praktILINE TÖÖ Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN4.H1.1 Küsimused: 1. Millise kolvi liikumise (+, -) kiiruse reguleerimine toimub? 2. Milline on drosseli lülitusviis sisenemisele, väljumisele? 3. Milline nähtus kaasneb kolvi liikumisele väikestel kiirustel? Miks? 4. Kas kiiruse reguleerimine drosseliga on keerukas? Mida võiks lugeda reguleerimise puuduseks? Vastused: 1. + suunas 2. Sisenemisele 3. Lünklik liikumine. Sest kolb peab ületama takistusi ja tal on vaja enne nende ületamiseks silindrisse teatud rõhk koguda. 4. Ei ole keerukas. Vooluhulga näidiku puudumine. PN4.H1.2 Küsimused: 1. Millise kolvi liikumise (+, -) kiiruse reguleerimine toimub? 2. Milline on drosseli lülitusviis sisenemisele, väljumisele? 3
külmaaine aurusti seintelt. Aurusti väljsseina temperatuur väheneb ja salongi suunatud õhu temperatuur alaneb. Jahutatud õhk suunatakse sõiduki kabiini. Aurustist väljuv gaasilises olekus külmaaine liigub kompressorisse. AK 08/2008 Kliimaseade Drosseliga varustatud kliimaseade 9 8 7 6 1 = Elektro-magnetsiduriga kompressor 2 = Kõrgerõhulüliti LP 5 3 = Kondensatsiooni radiaator HP 4 = Kõrgerõhuahela hooldusliide 5 = Drossel
Drosseleid kasutatakse läbivoolava õhu hulga reguleerimisel, näiteks pneumaatilise ajami liikumiskiiruse või pöörlemiskiiruse vähendamiseks. Drosseli reguleeritava kruvi abil vähendatakse läbilaske ava läbimõõtu, sellega suurendatakse pneumoahela takistust ehk vähendatakse õhuvoolu. Drosseli kasutamisel muutub silindri kiirus nii väljakui ka tagasisuunas. Selleks, et muuta pneumoajami kiirust ainult ühes suunas kasutatakse koos drosseliga teist elementi mittetagasivooluklapp. See klapp on ühendatud paralleelselt drosseliga, mis annab võimaluse muuta õhuvoolu ainult ühes suunas. 17. JA/VÕI pneumaatiline tehe (180) ja klapid Pneumaatiline NING (AND) loogikaelement Pneumaatilise loogikaelemendis on liikuv tihenditega klapp, mis saab kinni panna korraga vaid üht kahest sisendavast. Sisendjuhtsignaaliga pannakse sama sisendülemiku ava kinni kuhu saabub juhtsignaal
poolde ja drosselisse 18. Trumli pöörete suurenemisel suureneb ka pumba tootlikus ja surve õlisüsteemis, mis koosmõjus vedruga hakkab hüdrosilindrit ülespoole suruma, kutsudes esile piduritrumli pidurdamise piirates seega ankruketi viiramise kiirust. Õli, mis surutakse hürosilindri alumisest poolest välja sulgeb tagasilöögiklapi 20 ja voolab läbi drosseli 21 tagasi diferentsiaalsilindri alumisse poolde. Trumli pidurduse sujuvust saab reguleerida drosseliga 21. Pidurdusjõudu ja ankruketi viiramiskiirus määratakse üheselt rõhuga Pp, millist saab reguleerida drosseliga 18. Maksimaalset lubatud õlirõhku reguleerib kaitseklapp 16. Õli, mis surutakse tagasi hüdrosilindri ülemisest poolest puhastatakse mehaanilistest lisanditest filtris 19. Kui ankrukett on vees nõutud pikkusega, SA -lt saadud signaal lülitab solenoidist 6 toite välja, siibrid 3 ja 7 vedrude mõjul võtavad algasendi ja tööõhk läbi siibri 3 läheb atmosfääri
Erinevad plunzeri ehitused Üleandeklapp Asetseb pumbakambri ja kõrgsurve toru vahel. Ülesanne: Isoleerida kõrgsurvetorud pumbast Peale pihustust vähendab rõhku kõrgsurvetorus Aitab pihustinõelal kiirelt ja kindlalt sulguda Väldib järelpihustust, mis võivad tekkida rõhulainete tõttu Üleandeklapp Konstantse mahuga üleandeklapp Häälestatud vastavalt kõrgsurvetoru pikkusele Järjekorda ei tohi muuta Konstantse mahu üleandeklapp koos tagasivoolu drosseliga Pihustinõela sulgumisel tekib kõrgsurvetoru rõhulaine. Sekundaarne pritse Konstantse survega üleandeklapp Kõrgema rõhuga pumpadel (>800 bar) Väiksematel, kõrgepöördelistel mootoritel Parem hüdrauliline stabiilsus Täpsem pihustuskogus Pritsekoguse regulaatorid Mehaanilised (tsentrifugaalregulaator) Maksimaalpöörete regulaator Miinimum-maksimumpöörete regulaator Muutuva pöörlemiskiiruse regulaator Kombinatsioonregulaator
suurendatakse pneumoahela takistust ehk vähendatakse õhuvoolu. Drossel A Drosseli läbilaskevõimet saab sujuvalt reguleerida. Drossel A on reguleeritav mõlemas suunas. Drosselid B ja C on reguleeritavad ainult ühes suunas (tähistatud noolega). Vastassuunas liigub õhuvool läbi tagasivooluklapi Drossel Silindri kiirust reguleeritakse töökäigu ajal. Tagasiliikumisel läbib õhuvool tagasivooluklapi ja kiirust ei piirata. Drossel Kahe tagasivooluklapiga drosseliga saab kiirust reguleerida mõlemas suunas. Pneumosilindri juhtimine elektromagnetklapiga ECAS ECAS Õhkvedrustus Tagasilla rõhureguleerimismoodul Värvipüstolid http://campaign.sata.com/de/phaser/ https://www.youtube.com/watch?v=JF9g4Y9KVsA
