viise kuidas see väljendub. 3 Kehakeel Kehakeelt võib psühholoogide arvates võrrelda ükskõik missuguse teise keelega. Üle 50% vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust. Kehakeel on suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Liigutused võivad anda usalduslikku informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest teistesse inimestesse. Isiklik ala: eristatakse nelja vööndit · Intiimne vöönd (15-46 cm) Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi. · Isiklik vöönd (46-120 cm) Selline vahemaal lahutab meid teistest näiteks
kalduvus kuritegusid ja inimtragöödiaid kaubaks muuta. Sekundaarse viktimisatsiooni astmestik: I Ülekohus: · hirm surveabinõude ees, · informatsiooni puudus, · tajutud huvi puudus küsitleja poolt, · kohtuprotsessi viibimine, · sissetuleku või töö kaotus. II Häbistatus: · häbimärgistatus, · seksuaalkuritegudele järgnev läbivaatus, · uurimine ja küsitlemine politseis, kohtus, · ebateadlike inimeste süüdistused, · meedia. III Isolatsioon: · tõrjumine perekonna ja sõprade poolt, · kaasinimeste ebamugavus ohvriga juhtunust kõneldes ja suheldes, 15. Eakate avahooldus - 1. eakale kodus elamise võimaldamine- eaka toimetulek toetavate vajaduste määratlemine. Riskide ja vajaduste tasakaalustamine. 2. probleemide kompleksne analüüs- hindamisel kõigi osapoolte nägemusega arvestamine. Kommunikatsiooni võimaldamine osapoolte vahel. 3. üksiktarbija
.................................lk 1011 Kokkuvõte ..............................................................................lk 12 Lisad .....................................................................................lk 12-13 Kasutatud kirjandus...................................................................lk 13 2 SISSEJUHATUS Kehakeel on viipekeele osa ja suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu (kehakeel) 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Nägu on kõige rohkem väljendav kehaosa. Inimesel on väga palju erinevaid näoilmeid. Kortsus kulmud näitavad viha, ülespoole suunatud nurkadega suu näitab head tuju, kahvatu nägu ehmatust, punastamine tähelepanu keskpunktis olemist. KEHAKEEL ·Silmside
Peatükid tutvustavad vastavalt kehakeele definitsiooni/ olemust, tähtsust, lugemist, erinevaid aluseid ja lähemalt näo puudutamisest, kaitseseisundist, kahtlustamisest ja salatsemisest, isiklikust alast ning näiteid eri kultuuride kehakeeltest. Kehakeel Sõnaline e. verbaalne suhtlemine moodustab vaid osa meie igapäevasest suhtlemisest. Teine osa, mis ei ole sugugi vähemoluline suhtlemisel, on mitteverbaalne e. lehakeel- suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Mitteverbaalse suhtluse võib jagada kaheks: • Liigutused: näoilme, žestid, kehahoiak • Ruumisuhted: kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. Kehakeele mõistmine on hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annnavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil jaotub sõnumi mõju järgnevalt: 7% verbaalne (sõnad) 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne.) 55% kehakeel (põhiliselt näoilme)
tsesarism ehk isikukultus (nt superstaarid), materialism jne. Ratsionalism - mis valitseb ja usub ainult oma kriitilisse mõistusesse -- mehhaniseerib kogu maailma. Spengler ei näe materialismis aga ei midagi muud, kui mehaaniliselt mõistetud endist, ürgset kujudeküllust, millest elamus on välja lülitatud. Ta kirjutab "Materialismis kõik saatuslik mehhaniseeritakse evolutsiooniks, arenguks, eduks. Intelligents tähendab ebateadlike elukogemuste asendamist meisterlikult treenitud mõtlemisega. Intellektuaaine pinge tunneb vaid ühte spetsiifilist 8 maailmalinlikku vormi enda lõdvendamiseks ja nimelt ajaviidet. Ehtne mäng, elurõõm, lust on sündinud kosmilisest rütmist, kuid intensiivse mõtlemise ning vaimse pinge vähendamine kehaliku spordiga, lõbustustega, müstikaga on kõikide kultuuride mandumise,tsivilisatsiooni maailmalinnade nähtuseks
maatükk on tema omand. Arvas, et suveräänsus kuulub rahvale, mitte valitsejale ning et suveräänsus on jagamatu ja seda ei ole võimalik delegeerida ning seetõttu oli ta esindusdemokraatia vastu. Ideaal: otsene demokraatia, kus täitevvõim sõltub kogu rahvale kuuluvast seadusandlikust võimust. Ideoloogia Mõiste võttis 1790ndatel käibele filosoof Destutt de Tracy, kes kirjeldas teadust ideedest, mis avalduvad ebateadlike hoiakutena (nt. eelarvamused, klassiteadvus jms). Laiemalt tuvustasid mõistet Karl Marx ja Karl Mannheim (kumbki teineteisest sõltumatult). Nende käsituses tähistas ideoloogia nähtusi, mis on seotud ideede ühiskondliku ,,tootmisega" ning seejuures inimene ise neid selgelt ei teadvusta. Need on ideaalid, uskumused, maailmavaade, mis on seotud sotsiaalsete gruppide või klassidega. Oma olemuselt on nad inerpreteerimismehhanismid, mis korraldavad inimeste kogemusi ja arusaamu maailmast
Mehhaanika teooria näeb muutuse kvantitatiivset erinevust (muutuste hulk on olulisem kui muutuste liik) ja arengut kui sellele järgnevust (arvesse võttes, et hilisemad käitumised on varasematega sarnased). Mehhaaniline teooria ühendab endas 2 psühholoogilise mõtte koolkonda: biheiviorism ja sotsiaalne õppimine. Biheiviorism Psühhoanalüütikute mõtted seostuvad ebateadlike motiividega, mis toetavad inimkäitumise motiive, kuid biheiviorismi pooldajad näevad käitumist kui mõõdetavat ja registreeritavat. Biheivioristide eesmärgiks on määrata kindlaks need vahetud, tõelised ja jälgitavad faktorid, mis on vajalikud, et mõjutada/ennustada käitumist praktikas. Biheivioristid annavad endale küll aru, et inimese
annaabi.ee 
