Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Duralumiiniumi termotöötlus aruanne - sarnased materjalid

duralumiinium, katsetulemused, materjalitehnika, praktikumi
thumbnail
8
pdf

Terase termotöötlus aruanne

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. ​ 5​ aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud:         Töö eesmärk:  Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase  süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri  mõju terase kõvadusele

Tehnomaterjalid
51 allalaadimist
thumbnail
3
doc

7.Duralumiiniumi termotöötlus

Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Riho Purga Teostatud: Õpperuhm:MATB24 Kaitstud: Töö nr: 7 OT allkiri Duralumiiniumi termotöötlus Töö eesmärk: Tutvuda duralumiiniumi Töövahendid:,Rockwelli masin,ahi, termilise töötlemisega ja uurida termilise karastusvann töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Töö eesmärk

Tehnomaterjalid
191 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Duralumiiniumi termotöötlus

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS Aruanne MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Töö eesmärk Tutvuda alumiiniumisulami ­ duralumiiniumi termilise töötlemisega ja sellega kaasnevate protsesside muutustega ning uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele

Tehnomaterjalid
114 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Duralumiiniumi termotöötlus

Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 6 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami ­ duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Kasutatud töövahendid: Katsekehad, kõvadus mõõtmis masin Töö kirjeldus: Duralumiiniumi keemiline koostis: Duralumiinium on alumiiniumisulam, mis sisaldab 2.2-5.7% vaske ja 0.2-2.7% magneesiumi. Al-Cu faasidiagramm:

Materjalitehnika
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 7 DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS 2011 Töö eesmärk. Tutvuda alumiiniumisulami ­ duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemilise koostise lühike iseloomust. Duralumiinium on Al-Cu-sulam, kus Cu-sisaldus on kuni 5%. Al-Cu faasidiagramm.

Tehnomaterjalid
90 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Duralumiiniumi termotöötlus

deformeerimise (survetöötlemise) seisukohalt aga plastsusnäitajad. Kuna duralumiiniumi kõvadus ja tugevus muutuvad ühes suunas, plastsus aga vastupidises suunas, saame tugevuse ja plastsuse muutuse üle otsustada tema kõvaduse muutuse järgi. Joonistel 1.3. ja 1.4 on toodud duralumiiniumi omaduste muutumise kõverad vananemisel. Pärast karastamist esimese 2...3 tunni jooksul omadused muutuvad vähe ­ see on nn inkubatsiooniperiood, millel on suur tehnoloogiline tähtsus, sest duralumiinium on sel ajal hästi deformeeritav. Loomulikul vananemisel saab karastatud duralumiinium maksimaalse tugevuse (ja kõvaduse) 4...5 ööpäeva pärast. Kunstlikul vananemisel (T = 100...200 oC) saavutatakse märgatav tugevuse ja kõvaduse kasv aga juba mõnekümne minuti jooksul. Joonis 1.3. Al-Cu sulamite vanandamiskõverad (T=130 °C) ja CuAl2 osakeste lõbimõõt d Joonis 1.4. Duraalumiiniumi vananemiskõverad AlCu4Mg keemiline koostis ja omadused

Materjaliõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
6
docx

DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS

plastsuse muutuse üle otsustada tema kõvaduse muutuse järgi. Käesolevas töös mõõdame duralumiiniumi kõvadust ja selle kaudu otsustame teiste mehaaniliste omaduste (tugevus, plastsus) üle. Joonistel 7.3 ja 7.4 on toodud duralumiiniumi omaduste muutumise kõverad vananemisel. Pärast karastamist esimese 2…3 tunni jooksul omadused muutuvad vähe – see on nn inkubatsiooniperiood, millel on suur tehnoloogiline tähtsus, sest duralumiinium on sel ajal hästi deformeeritav. Loomulikul vananemisel saab karastatud duralumiinium maksimaalse tugevuse (ja kõvaduse) 4…5 ööpäeva pärast. Kunstlikul vananemisel (T = 100…200 oC) saavutatakse märgatav tugevuse ja kõvaduse kasv aga juba mõnekümne minuti jooksul Kõvaduse muutus duralumiiniumi kunstlikul vananemisel 130 °C juures; d – CuAl2 osakeste läbimõõdu ruu Vananemisnähtuse mehhanism tundub esialgu olevat küllaltki lihtne: üleküllastunud tardlahusest

Materjaliõpe
15 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Praktikum nr 7. Duralumiiniumi termotöötlus

View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr 7. Duralumiiniumi termotöötlus Started: Saturday 9 October 2010 13:32 Submitted: Saturday 9 October 2010 13:52 Time spent: 00:20:02 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millistest kriteeriumitest lähtudes võiks liigitada duralumiiniumit? Student Response A. Duralumiinium on termotöödeldav materjal B. Duralumiinium on survetöödeldav materjal C. Duralumiinium on valusulam D. Duralumiinium ei ole vanandatav sulam Score: 4/4 2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Student Response A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E. Ni F. Cr G. Mn Score: 4/4 3.

