, harva ka kuni 100 m kõrguseks, olles selle kõrgusega männiliste sugukonna kõige kõrgem esindaja[3]. Sinihalli ebatsuuga maksimaalne kõrgus ulatub kuni 50 m. Soodsates tingimustes kasvava puu eluiga võib küündida üle 500, harvadel juhtudel ka üle 1000 aasta
tähtsusega katseala võõrpuuliikide aklimatisatsiooni ja naturalisatsiooni võimaluste selgitamisel. Metsapark katab rohkem kui kilomeetri pikkuselt lossitaguse oru vastaskallast, asetsedes väga vahelduva reljeefiga maastikul ( orud, künkad, nende nõlvad, perved) . F. Berg armastas rajada ja populariseerida tammikuid. Sangaste ümbruses on mitmeid krahvi poolt kasvatatud istikutega rajatud tammikuid, mille ridade vahele on istutatud Bergi üht lemmikkultuuri- ebatsuugat. Metsapargi ülarindes on valitsevaks põlised kuused, männid, kased, rühmiti vene ja jaapani lehised, harilikud ebatsuugad ( Pseudotsuga taxifolia), väike grupp valgeid mände ( Pinus strobus). Teise rinde moodustavad nooremad kuused, kased, saared, vahtrad, jalakad, pärnad, alusmetsa peamiselt sarapuud koos halli lepa ja toomingaga, nende all mage sõstar, harilik kuslapuu. Varakevadel, kui puude all veel kohati lumelaike, lööb pargis õitsema mürgine näsiniin.
puhkeolekus, kuid alusel oleks märgata pungade paisumist. Selleks varutakse pookoksad emataime sügav- või sundpuhkuse ajal ning säilitatakse lume all. Pookealusteks kasutatakse 2 …4 aastaseid, heas kasvujõus aluseid, mille tüvekese läbimõõt on 0,5 … 1 cm. Okaspuude enim levinud pookimisviisideks on 1) säsi-kambiumile meetod 2) pookimine ladvalõhesse 5.3.1. Pookimisviis “säsi kambiumile” Selliselt poogitakse eelkõige kuuske, kuid ka mändi, ebatsuugat, nulgu ja lehist. Alustena kasutatakse 2 – 4 aastasi taimi. Pookoks võetakse tugevakasvulistel taimedel üheaastase oksa võrsetipust, nõrgakasvulistel 2 aastase oksa võrsetipust. Pookoks peab olema 7 … 10 cm pikkune. Lõigete tegemise piirkonnast eemaldatakse nii alusel kui pookoksal kõik okkad; vaid 2 … 3 cm pookoksa tipuosale jäetakse okkad (mändide puhul 10 … 12 okkakimpu). Pookoksale tehakse 5 cm pikkune lõige selliselt, et see läbib säsi. Alusel peab olema lõige
Uus-Meremaal osad kahjurid ja haigused. [7] 12 8.Metsamajandus ja metsatööstus Uus-Meremaal leidub põhiliselt plantationi metsi, neid võib leida peaaegu kogu Uus-Meremaa piirkondadest, välja arvatud Kesk Otagost ja Fiordlandist. Aastal 2006 nende kogupindala oli 1,8 miljonit hektarit, kusjuures 89% Pinus radiatat ja 5% ebatsuugat.[7] Metsaraie maht üha suureneb, sest üha rohkem saab raieküpseks neid metsi, kuhu on istutatud talutud puuliike(männid, kuusk, eukalüptid, kask, paplid).[1] Palki lõigati 2006 aastal 18,8 miljonit m 3 , aga 2003 aastal oli see number erakordselt suur 22,5 miljonit m3. Põhiliselt toodetakse palke, laaste, saematerjali, paneele ja pabertooteid; peamiselt kõik need tooted eksporditakse teistesse riikidesse. Eksporditoodete väärtuseks 2006 aasta märtsi lõpul oli $ NZ 3,62 miljardit
ilusa tekstuuriga, horisontaalsete ja vertikaalsete vaigukäikudega, maltspuit on kollakasvalge tooniga, lülipuit on punakaspruun kuni oranzikaspunane. Puitu kasutatakse saematerjalina, majapalkide, postide, vaiade, aedade, väikemajade, raudtee liiprite ja tselluloosi valmistamiseks, silla- ja veealustes konstruktsioonides, kaevanduste toestamiseks, mööblitööstuses ja vineeritööstuses ning küttepuiduna. Peale selle kasvatatakse harilikku ebatsuugat jõulupuude saamiseks, kasutatakse haljastuses ja mäenõlvade kaitseks erosiooni vastu, eelkõige peale metsapõlenguid Euroopa Lehis (larix decidua) LH: 1. Levila: Kesk-Euroopa mäestikes ja Lõuna-Poolas. 2. Suurus: 40-50 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Noores eas koonusjas, hiljem laiuv, ebakorrapärane, vanemad oksad horisontaalsed või rippuvad. Tüvekoor hallikaspruun, pikuti lõhenev, vanemas eas paksu korbaga
kasvatamise katseid (eelkõige metsakultuurides) on Eestis tehtud umbes 100 aasta jooksul. Ebatsuuga eriti kiire kõrguse juurdekasv algab 5 ... 10 aasta vanuses, ulatudes sel perioodil headel kasvukohtadel isegi 1 ... 1,5 meetrini aastas. Sel perioodil on ebatsuuga ka väga dekoratiivne. Vanemas eas (40 ... 50 aastat ja üle) tema dekoratiivsus langeb. Vanade puude uhkuseks on aga nende korkjaks muutuv korp, mille paksus võib ulatuda isegi kuni 30 cm-ni. Kiire kasv noores eas võimaldab ebatsuugat kasutada kiire haljastusefekti saamiseks uusehitusrajoonides või parkmetsades. Valgusnõudlikkuselt jääb ebatsuuga kuuse ja männi vahepeale, kuid võrreldes kuusega talub märksa halvemini liigniiskust. Mullaviljakuse suhtes on küllaltki nõudlik, paremini kasvab sügavapõhjalistel liivsavidel. Harilik ebatsuuga on talvekindel (vaid 2003.a. talvel esines kergeid okkakahjustusi, kuid neid esines siis ka harilikul kuusel) ning hõlpsalt paljundatav
8. Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) ja kanada tsuuga (Tsuga canadensis) Pseudotsuga menziesii - Harilik ebatsuuga kasvab üsna suurel territooriumil Põhja-Ameerika lääneosas. Esineb teisendeid: hall ebatsuuga kasvab Kaljumäestiku põhjaosas, kõrgus 40...60 m. Sinihall ebatsuuga kasvab Kaljumäestiku lõunaosas, kõrgus 30...40 m. Roheline ebatsuuga kasvab Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani kaldal, kõrgus 50...75 m. Eestis kultiveeriti harilikku ebatsuugat esmakordselt 19. sajandi teises pooles ja on meil küllaltki palju kultiveeritud parkides, harvem linnahaljastuses ja metsakultuurides. Sinihall ebatsuuga on meil üsna külmakindel. Kõige paremini kasvavad ebatsuugad meil värsketel, sügavapõhjalistel saviliiv- või liivsavimuldadel. Kasvupinnaseks ei sobi kuivad liivmullad, veega küllastunud mullad ja rasked savimullad. Kõrge pinnasevee tasemega muldadel areneb
annaabi.ee 
