LABORATOORNE TÖÖ ÜLDMÕÕTMISED Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamis kuupäev: 03.12.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahti kirjutamisega d1 – keha välimine diameeter h1 – keha kõrgus - mõõtmiste keskmise ja konkreetse mõõtmise vahe...
see on kõige vastupidavam. Spoon ja ristvineeri mõõtudest Spoon, mida kasutatakse vineeri tootmiseks, on väga erineva paksusega. Spoone toodetakse paksuses 0,5mm3,2mm. Vineeri toodetakse paksuses 1,5mm kuni 50 60mm. Ristvineeril on väga erinevaid formaate: 1220x1220; 1525x1525; 1500x3050 jne. Samuti on teada ka 5 erinevat kvaliteediklassi: a, ab, b, bb ja c. A klass on kõige kvaliteetsem, ning c klass kõige ebakvaliteetsem. C klassi vineeri ei kasutata peaaegu mitte kusagil. Vineeri pind pole mitte kunagi mõlemalt poolt sama kvaliteediklassiga. Kasutustingimused Kuna vineeri kasutatakse peaaegu igal pool, siis on seda väga erinevat tüüpi.Vineeri kasutatakse nii välis kui ka sisetingimustes. Selleks, et ta välistingimustes paremini vastu peaks, kasutatakse vetthülgavaid liime, ehk siis veekindlaid. See tagab vineeri mädanemiskindluse pikemaks ajaks. vineer allub
niiskuskindlaks, tuleb vineeri plaadi ääred värvida vastava värvilahusega, mis takistab niiskuse sisse imendumise. Spoon, mida kasutatakse vineeri tootmiseks, on väga erineva paksusega. Spoone toodetakse paksuses 0,5mm-3,2mm. Vineeri toodetakse paksuses 1,5mm kuni 50- 60mm. Ristvineeril on väga erinevaid formaate: 1220x1220; 1525x1525; 1500x3050 jne. Samuti on teada ka 5 erinevat kvaliteediklassi: a, ab, b, bb ja c. A klass on kõige kvaliteetsem, ning c klass kõige ebakvaliteetsem. C klassi vineeri ei kasutata peaaegu mitte kusagil. Vineeri pind pole mitte kunagi mõlemalt poolt sama kvaliteediklassiga. Vineeri toodetakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Muude variantidega ei saa spoone omavahel kokku ühendada piisavalt tugevalt, et tekiks vineer. Enamjaolt on vineeri tootmine sama. Kooritakse palk, aurutatakse või leotatakse seda, lõigatakse spoon ja seejärel kuivatatakse ning valmistatakse liimimiseks ette. Peale liimimist pressitakse
Täna aga, meie turgu vallutanud toidupoodide kettides, on nomenklatuur küll lai, aga kas leidub ka midagi nii ahvatlevat... Poolast pärit õunad või sink, mis on kokku pressitud kes teab mis luudes. Samas on kättesaadav soodsamalt kui kodumaine toode, kuid kui mõelda, kuidas see on võimalik? Tarnimine Eestisse välisriigist - logistilised kulutused; igasugu vahelaod, kus seda on hoiustatud/säilitatud muutuv kvaliteet. Mille arvelt siis kas algupärane tooraine ebakvaliteetsem ja odava tööjõu kasutamine. Samuti ei ole ma paadunud prügisorteerija ja vanapaberit ma pigem kogun ja viin vanemate juurde, kus seda kasutatakse tulehakatisena, mitte ei vii konteinerisse. Ei kujuta päris ette, kuidas peaks teepakki, peale selle tühjaks nõrutamist, nö demonteerima. Mitu pügikasti ma selleks köögikapis omama peaks paber, metall, toidujäätmed?! Kindlasti eelistaks ma sõita üliökonoomse või siis isegi hübriidautoga. Kulud
jõusaalitreeningu korral ja oma tervise hoidmise nimel on kasulik jälgida neid kahte elementi. Toitumine Õigel toitumisel on väga suur tähtsus. Harjutuste toimel tekib suurem vajadus toitainete eriti süsivesikute ja valkude järele. Jõuharjutused ,, lammutavad ,, lihaskoes nii suurel hulgal valke, et nende pidev asendamine on lihaste võimekuse taastamise ainus võimalus. Kui kulutatakse rohkem energiat kui varem, vajab keha kvaliteetsemaid toitaineid. Mida ebakvaliteetsem toit, seda aeglasem on organismi taastumine treeningutest, seda rohkem ohustab ületreenitus, seda kiiremini tekivad vigastused ning seda kiiremini saabub tagasilöök eesmärgi saavutamisel. Vedelik Keskmise intensiivusega treeningul kaotab organism tunnis 500-1500 ml vedelikku, saavutussportlased märksa enam.Vedelikukaotusel umbes 2 % kehakaalust (ehk 1,5 liitrit 75kg kehakaalu korral) langeb kehaline töövõime juba oluliselt (10-20 %), suurema
