kõgepealt toime tulema oma perekonna juhtimisega. Kes tahab oma perekonnas korda hoida, peab kõigepealt arendama oma iseloomu. Kes tahab oma iseloomu arendada, peab kõigepealt omama südant, peab kõigepealt suutma õigesti mõelda. Kes tahab õigesti mõelda, see peab kõigepealt saama targaks."Konfutsianismis peetakse eriti tähtsaks vaimu ja südant arendavat kasvatust. 11. sajandil sai Hiina valitsevaks filosoofia koolkonnaks uuskonfutsianism. ZHU ZI esindas dualistlikku lähtepõhimõtet, mille järgi on olemas universaalne vormiloov printsiibi li (maailma mõistus) ja materiaalne toimiv alus qi. Looduses toimivad printsiibid kujundavad ka inimest: li on kõikide inimeste omane ühesugune olemus, mille qi annab individuaalse kuju. Ka inimese kõlbeline loomus kujuneb universaalse vormi eeskuju järgides, niimoodi toimib li nagu üldine tegutsemisvorm. WAN YANGMING seevastu rajas oma õpetuse monistlikule lähteprintsiibile. Tema järgi on
Esimesse leeri kuuluvad koerad ja lõvid, kuna halbu jõude kehastavad siin hirv, siga, hunt ning fantastiline suust kasvava sarvega olend. Siin on ilmselt kujutatud Põhjamaades levinud nn. Metsiku jahi stseeni, mis kehastas võitlust hea ja kurja vahel. Sellele vastandudes katab läänepoolsema piilari baasi Paradiisi sümboliseeriv viinapuuväät, kus kaks tuvi hoiavad nokas päästetud inimsüdant. Nii moodustavad need kaks kompositsiooni keskaegset dualistlikku maailmapilti väljendades ühe terviku. Reljeefide lame primitiivne laad jätkab Tallinna dominiiklaste ja Padise kloostrist lähtuvat traditsiooni. Lisaks baasireljeefidele ja kiiriku kaitsepühakutele on piilaritel ka kaks vappi. Ilmselt kuulusid need kiriku patroonidele, kes vahest olid ka uute võlvide ehitamise initsiaatoreiks. Läänepiilari karukujutisega vapp kuulub nõndanimetatud kõnelevate vappide hulka - selle omanikuks oli von Behr
Valitsetav klass on arvukam ja alluv. Siiski on suhe klasside vahel keerulisem kui esmapilgul paistab, sest ka valitseva klassi seast kerkivad esile juhtfiguurid ning alluv klass avaldab oma tegevusega mõju valitseva klassi poliitikatele. Eeldus, mis hoiab valitsevat klassi võimul, on organiseeritus ja üldine tunnustatus. Seetõttu moodustavad valitseva klassi indiviidid, kellel on väärtusi (intellektuaalseid, moraalseid, materiaalseid), mis on ühiskonnas kõrgelt hinnatud (Mosca 1939). Dualistlikku eliidikäsitlust peetakse ajaloosündmuste tõttu II MS ajal ohtlikeks ja liialt piiritletuteks, andmata head ülevaadet ühiskonnas tegelikult eksisteerivatest klassidest. Sel põhjusel tõstis pead 20. sajandi poolel funktsionalistlik pluralistlik eliidikäsitlus, mis leiab, et eliit on vajalik ja asendamatu (Hartmann 2007), kuid ei ole sisemiselt alati nii ühtne, kui seni arvatud. Mannheim toob eliiditeooriatesse meritokraatia mõõtme kui eliidi kujunemise vahendi ning
inimestele. Eristab eraelu avalikust elust. Mõttevabadus ja tegevusvabadus Mill on seisukohal et arvamusavaldused peavad olema vabad. Tegevusvabaduse puhul võib keelata teistele kahju toovaid tegusid ning piirata nende tegusid kes ei ole vastutusvõimelised (nt lapsed). 22. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada õpitud teooriaid monismi-dualismi eristuse järgi (esitati konspektis tabelina). Lähemalt teada dualistlikku interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu küsimuses. Episteemilise autoriteetsuse ja solipsismi mõisted, meemi mõiste. Keha ja vaimu probleem: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult ühte kahest): (1)subjektiivne idealism - kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; (2)kahe aspekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 aspekti; (3)kimbu teooria - keha ja
2) rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid - sisaldavad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttei ja need loetakse riigile siduvaks ka siis, kui riik pole nendega ühinenud või on neist lahti öelnud (Näiteks: genotsiidi keelustavad konventsioonid). 24. Mida kujutab endast dualistlik, mida monistlik süsteem? Kumba kasutatakse Eestis? Rahvusvaheliste lepingute siseriikliku tähenduse kohapealt eristatakse dualistlikku ja monistlikku süsteemi: Dualistlikku süsteemi puhul siseriiklikku õigust ja riigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud hoitakse rangelt lahus. Siseriiklikus kohtus on selle süsteemi järgi kaitstavad ainult siseriiklikus seaduses loetletud õigused. Riigi suhtes jõus olevale välislepingule siseriiklikus kohtus sellise süsteemi puhul pole võimalik tugineda. See süsteem tähendab seda, et välislepinguga võetud kohustuste siseriiklikul tasandil järgimine sõltub täiel määral ainult
See, mida täpselt lugeda üldtunnustatud põhimõtete hulka (eriti mis puudutab konventsioone), pole lõpuni selge. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete kohustuslikkus E jaoks on selgesõnaliselt fikseeritud PS § 3-s, analoogilised normid sisaldusid ka 1920.a ja 1937.a PS-tes. VIII. riigiõiguse norme sisaldavad välis-(rahvusvahelised)lepingud. Välislepingute (reaalne) riigiõiguse allikateks olek seondub sellega, kas vastav riik kasutab dualistlikku või monistlikku süsteemi. Dualistliku süsteemi korral eksisteerivad paralleelselt siseriiklik ja rahvusvaheline õigus. Riigi poolt sõlmitud välislepingud ei ole dualistliku süsteemi korral riigisiseselt otse rakendatavad, s.t. isik ei saa dualistliku süsteemi korral nõuda, et tema suhtes otse kohaldataks välislepingu sätteid, ehkki see leping on riigi suhtes jõus. Selleks, et isik saaks lepinguga antud õigusi kasutada, tuleb vastu võtta riigi poolt
a võis olla ka suures osas vabatahtlik, kuigi jah, pisut pealesurutud ajalooõpikutes näidatakse seda täielikult pealesurutud ja võltsitud liitmisena, anslussina). Pärast II maailmasõda on RÕ-s suurt tähendust omandanud inimõiguste alased konventsioonid. Demokraatlik riik peab neid tahes tahtmata arvestama enda põhiõiguste kataloogi väljatöötamisel. Sõltuvalt sellest, milline on välislepingute siseriikliku rakendamise ehk otsekohaldamise võimalus, jagunevad riigid dualistlikku süsteemi ja monistlikku süsteemi kuuluvaks. Dualistlikule süsteemile omane see, et välislepingut ei saa riigi siseselt otse kohaldada, isik ei saa vahetult lepingule tuginedes siseriikliku kohtu kaudu oma õigust nõuda. Lepingu põhimõtted, et neid rakendada saaks, tuleb dualistlikus süsteemis need kodifitseerida siseriiklikus õiguses ja isik saab oma õigusi nõuda üksnes siseriiklikul tasandil. See ei välista aga rahvusvaheliste instantside poole nt
või mingilt kõrgemalt astmelt. Sellest tulenevalt jõuab ta Jumala tõestuseni. Jumal ei saa olla seotud välismaailmaga, kuna välismaailm ei ole võimeline selgeid kujutulusi vahedama ning ka iseendast lähtudes ei saa teadvus Jumala kujutlust luua, kuna Jumalal e millelgi täiuslikul ei ole kahtlemisvõimet. Ratsionalisti teeb Descartes'ist idee: tõene saab olla üksnes loogiline ja ratsionaalselt arusaadav. Descartes pooldab dualistlikku maailma- ja inimesekäsitlust. Mina, mis kahtluses n-ö üle jääb, on kui res cogitans e mõtlev asi, mille vastandiks on res extensa e väline kehade maailm. Kehad alluvad loomulikele seadustele, nagu mehhaaniline surve ja tõuge, ent vaim on vaba. Loom on komplitseeritud masin ning inimene eristub temast ainult vaimu poolest. Hing teeb meid vabaks. 9. PILET ELEA KOOLKOND (PARMENIDES, ZENON), MÕJU EDASISELE FILOSOOFIA ARENGULE T. HOBBES'I EMPIRISM
2 suurt koolkonda: pluralistid – kinnitavad, et huvigrupid esitavad riigile nõudmisi üksteisega võideldes ning et taolise võitluse käigus sünnib sotsiaalselt parim poliitika. Seevastu (neo)korporatiivsuse esindajad – rõhutavad, et riik kasutab huvigruppe mitte ainult kui kommunikatsioonikanalit, vaid ka kui vahendit avaliku poliitika kujundamise eest vastutamisel. Lisaks eelnevale võib eristada nn dualistlikku käsitlust – „huvigrupid otsivad võimalusi vastavalt oma huvidele riigivõimu painutamiseks, kuid samal ajal vormib neid omakorda riik.“ Huvigruppide ja ühiskonna suhe POSITIIVNE KÜLG: 1) Kui grupp on piisavalt suur, siis oma tegevuse kaudu mõjutades valitsust ja teisi poliitilisi institutsioone, on see osalusdemokraatia loomulik osa ja toetab kodanikuühiskonna olemust.
annaabi.ee 