Tehnomaterjalid
134 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Duralumiiniumi termotöötlus

Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millistest kriteeriumitest lähtudes võiks liigitada duralumiiniu Student Response A. Duralumiinium on termotöödeldav materjal B. Duralumiinium on survetöödeldav materjal C. Duralumiinium on valusulam D. Duralumiinium ei ole vanandatav sulam Score: 4/4 2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad Student Response A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E. Ni F. Cr G. Mn Score: 4/4 3.

Tehnomaterjalid
145 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Laboritöö nr 7. Duralumiiniumi termotöötlus

Total score: 95/100 = 95% 1. Millistest kriteeriumitest lähtudes võiks liigitada duralumiiniumit? Student Response Feedback A. Duralumiinium on termotöödeldav materjal B. Duralumiinium on survetöödeldav materjal C. Duralumiinium on valusulam D. Duralumiinium ei ole vanandatav sulam Score: 4/4 2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Student Response Feedback A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E. Ni F. Cr G. Mn Score: 4/4 3. Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Student Response Feedback Student Response Feedback B. keskmetall

Tehnomaterjalid
252 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Duralumiiniumi termotöötlus, labor nr 7

Tallinna Tehnika ülikool jejeje Materjaliõpetuse laboratoorne töö Duralumiiniumi termotöötlus, labor nr 7 Õppejõud: Riho Tarbe Tallinn 2011 Duralumiiniumi termotöötlus Töö eesmärgiks on tutvuda duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Termotöötluse tulemusena tekib struktuuri kõvafaas ­ leiab aset tugevnemine/kõvenemine. Materjali tugevus suureneb termotöötluse tulemusena tekkinud üleküllastunudühefaasilisest struktuurist väga peenikeste uue faasi osakeste tekkimisel.Kuna tekkivate osakeste hulk kasvab aja möödudes, nimetatakse ka protsessi vanandamiseks. Teise faasi moodustumisel struktuuris tekivad materjalis sisepinged mis tõstavad tugevust ja kõvadust. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Karastatud duralumiiniumi loomulikul vanan

Tehnomaterjalid
39 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Materjalitehnika EK6 - Duralumiiniumi termotöötlus

Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 6 Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 15,00/15,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Vali üks või enam: a. Ni b. Cu c. Mg d. Fe e. Cr f. Si g. Mn Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millisesse gruppi saab liigitada alumiiniumi tiheduse järgi? Vali üks: a. kergmetall b. keskmetall c. raskemetall d. kerge sulam Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis võiks olla termotöödeldava al-sulami orienteeruv maksimaalne tõmbetugevus Rm (MPa)? Vali üks: a. 250 b. 500 c. 750 d. 1000 Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus

Materjalitehnika
142 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Materjalitehnika EK4 - Duralumiiniumi termotöötlus

Ettevalmistav küsimustik nr. 4 - Duralumiiniumi termotöötlus, 100% vastatud

Materjalitehnika
119 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Terase termotöötluse aruanne

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut TERASE TERMOTÖÖTLUS Aruanne MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Töö eesmärk on tutvuta terase termotöötlusega. Tutvuda terase karastumise ja noolutamisega ning aru saada nende töötlemiseviiside vajalikkusest ja nende käigus tekkivatest protsessidest. Lisaks selgitame välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja

Tehnomaterjalid
128 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Duralumiiniumi termotöötlus

Tallinna Tehnikaülikool 15/16 õ.a. Materjalitehnika Instituut Materjaliõpetuse Õpetool Praktikumi nr. 7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Stiina Ulmre 155459 Õpperühm: MASB11 Esitatud: 3. detsember 2015 Töö eesmärk:  Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega   ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele.    Katsetulemused:    Termotöötluse viis  Vanandamise  HRB  kestus 

Kiuteadus
9 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Praktikum nr 7. Duralumiiniumi termotöötlus

View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr 7. Duralumiiniumi termotöötlus Started: Monday 14 March 2011 16:17 Submitted: Monday 14 March 2011 16:25 Time spent: 00:07:49 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Millistest kriteeriumitest lähtudes võiks liigitada duralumiiniumit? Student Response A. Duralumiinium on termotöödeldav materjal B. Duralumiinium on survetöödeldav materjal C. Duralumiinium on valusulam D. Duralumiinium ei ole vanandatav sulam Score: 4/4 2. Milliste lisanditega alumiiniumisulamid on termotöödeldavad (tekib tardlahus)? Student Response A. Cu B. Si C. Fe D. Mg E

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele.