Puitu kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), mööblitööstus. Sookask Betula pubescens Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Puitu kasutatakse samuti nagu arukasel, kuid kuna tüved on peenemad ja kõveramad, siis puit ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp ehke must lepp Alnus glutinosa Lehed äraspidimunajad-ümmargusedtömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Kiirekasvuline, kuid suhteliselt lühiealine. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses. Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks. Hall lepp ehk valge lepp Alnus incana
Noored lehed on karvased, vanematel lehtedel on karvad vaid lehe allküljel. Õitseb mais. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt. Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Tavaliselt kasvab puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Boniteet IV-V, raieküpsete puisute tagavara 100-150 tm/ha. Puitu kasutatakse saetööstuses, mööblit, vineerit, paberit, kütteks ja söetööstuses. Puit on ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp e must lepp kuni 30 m kõrge puu, koor tumepruun. Õitseb märtsis, aprillis,seeme valmib oktoobris. Käbid 1.2-2 cm pikad. Vili on üheseemneline läätsekujuline pähklike. Leviala Kesk-ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Põhja-Aafrika. Kasvab viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks kasvukohaks on lodu. On kiirekasvuline kuid võib saada kuni 130 a vanaks. Keskmine boniteet 2.3. Puit on kerge, pehme, habras ja hästi töödeldav
Sookask Betula pubescens Tavaliselt kuni 20m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Seemned valmivas suve lõpul. Uueneb nii seemnetest kui kännuvõsust. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam, külmakindel. Puit ebakvaliteetsem kui arukasel peenema ja kõverama tüve tõttu. Sanglepp e must lepp Alnus glutinosa Kuni 30m kõrge puu. Koor tumeruun, vanemas eas moodustub paks tume korp. Lehed äraspidimunajad- ümmargused, tömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Õitseb märtsis-aprillis, seeme valmib oktoobris. Vili üheseemneline läätsekujuline pähklike, ümbritsetud tiivaga. Paljuneb edukalt ka kännuvõsust (pärast raiet). Moodustab metsi viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks
valmib juuli lõpus. Isasurvad moodustuvad Boniteet reeglina IV-V, raieküpsete sügisel, on 5-8 cm pikad, rippuvad, 2-3- puistute tagavara 100-150 tm/ha. kaupa võrsete tipus. Emasurvad Puitu kasutatakse samuti nagu arukasel, kuid kuna lühivõrsetel, 1,5-2 cm pikad ja tüved on peenemad ja kõveramad, siis puit moodustuvad kevadel enne lehtede ebakvaliteetsem kui arukasel. Puidu puhkemist. füüsikalis-mehhaanilised omaduse, kütteväärtus jne on sarnased arukasele. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt Õitseb enne lehtede puhkemist aprillis-mais. Harilik tamm kasvab 30-40 m kõrguseks. eesti kaske, haaba ja sangleppa)
Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Kasvab peamiselt kas puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam. Külmakindel. Boniteet reeglina IV-V, raieküpsete puistute tagavara 100-150 tm/ha. Puitu kasutatakse samuti nagu arukasel, kuid kuna tüved on peenemad ja kõveramad, siis puit ebakvaliteetsem kui arukasel. Puidu füüsikalis-mehaanilised omadused, kütteväärtus jne on sarnased arukasele. Eestis kasvab ka soo- ja arukase hübriide, need on aga väheuuritud. Perekond Lepp (Alnus) Heitlehised puud ja põõsad, perekonnas umbes 30 liiki, neist Eestis looduslikult 2 liiki. Ühekojalised, õied ühesugulised. Emas- ja isasõied ühel ja samal võrsel. Tuultolmlejad. Kiirekasvulised
annaabi.ee 
