Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja- Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja- Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega
Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene- Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.(lisa2) Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest.
Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. VENEMAA SAARED Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin.
Amuur-Shilka-Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene- Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs ja Ob, neljas pikkuselt on Volga 3690 km (Euroopa pikim jõgi) ning suuruselt viies Venemaa jõgi on Jenissei. Jenissei lisajõgi Angara võtab alguse Baikalist. Venemaa Euroopa osa tähtsamate jõgede seast, peale Volga, väärib märkimist veel Don riigi lõuna osas; Narva ja Lääne-Dvinaa, mis suubuvad Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised
Nii portugallased kui ka hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. tegelikult oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. eriti agarad olid inglased, kes lootsid uute mereteede avastamisega olukorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. XVI sajandi keskpaigas jõudis Aasiast põhja pool kulgevat mereteed otsiv Inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja- Dvinaa suudmesse /praeguse Arhangelski kohal/. peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. see-eest aga loodi uus meritsi kulgev kaubatee venemaa ja Lääne-Euroopa vahel, mis tõi inglastele suurt tulu. Looduslikke olusid tundmata otsiti mereteed ka läbi kanada arktilise saarestiku. Sealgi tuli pettuda. Loodeväil õnnestus ilma talvitumata esimest korda läbida alles 1969. aastal, s.o samal aastal, mil esimene inimene Kuule jõudis. UUED PÕLLUKULTUURID
Riigikeel: vene keel Rahaühik: rubla ( 7 lk 298) Suurema osa Ida-Euroopast võtab enda alla Venemaa. See on hiiglasuur ühetooniline lauskmaa, mida läbivad jõgede orud ja laiad lamedad küngastikud ja maastikku veidi vaheldust toovad kõrgustikud. Kõrgustikest on tähtsamad Kesk-Vene kõrgustik ja Volga-äärne kõrgustik. Kesk-Vene kõrgustiku põhjaosa nimetatakse ka Valdai kõrgustikuks. ( 30) Venemaa enamik suuri jõgesid voolab Põhja- Jäämerre. Nendeks on Põhja- Dvinaa, Petsoora, Ob, Jenissei, Leena, Indigirka, Kolõma. Suurimad saared on Novaja 26 Zemlja, Severnaja Zemlja ja Uus- Siberi saared ning Sahhalin. Venemaa suurimateks järvedeks on Kaspia meri, Baikal, Laadoga, Oneega, Taimõr, Hanka jne. Peale järvede on ka suur hulk veehoidlaid. ( 7 lk 302, 299) Suuremad ja tähtsamad linnad on Arhangelsk Dvina jõe suudmes, Vologda,
Siberi nulg on küllap vist meil enim kasutamist leidnud nululiik. Selle puu kitsaskoonusjas, nooljas võra, tumeroheline okkavärvus, varjutaluvus ja külmakindlus, on andnud suured võimalused kasutada teda haljastuses. Me kohtame siberi nulgu kuni 30 m kõrguseks kasvava puuna paljudes mõisaparkides nii üksikpuuna kui grupiti, liigiga on rajatud metsakultuure ja haljasalasid. Eluiga 100...150 aastat. Areaal: Uuralitest läänepoolt (Dvinaa jõgi) kuni Baikalist idasse, põhjast Jenissei jõe alamjooksuni (67º põhjalaiust) ja lõunast kuni Volga ja Kama jõeni. Kasvab umbes 20 miljonil hektaril. Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi läikivad, sageli pealküljel okka tipuosas õhulõheriba, allküljel 2 kahvatuvalkjat õhulõheriba,
) Siberi nulg on küllap vist meil enim kasutamist leidnud nululiik. Selle puu kitsaskoonusjas, nooljas võra, tumeroheline okkavärvus, varjutaluvus ja külmakindlus, on andnud suured võimalused kasutada teda haljastuses. Me kohtame siberi nulgu kuni 30 m kõrguseks kasvava puuna paljudes mõisaparkides nii üksikpuuna kui grupiti, liigiga on rajatud metsakultuure ja haljasalasid. Eluiga 100...150 aastat. Tsoon II. 1820. Areaal: Uuralitest läänepoolt (Dvinaa jõgi) kuni Baikalist idasse, põhjast Jenissei jõe alamjooksuni (67º põhjalaiust) ja lõunast kuni Volga ja Kama jõeni. Kasvab umbes 20 miljonil hektaril. Moodustab nn. tumetaiga koos Picea abies, P. obovata, Pinus cembra ssp. sibirica ja Larix sibirica -ga. Võrsed: siledad, hallikad, kaetud pruunide karvadega. Pungad: kerajad, rohekad, kaetud vaiguga. Okkad: 1...3 cm pikad, 0,1 cm laiad, tipp ümar või vaevumärgatava sisselõikega, pealt veidi
meeskonnaliikmega pardal. Edasised avastusretked. Nii portugallased kui hispaanlased olid Indiasse jõudnud lõunapoolkera kaudu. Teoreetiliselt oli olemas võimalus jõuda Indiasse ka ümber Põhja-Aasia või siis Põhja- Ameerika purjetades. Järgmised maadeavastused koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Eriti agarad olid uute mereteede otsinguil inglased, kes lootsid omakorda portugallasi ja hispaanlasi edestada. 1553. aastal jõudis inglise meresõitja Richard Chancellor Põhja-Dvinaa suudmesse praeguse Arhangelski kohal. Peagi selgus, et purjelaevadele jääb Põhja meretee siiski läbimatuks. See-eest aga loodi tulutoov meritsi kulgev kaubatee Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. 17. sajandil jõudsid lääne suunast Vaikse ookeanini Vene kasakad. 1648. aastal purjetas Semjon Deznjov läbi Aasiat ja Ameerikat eraldava väina. Euroopale jäi see maadeavastus teadmatuks: alles sadakond aastat hiljem avastati Deznjovi aruanne ühest Siberi arhiivist. Enne seda, 1728. aastal