Tallinna Tehnikaülikool 2014/15 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr.7 aruanne aines tehnomaterjalid Rühm: MATB11 Esitatud: 10.12.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Vastavalt Cu sisaldusele määrata duralumiiniumi termotöötluse viis. Töö käigus määrata duralumiiniumi termotöötluse eesmärk.

tehnomaterjalid
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tehnomaterjali praktikumi aruanne 7 - Duralumiinium

3 29 5 53 10 61,2 20 44,4 Graafik HRB = f (tvan) Järeldus Saavutasime nõutud kõvaduse peale vanandamist, kuid märgatavat kõvaduse tõusu eri vanandamise aegade puhul ei täheldanud. Tõenäoliselt on katsetulemused ka ebatäpsed, kuna katsekehade vanandamise aeg on ligikaudne ning vanandamise aegade vahed olid ebapiisavalt väiksed.

Tehnomaterjalid
155 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid
450 allalaadimist
thumbnail
6
docx

7. Praktikumi tehnomaterjalid

Tallinna Tehnikaülikool 2015/16 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 7 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami – duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemiline koostis Duralumiinium on Al-Cu sulam Cu-sisaldusega kuni 5%. Duralumiiniumi termilise töötlemise ja toimuvate protsesside olemuse kirjeldus.

Materjalitehnika
14 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Tehnomaterjalid eksam

elektrotehnika valdkondades. Toodete saamise (valmistamise) mooduse järgi liigitatakse alumiiniumisulamid kahte gruppi: a)deformeeritavad (survetöödeldavad) sulamid, b) valusulamid. Lähtudes termotöödeldavusest liigitatakse sulamid samuti kahte gruppi: a) vanandatavad sulamid, b) mittevanandatavad sulamid 53. Mille sulamid on silumiinid? Nende kasutamine? Räni sisaldavad alumiiniumivalusulamid. Kasutatakse valusulameina, valatuna liivsavi- või metallvormi. 54. Mille sulam on duralumiinium? Duralumiiniumi termotöötlus. Cu(vask) ja Mg(magneesium) sisaldav kõva alumiiniumisulam. Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiiniumi termotöötlus (karastamine + vanandamine). 55. Mis on vanandamine ja kuidas see mõjutab plastsust ja kõvadust? Vanandamine seisneb karastamisele järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõne ööpäeva kestel (loomulik vanandamine) või kõrgendatud temperatuuril alates mõnest tunnist (kunstlik vanandamine)

tehnomaterjalid
119 allalaadimist
thumbnail
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
142 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

20. Duralumiiniumi termotöötlus seisutamine enne kunstlikku vanandamist Deformeeritavatest vanandatavatest sulamitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg-sulam), mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Karastamisele järgneva

Materjaliõpetus
179 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mitteraua sulamite mikrostruktuur ja omadused

Total 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on tinapronksi keemiline koostis? Student Respo A. 10% Sn ja ülejä B. 10% Cu ja ülejä C. 90% Zn ja ülejä D. 10% Zn ja ülejä Score: 10/10 2. Millised on duralumiiniumi põhikomponendid? Student Respo A. Cu ja Sn

Tehnomaterjalid
60 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Labori praktikumid

Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E p Rm/p

Tehnomaterjalid
83 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mitteraua sulamite mikrostruktuur ja omadused

Praktikum nr 6. Mitteraua sulamite Title: mikrostruktuur ja omadused Started: Wednesday 27 October 2010 10:31 Submitted: Wednesday 27 October 2010 10:35 Time spent: 00:04:46 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on tinapronksi keemiline koostis? Student Response A. 10% Sn ja ülejäänud Cu B. 10% Cu ja ülejäänud Sn C. 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu D. 10% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu Score: 10/10 2. Millised on duralumiiniumi põhikomponendid? Student Response A. Cu ja Sn B. Al, Cu C. Al, Mn D. Al ja Si Score:

Materjaliõpetus
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tehnomaterjalid

