- jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojašokk” 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest.
- hüdrauliline rõhk; - jääkristalli kasv; - osmootne rõhk; - soolade kristalliseerumine; - soojuspaisumistegurite erinevus; - temperatuurigradient (erinevus) ja selle tagajärjel tekkivad sisepinged; - "soojasokk" 26.Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 27.Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Vastus: Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond nõrgalt aluseliseks või neutraalseks. 28
- energiatehnilised aspektid (soojapidavus); - esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) 3. Kirjelda visuaalset ja laboratoorset uurimismetoodikat Visuaalne uurimine toimub ilma igasuguste mõõteriistade ja arvutusteta, hinnang antakse vaid sellele mida on silmaga näha. Visuaalsel uurmismetoodikal vaadeldakse: - Pragusi - Ebatihedad vuugid ja liited - Mõranemised, lõhestumised ja vajumid - Paikamiskohad - Värvitööd - Taimkate - Mustus, hallitus - Seisev vesi ja ebatihedused Laboratoorse uurmismetoodika puhul võetakse pisteliselt proove (kahjustatud) erinevatest kohtadest, mille tulemusel määratekse materjali tugevus ja koostis. 4. Kirjelda ühe korterelamu näitel seisukorra uuringu järjekorda. Esiteks toimub visuaalne vaatlus, mis dokumenteeritakse ning pildistatakse üles. Teiseks tehakse uurimistulemused lihtsamate mõõtmisseadmetega. ( soojakao arvutused, Kolmandaks võetakse pisteliselt proove Neljandaks koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 5
Normaalselt kulgeva põlemise tunnusteks on stabiilse frondi ja kujuga, kolde mahtu võimalikult täielikult täitev, kuid müüritise ja küttepindadeni mitteulatuv leek. Leegi värvus - õlgkollasest heleoranžini. Suitsugaaside värvus normaalsel põlemisel varieerub helehallist helepruunini. Suitsugaaside tume värv viitab kütuse mittetäielikule põlemisele, mille põhjusteks võib olla õhu puudujääk (vale õhusiibri asend, madal õhu rõhk, ebatihedused õhutraktis, ventilaatori rikked jms), kütuse mittekvaliteetne pihustamine (valesti valitud pihustusseib, pihusti kulumine või ummistus, madal kütuse rõhk või temperatuur), pihusti või difuusori vale asend. antavast õhuhulgast või veeaurust suitsugaasides. Veeauru normaalsest kõrgema sisalduse põhjusteks võib olla vee sattumine Suitsugaaside valge värvus võib olla põhjustatud liigsest koldesse kütusesse, kütuse ülemäärane ettekuumutamine või aurustustoru(de) lekkimine
Kuumutusleegi abil aetakse metall kuumaks, kuni ta saavutab õlekarva värvuse, avatakse lõikehapniku ventiil ja hakatakse lõikama. Leegi sagedasemad plaksud tekivad suudmiku, injektori ning segukambri mustumisel, suudmiku ülekuumenemisel või kuumutushapniku ebapüsiva rõhu korral. Gaasi lekkimist põhjustavad nõrgenenud kinnitused või kulunud tihendid. Väikesed rikked -- suudmike viltuasend, ühenduskohtade ebatihedused, injektori ja suudmikekanalite mustumine, suudmike pinnal olevad pritsmed, tahm jne. -- kõrvaldab lõikaja töö käigus. Eritööriistu nõudvat keerukamat remonti tehakse ettevõtte juhtkonna loal või selleks ettenähtud töökodades. Hapniklõikamise tehnoloogia ja ettevalmistamine lõikamiseks. Hapniklõikamisel tuleb arvesse võtta tükeldamisel lõiketäpsus ja lõikepinna kohta esitatavad nõuded. Väga palju mõjutab metalli ettevalmistamine lõikamiseks
2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused Lekkiv katusekate Katuse peamine ülesanne on kaitsta hoonet sademete eest. Lekkiv katusekate on üks katusekahjustuste peamine põhjus. Katuse lekkimise peamised põhjused on: katusekatte vananemine; katuse puudulik hooldus (sammal, puulehed katusel); katusekatte puudulik kinnitus; katusekatte aluse läbivajumised; puudulikud ääre-, serva- ja katteplekid; ebatihedused katusekattest läbiviikude juures (korsten, antennid, ventilatsioonilõõr vms.). Väikesed lekkekohad võivad põhjustada olulisi niiskuskahjustusi. Väikesest lekkekohast imbub iga vihmaga katusetarindisse vett. Veekogused on väikesed, mida ei pruugi ruumi poolt märgata. Samas on veekogused piisavad, et luua keskkond mädanik- või hallitusseente arenguks. Lekkiv katus esines ühes elamus, mis oli mitu aastat omanikuta seisnud ja mida hakati renoveerima
keemilised omadused. (joon p1.) ja võib hetkeks langeda madalamale ka gaaside rõhust Lzb = 1/(n2-1) × (pzvz - pbvb) Reeglina kütuse ebakvaliteetne pihustamine ja kütuse väljalaskekollektoris enne turbiini (Pr < Prk < Ps ). kõrgsurvepumpade ebatihedused suurendavad kütuse järelpõlemise Suurest rõhkude vahest sel momendil, tungib värske õhk ressiiverist Asendame võrrandis politroopse protsessi oleku parameetrid p ja v perioodi , mille tulemusena väheneb politroobi näitaja n2 ja tõuseb
olemasolevaga, hinnata laevakere rõhku pinnasele. Selle hinnangu alusel saab teha järeldusi vigastuste iseloomu ja iseseisva vabanemise võimaluste kohta. Kapten peab koostama esmase plaani inimeste elu ja ohutuse tagamiseks ja hindama võimalusi iseseisvalt vabanemiseks. Kui selleks on eeldusi või lootust, tuleb koostada vastav plaan ja tegutseda viivitamatult. Katsetel võib olla edu tõusuvee saabudes või tuule suuna muutudes. Väiksemad vigastused ja ebatihedused laevakere ligipääsetavates kohtades saab laevas olevate vahenditega ja merepraktikast teada olevate võtetega veetihedaks muuta. Abi võib olla ka ballastide ümberpumpamisest, osa tekilasti üle parda heitmisest ning muudest meetmetest. Sellise plaani olemasolu ja isegi vabanemiskatsetel saavutatav mõningane edu ei välista vajadust viivitamatult abi kutsuda. Ajafaktor on erakordselt tähtis!
fassaadipinnale (puuduvad vihmaveesüsteemid), puudulik sademevee juhtimine fassaadilt, eelkõige akende ja välisseina liitekohtadest (aknalt seinale valguv vesi, liiglühikesed ääreplekid). Katuste ja katuslagede peamised kahjustused olid lekkiv katusekate, katuse puudulik hooldus (sammal, puulehed katusel), katusekatte puudulik kinnitus, katusekatte aluse läbivajumised, puudulikud ääre-, serva- ja katteplekid, ebatihedused katusekattest läbiviikude juures (korsten, antennid, ventilatsioonilõõr vms.) ja puudulik soojustus. Tähelepanu tuleb pöörata alati ka katusekonstruktsioonide kandevõime tagamisele. 15.2 Külmasillad Palksein on soojuslikult suhteliselt homogeenne tarind ja puit on võrreldes soojustusmaterjalidega suure soojusjuhtivusega, siis lisasoojustamata palkseinas probleemseid konstruktiivseid külmasildu esineb vähe. Arvutustulemuste põhjal on kõige
annaabi.ee 
