see naise eneseteostussoovi ja -võimalusi. Lühiülevaade kasutatavatest põhilistest kirjandusallikatest Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Asen, E. K. (1999). Pereraamat. Kuidas õnnelikult koos elada. Tallinn: Tänapäev. Beck, U. (2005). Riskiühiskond: Teel uue modernsuse poole. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Collins, D., Jordan, C., Coleman, H. (2007). An Introduction To Family Social Work. Belmont California USA: Thomson Brooks/Cole. Eagly, A. H., Beall, A. E., Sternberg, R. J. (Toim). (2008). Soopsühholoogia. Tallinn: Külim. Elenurm, T., Rootamm-Valter, J., Servinski, M. (2008). Tööturg. Tänapäev ja tulevik. Tallinn: Vastus. Hess, B. B. (2000). Sotsioloogia. Tallinn: Külim. Mackevičiŭtė, I. (Toim). (2008). Soolise võrdõiguslikkuse käsiraamat kohalikele omavalitsustele. Tallinn: Centre of Equality Advancement. Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn.
Hoiak, kui ennustus ootus-väärtus mudel. Hoiaku moodustavad uskumused objekti ja tagajärgede seostest (ootused) ning hinnangud tagajärgedele (väärtused). Margihoiakud kujunevad reklaami ja toote poolt esile kutsutud tundeelamuslike seisundite mõjul. Hoiakul on ka hedooniline (meeldiv ei meeldi)komponent Talletatud vs genereeritud hoiakud Definitsioon psühholoogiline kalduvus, väljendatud kui eraldiseisev idenditeet (olemus), milles sisaldub natuke soosingut ja ebasoosingut (Eagly & Chaiken). Genereeritud hoiak sõltub kontekstist, talletatud mitte. Reklaamipsühholoogia lähtub kahest põhisuunast: 1. Olemasolevate hoiakute ärakasutamine. Selleks on vaja head ettekujutust nendest tarbijatest ning neile omasest elulaadist, kellele reklaam on mõeldud. Tegelikult jab aga sellestki väheks ja nii kohtame reklaamipraktikas väga palju hoiakute mõõtmist kindlate meetodite alusel
Spontaanse protsessi mudel Spontaanse protsessi mudel on formuleeritud Kruglanski (1989) poolt. Spontaanne käitumine tekib peamiselt suhtumisest objekti, mitte niivõrd suhtumisest käitumisse (Facio, 1986). Mudel toimib juhul, kui käitumise tulemused ei ole eriti olulised. Suhtumine on sageli seotud inimese mälus olevate assotsiatsioonide ja nende tugevusega mingi objekti suhtes. Kaitumine on sellisel juhul automaatne ja ei ole seotud teadliku valikuga (Eagly ja Chaiken, 1993). Ainult siis, kui hinnang on objektiga tugevalt seotud, on tõenaone, et objekti nähes tekib käitumise spontaanne muutus. Kui seos objekti ja tema kohta käiva hinnangu vahel on nõrk, siis ei kaivitu suhtumisest tingitud käitumine. Mudelile võivad mõningal määral mõju avaldada ka teised normatiivsed tegurid, nagu ootused või käitumisreeglid. Kokkuvõtteks Tervist mõistetakse väga mitmeti ning et tervise erinevaid kontseptsioone on hulgaliselt. Tervist
vähemusrühmadega seotud hoiakutel seos nõrgem) sõltub H tugevusest, inimese individuaalsetest omadustest (self-monitoring kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 · Ajzen Fishbein. Kaalutletud tegevuse mudel hoiak käitumisvalmidus käitumine subjektiivne norm · Chaiken Eagly. Liitmudel. Hoiaku ja käitmuse seose mõjureid on palju, kuid need ei ole seotud vahetult ja üksüheselt H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang ... Hoiakute püsivuse tagamine Inimese põhipüüdlus on hoiakute süsteemi püsivusele ja ka hoiakute mõtestamisele. · Püüd homogeensusele, mittevasturääkivusele
(self-monitoring kuivõrd inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja Hoiak-> Käitumis valmidus-> Käitumine Subjektiivne norm-> Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang ... Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Hoiakute püsivuse tagamine Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus Püüd H homogeensusele, mittevasturääkivusele Püüd H mõtestatusele (atributsioonid
suhtes meelestatud, siis võtan loomad kaasa koju ja hakkan teda hooldama. Käitumine ei tule mitte ainult hoiakust vaid ka subjektiivsest normist. Inimene valib kas jälgida rohkem hoiakut või subjektiivset normi ja käitub vastavalt sellele. Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja 17 Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang ... Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Kui kõht valutab, siis ei võta koera kaasa, kui ei valuta, siis võtan jne. Hoiakute püsivuse tagamine Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus
inimene käitub situatsioonisõltuvalt (kõrge sm) või järgib situatsioonist sõltumatult väljakujunenud malle ja arusaamu (madal sm) • Hinnangud H ja käitumise kokkulangevusele: r=0,15 kuni r=0,60 Hoiak ja käitumine • Kaalutletud tegevuse mudel - reasoned action model (Fishbein, Ajzen, 1975). Näide: loomakaitsja Hoiak -> Käitumis valmidus->Käitumine Subektiivne vorm-> sama eelmisega Hoiak ja käitumine • Eagly, Chaiken (1998): composite model (liitmudel) • H ja käitumise seose mõjureid palju: varasem kogemus, senised käitumistavad, oodatavad väljundid, normi järgimine, subjektiivne seisund, identiteet ja enesehinnang … • Hoiak ja käitumine seotud, kuid mitte vahetult ja absoluutselt Hoiakute püsivuse tagamine • Hoiakud + väärtused = (emotsionaalne) maailmakäsitlus • Püüd H homogeensusele, mittevasturääkivusele • Püüd H mõtestatusele (atributsioonid
relevant expert. Before submitting to authority influence, we should ask a second simple question, "How truthful can we expect the expert to be?" Authorities, even the best informed, may not present their information honestly to us; therefore, we need to consider their trustworthiness in the situation. Most of the time we do. We allow ourselves to be swayed more by experts who seem to be impartial than by those who have something to gain by convincing us (Eagly, Wood, 8{ Chaiken, 1978); research has shown this to be true around the world (McGuinnies 8{ Ward, 1980) and in children as young as second-graders (Mills 8{ Keil, 2005). By wondering how an expert stands to benefit from our compliance, we give ourselves another safety net against undue and automatic influence. Even knowledgeable authorities in a field will not persuade us until we are satisfied that their messages represent the
annaabi.ee 