võimalik reguleerida kolmes suunas. Piki tööpingi keret kulgevad ümarjuhikud töölaua jaoks. Töölaud toetub rullikutele, tema esi- ja tagaosale on kinnitatud hüdroajamiga käivitatav kett. Hüdroajam koosneb hüdrosilindrist, jaotus-, kaitse- ja juhtaparatuurist ning pumbast. Ühepoolne raamitapipink Hüdrosilindri vardale on töödeldud hammaslatt hambumiseks vaheülekande- hammasrattaga. Töölaua käigu suunda muudetakse elektrilülitite abil. Eendekiirust reguleeritakse sujuvalt drosseliga. Toorikud kinnitatakse töölauale hüdrauliliste survekäppadega, mida juhitakse samalt hüdrosüsteemilt elekromagnetiliste siibritega. Kahepoolne raamitapilõikepink Pink on kahepoolne ja läbiva tööviisiga. Detailide töötlemise tehnoloogiline järjestus on järgmise: 1. detailide töötlemine täpsele pikkusele, 2. tapi töötlemine, 3. tapipõskede töötlemine. Kahepoolne raamitapipink Pink koosneb vasak- ja parempoolsest lõikeplokist. Vasakpoolne plokk on jäigalt
pinget on lihtsam siluda. Kui soovitakse saada pidevvoolu reziimi kuid tarbija induktiivsus ei ole selleks piisav siis võidakse lisada tarbijaga järjestiku täiendav induktiivsus mis toimib ühtlasi voolusiluva drosseliga. 5.4 Reguleeritava alaldi töö vastu elektromotoorjõule.Alaldi töö vastu elektromotoorjõule tekib siis kui tarbijaks on kas alalisvoolu mootor või laetav aku. Sarnane on tööreziim ka mahtuvusliku koormuse korral
drosselite kasutamismeetodeid (sele 78) Sageli tekib vajadus reguleerida õhu läbivoolu sõltuvalt muutuvatest tingimustest süsteemis. Üks võimalus selleks on esitatud selel 79, kus läbivoolu reguleerimine toimub mehaaniliselt hoova asendi muutmisega. Sele 78 - Reguleeritav drossel (möödavooluklapiga) 72 Sele 79 - Hoovaga reguleeritav drossel Praktikas võib kohata ka muid kombinatsioone drosseli kasutamisega, näiteks heli summuti koos drosseliga, drossel pneumaatilises taimeris jne. 6.4 Mittetagasivooluklapp Tagasilöögiklapid on pneumaatikakomponendid, mis võimaldavad õhu liikumist ainult ühes suunas, liikumissuuna muutumisel vastupidiseks klapp sulgub ja suleb õhu läbivoolu. Õhu teekonna sulgemine võib toimuda kuuliga, klapiga või membraaniga, kas tänu rõhuvahele või täiendava vedru abil. Üks võimalikke vedruga tagasilöögiklapi konstruktsioone on esitatud selel 80.
drosselite kasutamismeetodeid (sele 78) Sageli tekib vajadus reguleerida õhu läbivoolu sõltuvalt muutuvatest tingimustest süsteemis. Üks võimalus selleks on esitatud selel 79, kus läbivoolu reguleerimine toimub mehaaniliselt hoova asendi muutmisega. Sele 78 - Reguleeritav drossel (möödavooluklapiga) 72 Sele 79 - Hoovaga reguleeritav drossel Praktikas võib kohata ka muid kombinatsioone drosseli kasutamisega, näiteks heli summuti koos drosseliga, drossel pneumaatilises taimeris jne. 6.4 Mittetagasivooluklapp Tagasilöögiklapid on pneumaatikakomponendid, mis võimaldavad õhu liikumist ainult ühes suunas, liikumissuuna muutumisel vastupidiseks klapp sulgub ja suleb õhu läbivoolu. Õhu teekonna sulgemine võib toimuda kuuliga, klapiga või membraaniga, kas tänu rõhuvahele või täiendava vedru abil. Üks võimalikke vedruga tagasilöögiklapi konstruktsioone on esitatud selel 80.
koormuse induktiivsust kaob teatud induktiivsuse väärtusel katkev voolu reziim ning tekib pidev voolureziim kus türistorid juhivad voolu korda mööda nii, et voolu impulside vahel paus puudub taoline reziim on tarbijale märksa soodsam ja ka taolises reziimis saadud pinget on lihtsam siluda. Joonis 5.3.5 Kui soovitakse saada pidevvoolu reziimi kuid tarbija induktiivsus ei ole selleks piisav siis võidakse lisada tarbijaga järjestiku täiendav induktiivsus mis toimib ühtlasi voolusiluva drosseliga. 5.4 Reguleeritava alaldi töö vastu elektromotoorjõule. Joonis 5.4.1 Alaldi töö vastu elektromotoorjõule tekib siis kui tarbijaks on kas alalisvoolu mootor või laetav aku. Sarnane on tööreziim ka mahtuvusliku koormuse korral. Joonis 5.4.2 Alaldi töötamisel vastu emj-le on oluliseks eripäraseks see, et võimalik tüürnurk on praktiliselt piiratud. Sest türistor saab avaned ainult siis siis kui tema anood on katoodist positiivsem
annaabi.ee 
