3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega; 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon. 2 punkti isiku-‐ ja kohanimede õigekiri, stiil: 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead; 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.); 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne. 1 HINDAMISJUHENDI LAHTIKIRJUTUS Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse
1p oma arvamus (ilma põhjenduseta); 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused; 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega; 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon. 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil: 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead; 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms); 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktide kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla pooleleheküljelisi töid. Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga.
4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta) 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.) 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtutakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte sisulist) eristamist iseseisvate lõikudega.
S Valetamine; P taunitav [toiming]; M inimlik toiming. Saame süllogismi panna kirja kujul: M i P S+ a M (igasugune valetamine ehk kõik valetamine on taunitav) S+ a P See on I figuuri süllogism. Vaatleme eeslduste reegleid. Süllogism ei ole kehtiv, sest kui üks eeldus on osaline väide, siis peab ka järeldus olema osaline, siin aga on järeldus üldine väide. Süllogismi ebakorrektsust näitavad ka I figuuri reeglid, mille järgi peab esimene eeldus olema üldine väide. 7.3. Kõik inimesed on surelikud. Ükski koer ei ole inimene. Ükski koer ei ole surelik. M P S M S P Kõik inimesed on surelikud. Ükski koer ei ole inimene. Ükski koer ei ole surelik. M+ a P S+ e M+ S+ e P+ See on I figuuri süllogism
Riiki defineerib Hegel järgmiselt: "Riik on maailma vaimu poliitiline ilmutis." Ebaselge on mõiste "maailma vaim", samuti "poliitiline ilmutis", mistõttu selles on topeltviga ja definitsioon on ebakorrektne. Olles ülevaadanud defineerimise 4 reeglit võib kokkuvõtteks öelda, et modaalsuselt on esimene ja neljas reegel kohustava, teine ja kolmas reegel - keelava iseloomuga. Reeglite tundmine ja nendest kinnipidamine võimaldab vältida ebakorrektsust defineerimisel. 2.5. Deskripteerimine. Defineerimine on teaduslikus käsitluses enam aktsepteeritud kui kõige korrektsem ja seetõttu eelistatum mõiste sisu edastamise viis, kuid mitte ainuvõimalik. Deskripteerimine (kirjeldamine) on mõiste sisu avamine vabas (regle- menteerimata) vormis. Enamkasutatavad on järgmised deskripteerimise võtted: a) demonstreerimine, b) kirjeldus, c) iseloomustus, d) võrdlus.
4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta) 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon 2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil 0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.) 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne Kõige olulisem arutluse hindamisel oli teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga. Töö struktuuri (2p) hinnates lähtututakse teemale vastavusest, st nii sissejuhatus kui ka kokkuvõttev lõppsõna peavad olema teemakohased. Punktiga ei hinnata töö lihtsat (mitte sisulist) eristamist iseseisvate lõikudega.
tähistavad hierarhilisi ülem- ja alamkategooria suhteid (näiteks fasism kui totalitarismi alamkategooria)? Tähendusseosed võivad viidata teatud tüüpi diskursustele ja nende ideoloogilisele alusele. 2. Missugune suhteväärtus sõnadel on? Kas esineb eufemisme ehk peitesõnu pehmemaid, ebamäärasemaid, emotsionaalselt vähem laetud sõnu , mida kasutatakse otsesemate või tuntumate sõnade asemel, vältimaks ebaviisakust, poliitilist ebakorrektsust või negatiivseid suhteväärtusi. (Nt: Näiteks kasutati halvatähenduslike sõnade ,,asotsiaal" ja ,,prükkar" asemel eufemismi ,,vähekindlustatud inimene" arutelus, milles oli kõne all sellesse sotsiaalsesse gruppi kuuluvate inimeste töölevõtmise võimalikkus.) Kas esineb silmatorkavalt formaalseid või mitteformaalseid sõnu? Nende abil väljendatakse ja rõhutatakse sotsiaalse situatsiooni iseloomu, formaalsuse astet,
· Harva suulise keele erikonstruktsioonid, nt sabalisandused: korrutab oma mantrat mingit haiget · Erinevused kõnest: jäetakse ära verbe seal, kus kõne seda ei tee ([mul on] ilgelt kiire) Vead ja parandused: · Jututoas suheldakse reaalajas, see toob kaasa vajaduse lühendada sõnumi vormistamise aega · Teksti enamasti ilmselt üle ei vaadata, st tegemist on spontaanse tekstiga · palju trükivigu ning tahtmatut grammatilist ebakorrektsust · Nagu kõnes, ei parandata kõiki vigu · Kasutatakse lause ja mõtte poolelijätmist (sest prints tuli vastu ja ...ah mai viitsi) · Parandused lausungi lõpus või uue teatena. · Lisatakse sageli parandust osutav vahend st `see tähendab', sry `sorry' (aga ind jätke rahule / mind st) · Edasiükkamise märkimiseks kasutatakse mõttepunkte ja vähem mõtlemist või leidmist markeerivat sõnavara: on...oeh...ytleme nii, et
5 p - probleem on välja arendatud: üldistused, põhjendused Isiklik arvamuse olemasolu ja selle põhjendatus 3p 1 p - oma arvamuse olemasolu 2 p - oma arvamuse kinnitamine mõne näitega 3 p - arvamuse põhjendamitus, oskus kaitsta oma seisukohti Järeldused 3p 1 p - on esitatud lihtsamad järeldused 2 p - järeldused tulenevad arutluse käigust 3 p - järeldused on põhjendatud ja argumenteeritud Stiil ja õigekiri 2p 1p - esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust 2p - sõnastus ja kirjavõis on korrektne Arutluse pikkuseks on 1-2 A4 lehekülge. Alla ühe lehekülje pikkust arutlust ei hinnata. Arutluse sisu peab olema kooskõlas Eesti Vabariigi Põhiseaduse üldise vaimuga. Nii nagu inimesed ühiskonnas üldse on ka hindajad oma erinevate arvamuste ja väärtushinnangutega. Võib juhtuda, et hindaja peab töö struktureeritust nõrgaks või arvab, et kirjutaja oma hinnanguid on liiga vähe või need pole piisavalt asjakohased. Et
annaabi.ee 
