Euroopa liidul on 4 suuremat struktuurfondi, mis avanenud osaliselt või täielikult ka juba Eestile. Struktuurfondide eesmärgiks on vähem arenenud regioonide järeleaitamine. Struktuurfondid jagunevad järgnevalt. · Euroopa Sotsiaalfond (ESF), mis aitab tõsta tööhõivet läbi inimressursi arendamise; · Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), mis toetab majandusarengut ja uute töökohtade loomist; · Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF), mis toetab nii põllumajanduse kui ka maaelu ümberkorraldamist; · Kalanduse Arendus rahastus (FIFG) , mis on suunatud lahendama kalanduse valdkonna struktuurseid probleeme. Lähemalt käsitleme ülevaatlikult Euroopa Põllumajanduse Arenduse ja tagatisfondi. Meede 3.1: Investeeringud põllumajandustootmisse Meetme üldine eesmärk on põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamine
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF): o Pikaajaliselt töötute isikute kaasamine tööhõivesse o Tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse o Tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse o Võrdsete võimaluste tagamine tööturul o Töötajate kohanemine majanduslike muutustega o Tööhõive stabiilsuse ja kasvu tagamine o Haridus ja koolitussüsteemide tugevdamine o Inimpotentsiaali tugevdamine Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF): o Põllumeeste sissetulekute toetamine o Tegevuse alustamise toetus noortele põllumeestele o Uute tegevusalade soodustamine maal o Tootjate assotsiatsiooni loomise toetamine o Põllumajandustoodangu kvaliteedi parandamine o Maapiirkondade infrastruktuuri arendamine Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)(Keskkonnaprojektid, transpordi-infrastruktuuri projektid)
tööd otsivate noorte kaasamine tööhõivesse; tööturult tõrjutud isikute kaasamine tööhõivesse; võrdsete võimaluste tagamine tööturul; 8 töötajate kohanemine majanduslike muutustega; tööhõive stabiilsuse ja kasvu tagamine; haridus- ja koolitussüsteemide tugevdamine; inimpotentsiaali tugevdamine. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF) Põllumeeste sissetulekute toetamine Tegevuse alustamise toetus noortele põllumeestele Uute tegevusalade soodustamine maal Tootjate assotsiatsiooni loomise toetamine Põllumajandustoodangu kvaliteedi parandamine Maapiirkondade infrastruktuuri arendamine Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)(Keskkonnaprojektid, transpordi-infrastruktuuri projektid) 9
Ühendus ei jäänud lootma turgude peale, kuigi turujõud peaksid tooma kaasa kasvava konkurentsi, madalad hinnad tarbijatele ning piisavad kasumid nende põllumeeste jaoks, kes suudavad efektiivselt toota. Selle asemel jäi Ühendus lootma hinnagarantiide peale. Ühendus garanteeris tootjatele hinnad sõltumata toodetud kauba hulgast. Poliitikat finantseerib Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (European Agricultural Guidance and Guarantee Fund - EAGGF). 46. Regionaalpoliitika vajalikkus ja eesmärgid Aktiivne ja passiivne regionaalpoliitika: eesmärkide kooskõlad ja vastuolud: Regionaalpoliitikaga on võimalik vähendada tööpuudust seal, kus see on kõrge suurendamata tööpuudust mujal. See on võimalik juhtides nõudlust tööjõu järele sellistesse piirkondadesse, kus on suurem tööjõu pakkumine; Töötuse vähendamisega luuakse soodsam sotsiaalne keskkond kuna kõrge tööpuuduse kontsentreerumisel
