põgenenud munk,kes esitles ennast Vale-Dmitri I all.3)Vassili Suiski- üks ülestõusu juht vürst,kes kuulutati uueks tsaariks pärast Vale-Dmitri tapmist.4)Kuzma Minin ja Dmitri Pozarski-olid armeejuhid.5)Mihhail Romanov-kuulus vanasse bojaarisuguvõsasse ja ta valiti tsaariks. 8.) Mihhail Romanovi valimine Vene troonile tähendas segaduste aja lõppu ja varem välja kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli Bojaaride Duuma. Enamik mehi kuulus duumasse ainult tänu päritolule. Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel vaieldavate küsimuste otsustamiseks ,eelkõige nõu saamiseks välis- ja sõjaväeasjades .Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid. Enamik prikaase oli loodud eri valitsemisharude järgi. Seoses prikaaside tegevusega kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsaimad olid djakid ,kes pärinesid aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad ,mis moodustati selleks välja valitud
II Riigiduuma valimised 1907 jaanuar. Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust. Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased. Balti-saksa esindajad said aga suurema esinduse, kui eestlased ja lätlased kokku. Sotsiaaldemokraadid ei boikoteeri enam valimisi. Duuma kujunes märksa pahempoolsemaks. Pahempoolne valimisblokk – sotsialistid ja radikaalid. Nad võitsid Eestimaa kubermangus, Liivimaa kubermangust duumasse Eduerakondlased, jälle ühineti kadettidega. II duumas tegid Balti saadikud jõupingutusi terrori lõpetamiseks. Arupärimine valitsusele karistussalkade tegutsemise kohta. Valitsus püüdis võimude teguviisi õigustada. Esimeseks eestlaste seaduseelnõuks oli maaküsimuse lahendamine, demokraatlikult valitud omavalitsused, mõisnike maavalduste kärpimine, maa andmine talupoegadele põlisrendi alusel. See eelnõu ei jõudnud kaugele. 3. juunil 1907 aeti Riigiduuma laiali. 3
hulk eesti töölisi. 1913 hakkas Narvas ilmuma enamlik töölisajaleht ,,Kiir", mida toimetas juristiharidusega Jaan Anvelt. Riigiduumad. 1906 kokkuastunud I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut 4 eestlast ja 1 venelane, baltisakslased jäid esinduseta. Valitsus aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt. Opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. II Riigiduuma saadeti laiali 3. Juulil 1907, kehtestati valimisseadus. III ja IV duumasse pääsesid Eestist 3 baltisakslast ja 2 eestlaste esindajat. Eestlaste-lätlaste seadusprojektid ei leidnud toetust ning lükati tagasi. Baltimaade kindralkuberneri juures moodustatud Erinõukogul ei läinud ka hästi eelnõud ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove ja 1907 aastal läks Erinõukogu laiali. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste tasandil. 40. Esimene maailmasõna 1914
võidelnud preester Georgy Gaponi juhtimisel levis tööliste rahutus mujalegi vabrikutesse ja organiseeriti ülelinnaline protesti demonstratsioon. 3 Meeles peaks pidama ka tõika, et 1905. aasta revolutsioon tõi töölistele küll suhteliselt väikeseid aga siiski käega katsutavaid saavutusi. Esmakordselt tunnustas valitsus tööliste õigust moodustada ametiühinguid ja õigust pidada mittepoliitilisi streike ja ka õigust valida oma esindajaid Duumasse, seda kõike küll suurte piirangutega, mis suurenesid veelgi Stolõpini valitsuse ajal. 4 Pärast 1905. aastat oli küll vasakpoolsete endi hulgas lõhe, aga neil oli sisuliselt üks ja sama eesmärk muuta Venemaa tugevaks ja kaasaegseks riigiks. Nad soovisid et seadused hakkaksid asendama tsaari, bürokraatide ja politsei meelevaldsust, soovisid, et kõigil impeeriumi kodanikel oleks elementaarsed õigused, nt kõne-, usu- ja kogunemisvabadus,
Enamlased haarasid põrandaaluse tegevuse juhtumise enda kätte. Enamlaste häälekandjaks töölisajaleht Kiir (Narvas), toimetajaks Jaan Anvelt. Esimest korda Venemaa ajaloos kutsuti kokku valitsev rahvaesindus Riigiduuma. I Riigiduumasse (1906) valiti 4 eestlast ja 1 venelane. II Riigiduumasse (1907) valiti 5 eestlast. Valitsus saatis mõlemad laiali juba enne tööle asumist. Muudeti valmisseadust suurem vara, rohkem hääli. III ja IV duumasse pääses vaid 2 eestlast. Edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimisetel. Baltisakslased pidid tagasi tõmbuma Talinnas, Haapsalus, Pärnus, Rakveres, Valgas, Võrus. Rahvuskultuuri areng Senisest suurem tähelepanu rahvuskultuuril. Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Kutsuti ellu haridusseltsid, et asutada erakoole. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste kool Tartus (MHG).
9 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 8085 8 Linnapeana Seoses sõjaseisukorra väljakuulutamisega muutus olukord kardinaalselt. Paljud eestlasest ühiskonnategelased varjusid või läksid maapakku, paljud arreteeriti. Ka mitmed Tallinna linnavolikogu liikmed, nende hulgas ka Jaan Poska, istusid lühemat aega Toompea vanglas. 1906. aastal omandasid riigiduuma valimised ühiskondlikus võitluses kaaluka koha. Ka poskale tehti ettepanek duumasse kandideerida, kuid ta keeldus ja lükkas tagasi ka pakkumise asuda Tallinna linnapea kohale. Reaktsiooniaastail eemaldus ta ühiskondlikust tegevusest täiesti ja tegeles intensiivselt advokaadipraksisega. Väga populaarse juristina kogunes tööpakkumisi rohkem, kui ta suutis vastu võtta. 1913. aastal, alles 7 aastat hiljem, ühiskondliku tõusu perioodil õnnestus mõningatel sõpradel, kaasaarvatud abikaasa Constance, aktiivse abiga Jaan Poska taas ühiskondlikku ja
II Riigiduuma valimised 1907 jaanuar. Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust. Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased. Balti-saksa esindajad said aga suurema esinduse, kui eestlased ja lätlased kokku. Sotsiaaldemokraadid ei boikoteeri enam valimisi. Duuma kujunes märksa pahempoolsemaks. Pahempoolne valimisblokk sotsialistid ja radikaalid. Nad võitsid Eestimaa kubermangus, Liivimaa kubermangust duumasse Eduerakondlased, jälle ühineti kadettidega. II duumas tegid Balti saadikud jõupingutusi terrori lõpetamiseks. Arupärimine valitsusele karistussalkade tegutsemise kohta. Valitsus püüdis võimude teguviisi õigustada. Esimeseks eestlaste seaduseelnõuks oli maaküsimuse lahendamine, demokraatlikult valitud omavalitsused, mõisnike maavalduste kärpimine, maa andmine talupoegadele põlisrendi alusel. 3. juuni riigipööre 1907- 1907. aastal 3
annaabi.ee 