Max sisaldus sõltuvalt terasest on 0,035...0,06% Fosfor (P) põhjustab külmhaprust. Max lubatud määr 0,025...0,045% 8.alaeutektmalmid 2,14...6,67% 2) eutektmalmid ->4,3% 3) üleeutektmalmid 4,3...6,67% 9.a)sulamid mida termotöötlusega ei tugevdata(mittetermo) b)termotöötlusega tugevdatavad sulamid (termotöödeldavad) Al. Termotöötlus seisneb karastamises ja vanandamises. 10.Tegu on alumiiniumi deformeeritava sulamiga, mis sisaldab peale Al 4% Cu ja 2%Mg duralumiinium 11.kautsuk, kummi, polüuretaan (PUR) jt. 12.1)ülikõva keraamika, 2) lõikekeraamika, 3) kermised 5.variant 1.H6 k=6 n=2 2.. 3.FD Mõlema komponendi polümorfismi korral. 4.eutektoid fe-C sulamis perliit. Fe koosneb F ja T ning tekib jahtumisel alla 727C. 5.Eutektmuutus leiab aset 4,3%C sisalduse juures temperatuuril 1147C L-A+T. Vedelfaasist kristalliseeruvad samal ajal välja A ja T 6.eutektoidterase struktuur- puhas perliit C sisaldus on 0,8%

Tehnomaterjalid
325 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, s

Ehitusmaterjalid
296 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Test 3

Jump to Navigation Frame Your location: Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr. 3 Mitteraudmetallid Started: Monday 31 March 2008 16:11 Submitted: Monday 31 March 2008 16:21 Time spent: 00:10:29 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Milline on AlSi8Mg2 keemiline koostis ja sulami tüüp Correct Student Response Value Feedback Answer A. valualumiinium; 100% 8% Si, 2% Mg ülejäänud Al B. valuduralumiinium; 0% 8% Si, 2% Mg ülejäänud Al C. valualumiinium; 0% 8% Mg, 2% Si ülejäänud Al D. duralumiinium; 8% 0% Si, 2% Mg ülejäänud Al Score: 10/10 2. Kergsulavateks metallideks on? Student Value Correct Answer Feedback Response

Tehnomaterjalid
282 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Alumiinium ja Alumiiniumsulamid

sulamid. Deformeeritavatest, mittevanandatavatest sulamitest tuntumad Al-Mn- ja Al-Mg-sulamid sisaldavad 1...5% Mn või Mg, olles ca 15% tugevamad puhtast alumiiniumist ja veidi suurema korrosioonikindlusega. Need sulamid on kõrge plastsusega, korrosioonikindlad, hästi stantsitavad ja keevitatavad aga madala tugevusega. Neist valmistatakse kütusepaake, traati, neete. Deformeeritavatest vanandatavatest sulamitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg- sulam), mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Karastamisele järgneva vanandamise tulemusel ( vt. joonis ) tõuseb duralumiiniumi kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad aga plastsusnäitajad. Duralumiiniumi kasutatakse lennukitööstuses. Kõrgtugevad ja kuumuskindlad Al- sulamid sisaldavad legeerivaid elemente ( Fe, Ni, Cu jt.)

147 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Laboritöö nr 7

Töö eesmärk: · Tutvuda alumiiniumsulami- duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadusele. Katsetulemuste tabel: Vanandamise kestus Termotöötlemise viis Kõvadus HRB min Enne karastamist - 63,5 Peale karastamist - 12,5 Pärast vanandamist 0,5 22,5 1 40 3 31,5 5 46 10

Tehnomaterjalid
98 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Materjaliõpetus-kordamisküsimused

Nitreerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 23. Kuidas kutsutakse messingeid rahvapäraselt ja milliste põhiliste metallide sulamid need on? Kus kasutatakse laevanduses messingeid? 24. Pliipronkside omadused ja põhiline kasutusala. 25. Alumiiniumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 26. Berülliumpronkside omadused ja põhiline kasutusala. 27. Millega on seotud alumiiniumi ja titaani suur korrosioonikindlus? 28. Mis on silumiinid? Kus neid kasutatakse? 29. Mis on duralumiinium ja kus teda kasutatakse? 30. Mis on monelmetall ja missugused omadused muudavad tema kasutamise merevees väga sobivaks? 31. Nimeta vähemalt 2 titaanisulamite eripära. Kus kasutatakse titaanisulameid? 32. Plii rahvapärane nimetus, omadused ja kasutamine. 33. Mis on plastid? Plastide põhikomponendid. 34. Komposiitmaterjalide struktuur, liigitus, omadused. 35. Laevanduses kasutatavate kütuste tooraine ja liigitus. 36

Materjaliõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

334 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun