õhkkond. Vaheldust on vaja ka keskkonda muutes, kasvõi koolikoridorides või õues visandades, klassiruumi ja istumisi muutes(ringina ümber natüürmordi vms), leiutades ise ja koos lastega. 1) 8.klass, õpilane sodib muu õpitegevuse asemel oma päevikut. Palun seda endale, leian sodist huvitavaid kompositsiooniosi. Soovitan õpilasel jätkata, aga tunni teemaga haakuvalt ja ainevihikusse. Nii tekivad lapsel seosed ka ebameeldiva, talle ebahuvitava aine või teema sidumiseks talle meeldivaga, ta saab üllatusena mitte märkuse vaid tunnustuse osaliseks. See üllatus aitab loovust hävitamata ka baastarkuste omandamisele kaasa. Vahetunnis läheme koos paljundame ja suurendame tehtut. Tunnustuseks võime teha kunstitunnis teistele samuti ülesandeks oma sodimistest paljunduse ja töötlemisega omaette kunstiteosed luua, kuni kooli näituse või stendi valmimiseni. 2) 2.või 3
materjalist saab suurema ja parema ülevaate. Mõttekaartide miinuseks on minumeelest see, et peab oskama väga selgelt piiritleda teemat, sest kui koostada mõttekaart liiga laialivalguval teemal, siis on ilmselt ka endal lõpuks raske arusaada materjalist. Tulevikus soovin õppida loomulikult võimalikult efektiivselt aega kasutades. Kindlasti proovin erinevaid õpitehnikaid oma edasistes õpingutes. Leian, et õpitehnikad arendavad rohkem mõtlemist ning on suureks abivahendiks ka ebahuvitava teemavaldkonna muutmisel veidigi huvitavamaks. 3
Fenotüübiline plastilisus võimaldab omandada taustaga sobituva värvuse katkestav värvus põhivärvusega kontrasteeruvad värvilaigud paiknevad looma kehal nii, et muudavad keha piirjoone vaataja jaoks (oluline faktor suurus) vastuvarjutus keha alapool on heledam kui ülapool, takistab nägemast keha kolmedimensioonilisena maskeraad loom sarnaneb kiskjale ebahuvitava objektiga (oluline faktor suurus) · hoiatusvärvus signaliseerimine toiduks mittesobivusest Liigisisene signaliseerimine sugulise valiku ornamendid, staatuse, suguküpsuse jne signaliseerimine. Termoregulatsioon tume objekt neelab rohkem kiirgust ja seetõttu soojeneb kiiremini. UV kiirguse vastane kaitse melaniin neelab UV kiirgust ja muudab selle soojuseks. Mimikri kohastumuslik sarnasus teise, kaitstud liigiga:
Sonaadi ja menueti puhta emotsiooni kaudu oli ta mehega saavutanud läheduse, millist polnud varem kellegagi kogenud. See mees oli nii ilus! Kui ta vaid mõnegi sammu oma maailmast välja astuks ja Veronikat kui naist vaataks, saaksid ta viimased ööd siin maa peal ilusaimaks kogu elus, sest Eduard sai ainsana aru sellest, kes Veronika tegelikult oli: kunstnik. (,,Veronika otsustab surra" lk 130) Veronika arvates oli Eduard ideaalne mees tundlik ja haritud, kes oli ebahuvitava maailma hävitanud ja loonud selle asemel oma peas uue, teistsuguste värvide, inimeste ja lugudega maailma. ,,Sa oled ainuke mees maa peal, kellesse võiksin armuda, Eduard. Sest sina ei hakka mind taga igatsema, kui ma ära suren. Ma ei tea, mida skisofreenik tunneb, kuid kindlasti ei igatse ta kedagi taga." (,,Veronika otsustab surra" lk 131) 19
edastab mõtteid ebaselgelt ja kuulaja ei pööra erilist tähelepanu rääkijale, vaid mõtleb oma asjadele. Pooled ei saavuta soovitud tulemust ja võib tekkida konflikt. 14. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? Valikuline tähelepanu on see, kui me töötleme ainult teatud sorti informatsiooni ja filtreerime muu. Filtreid on kahte sorti: füsioloogilised (näeme ainult teatud kauguseni, piiratud võimed) ja psühholoogilised (ebahuvitava ignoreerimine, filtreerimine infot enda ootuste ja arvamuste põhjal). 15. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võiks öelda, et iga inimese aju töötab omamoodi, seega on igal indiviidil oma viis, kuidas ja millist infot ta vastu võtab ja kuidas seda organiseerib ning tõlgendab. Informatsiooni valikuline vastuvõtmine on tihedalt seotud valikulise tähelepanuga st milliseid filtreid me kasutame ja millist infot ignoreerime
tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne [8 minuti reegel meeldivuse/ebameeldivuse määramiseks], tajutav info on huvipakkuv või igav) · Taju liigid: o Ruumitaju objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus (vorm, objekti suurus, objektide vastastikune asend, reljeef, kaugus, suuna taju selles ruumis, kus objekt asub) o Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus (huvitava ja ebahuvitava tegevuse puhul on ajataju erinev igavuse puhul tundub aeg venivat, huvituava puhul aga liigub aeg kiiresti; positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) o Liikumise taju peegeldab objekti muutumist ruumis. o Isikutaju on ühe inimese tajumine teise poolt, millega kaasnevad püüd mõista, tundma õppima, hindamine käitumise prognoos jne) · Taju moondumine ja taju vead:
Läbipaistvana on loomad kaitsetud. (negatiivne) Peegeldamine - teeb nähtamatuks (pole tingimata paha) Läikimine - ajab segadusse kisjad (pole tingimata paha) Taustaga sulandumine - värvus ja muster sarnanevad taustale (hea) Raske märgata looma piirjoont. Vastuvarjutus - keha alapool on heledam kui ülapool. See takistab nägemast keha kolmedimensioonilisena. (negatiivne). Maskeraad - loom saraneb kiskjale ebahuvitava objektina (hea) · Kas ja kuidas mõjutab keha suurus erinevate kaitsevärvuse tüüpide efektiivsust? Millise suurusega saakloomi linnud eelistavad? eelistatakse suuremaid varje- ja väiksemaid hoiatusvärvusega saakloomi. Kuidas sõltub ülesleitavus suurusest? Silmatorkava värvusega loomade ülesleitavus kasvab suuruse tõustes kiiremini. Kuidas need kaks mõju looduses kombineeruvad
värvuse o katkestab värvus: põhivärvusega kontrasteeruvad värvilaigud paiknevad looma kehal nii, et muudavad keha piirjoone vaataja jaoks o vastuvarjutus: keha allpool on heledam kui ülapool, mis takistab keha kolmedimensioonilisena nägemast tumedaid varje, mis keha alapoolele tänu ülalttulevale valgusallikale langevad o maskeraad: loom sarnaneb kiskjale ebahuvitava objektiga · Suurus o maskeraadi seisukohast oluline; oluline on sarnaneda ka suuruse poolest. kasvujärk periood ühest kestumisest teise kestumine vana välisskeleti eemaldamine, kui uus on valmis. Toimub vastseperioodi jooksul, vastsest nukuks ja nukust valmikuks koorumisel (3 järku) lahenduseks värvi vahetamine kasvased. Väga palju liblikaröövikuid
rakendanud (2001). Roger Bell (1991) on esitanud tõlkimise protsessimudelitest kõige põhjalikuma, mis küll sisaldab dekodeerimist ja seejärel kodeerimist läbi kõigi keeletasemete, aga jätab siiski välja tõlkija kui suhtlustaotlust omava suhtleja, taandades ta ikkagi tekstiteisendusmehhanismiks, mis siis et pragmaatikani ulatuva keerukusega mehhanismiks. Sama- suunalisi tulemusi on Bell saanud ka küsitlusest, kus tõlkijad pidasid ebahuvitava teksti kvaliteetset tõlkimist võimatuks (1995: 99). Douglas Robinson (2004), ei esita mudelit ega tõlgete kahetist jaotust, aga kirjeldab tõlkimist kui üht meetodit asjade tegemiseks sõnade abil, sarnaselt kõnelemisele. Silvia Bernardini väitel on tõlkimine tähenduse konstrueerimine, mitte rekonstrueerimine (2004b: 20) ja tõlkimisoskus on suhtlemisoskuse alamhulk (2004a: 109). Isegi ilukirjandustõlkes, kus keelekeskne lähenemine on olnud traditsioonili-
annaabi.ee 