· Tagada toiduainetega varustatus · Tagada mõistlikud tarbijahinnad Põhimõtted: · Ühine turg o Kogu ühenduse ulatuses kehtib ühine hinnatase, tooted ringlevad ilma tollikitsenduste ja koguseliste piiranguteta kõigi liikmesriikide vahel · Ühenduse ülimuslikkus o Ühendusesisesel kaubandusel ning ühendeuse toodetel on eelisseisund · Rahanduslik solidaarsus o ÜPP kulud kannab ühendus (EAGGF = Euroopa Põllumajanduse Arengu- ja Tagatisfond) 28. EL ÜPP turukorralduse elemendid e. Meetmed · Garanteeritud hinnad ja turukaitse (teravili, riis, suhkur, piim ja piimatooted, loomaliha) · Hinnatoetused ja otsetoetused (teravili, oliiviõli) · Otsetoetused (õliseemned, lina, puuvili, kanep) · Turukaitse ja eksporditoetused (kanaliha ja munad) · Turukaitse (teatud puu- ja juurviljad) - 29. Hinnatoetuste süsteem (põhimõisted)
39) regionaalse sekkumise vajadus. 40) EL struktuuri- ja eelstrukt vahendid, millised, kellele. Struktuurifonidi: need baseeruvad nii maj kui ka regioonidele. ERDF-Eur regionaalfond- kivid ja betoon,ettevõtete asendamiseks, kohalike initsiatiivi ning inflatsioonimuutusi toetamiseks ESF- Eur Sotsiaalfond- koolitus ja nõuanne, tööhõive ja töötajate konkureerimisvõime tõstmiseks FIFG-kalandusfond- kalanduse arendamise rahastamine EAGGF põllumaj arendus ja tagatisfond- investeeringud ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks ja elukeskkonna parandamiseks. Eelstruktuurifondid: ISPA- viia E li nõuetele, saavutada hea transpordiühendus kandidaat- ja liikmesriikide vahel, tegeleb soovitavalt vaid transpordi ja keskkonnaga. PHARE- liitumispartnerluslepingu saavutamine kandidaatriikide ettevalmistamiseks Elga liitumiseks, stabiilsete institutsioonide olemasolu, inimõiguste kaitse,
Eesmärgid (ühtlustada Euroopa Liitu (erinevaid riike omavahel) korraldada nende sisemist regionaalset arengut, parandada elu Elis). Probleemid (erinevaid jagajaid on palju (suurimad: raamprogrammid), palju nõudeid, palju tingimusi, palju paberimajandust, eesmärgid peavad olema kindlasti täidetud, ikka jääb kahe silma vahele). Ülevaade fondidest: ESF- (sotsiaalteemad, haridus jne). ERDF (regionaalne abi, riigisisene ja vaheline; INTERREG). Ühtlustusfond (keskkond, transport jne). EAGGF/EAFRD (peamiselt põllumajanduslik). PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS CAP-ÜPP: Ühine põllumajanduspoliitika. Euroopa Liidu võimsaim draakon (Palju raha, Lõpuks muutumises). Katab sisuliselt kogu põllumajanduse / kõik saadused (ka neid, mida Euroopas ei toodeta). Tollid väljast tulijatele. Kohaliku tootmise edendaminE. Talumeestele inimväärne elu! Põhiline info: Raha (1992 ligi pool eelarvest; 2013 vaid kolmandik). Eesmärk (inimväärne elu, moderne
Millal võeti kasutusele otsetoetused? Vali üks vastus. a. 2002 Väär b. 1982 Väär c. 1992 Õige Question 2 Milline loetletud printsiipidest ei kuulu ÜPP põhiprintsiipide hulka? Vali üks vastus. a. Finantssolidaarsus Väär b. Ühtsete hindadega turu kehtestamine Väär c. Rahvuslike põllumajandustoodete doteerimine Õige Question 3 Milline tähtsus oli Stresa tippkohtumisel? Vali üks vastus. a. ÜPP finantseerimine toimub EAGGF fondi kaudu Väär b. ÜPP finantseerimine toimub EL poolt liikmesriikide eelarvete kaudu Õige c. ÜPP finantseerimine toimub Struktuurifondide kaudu Väär Question 4 Millise lepinguga sätestati esmakordselt ÜPP eesmärgid? Vali üks vastus. a. Rooma lepinguga Õige b. Pariisi lepinguga Väär c. Brüsseli lepinguga Väär Question 5 Millise pädevusega on ÜPP puhul tegemist? Vali üks vastus. a. Jagatud pädevusega Väär b
annaabi.ee 
