Sissejuhatus........................................................................3 Elulugu.............................................................................4 Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis.1813-1833..............................4 Kunstilised otsingud Ooperid "Haldjas"; "Armastuse keeled"; "Rienzi" 1833-1839...........................................................................5 Wagner Pariisis. 1839-1842......................................................6 Dirigendina Drestenis. 1842-1849................................................7 Pagulasaastad. 1849-1864.........................................................8 Taas kodumaal ja Sveitsis. 1864-1883...........................................9 Looming............................................................................10 Esimene loominguperiood (18331842).....................................................10 Teine loominguperiood (18421854)..........................................................10
Rühmitus tooreid kombinatsioone, pintslilöök rahutu ja järsk, puulõiked. Rühmitus tooreid kombinatsioone, pintslilöök rahutu ja järsk, puulõiked. Rühmitus ,,Die Brücke"- (sild) tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe, Kirchner- ,,Die Brücke"- (sild) tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe, Kirchner- ,,Die Brücke"- (sild) tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe, Kirchner- rühmituse looja, Peck-stein. Oli Drestenis; ,, Der blaue Reiter" Münche- rühmituse looja, Peck-stein. Oli Drestenis; ,, Der blaue Reiter" Münche- rühmituse looja, Peck-stein. Oli Drestenis; ,, Der blaue Reiter" Münche- nis, ehk helesinine ratsanik, ekspressionismi- kubismi- futurismi segu. nis, ehk helesinine ratsanik, ekspressionismi- kubismi- futurismi segu. nis, ehk helesinine ratsanik, ekspressionismi- kubismi- futurismi segu. Marc- loomi, Kandinsky-hiljem abstratsionismi rajaja, Klee
ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Lendav Hollandlane". Pariisile pani Wagner suuri lootusi. Ent kõik oli määratud luhtumisele. Vaatamata sellele, et ooperikuningas Meyerbeer andis noorele muusikule ja tema ooperile "Rienzi" hea hinnangu, osutus teose ettekanne Suures ooperis võimatuks. Drestenis õnnestus tal lavastada oma ooperid "Rienzi" ja "Lendav Hollandlane". "Rienzi" menu ületas ootused. Esialgu võeti ka "Lendav Hollandlane" soojalt vastu. Ent publiku huvi teose vastu jahenes kiiresti. 1849.aastal võtitis osa Dresdeni ülestüusust, kuid oli sunnitud põgenema Zürichisse, sest ülestõus ebaõnnestus, kuid 1861. aastal naases kodumaale. 1876. aastal avati Wagneri ooperiteater - Bayreuth Festspielhaus. Avaetenduseks oli määratud "Nibelungide sõrmus". Elu lõpul rändas
kunstikoolis ,,Pallas". Algselt läks ta sinna õppima skulptuuri, seda Anton Starkopf´i käe all, ent samas ei jätnud ta unarusse ka graafikat. Koolis äratas Viiralt tähelepanu oma andekuse ja võimekusega osaleda kooli, kui ühingu ,,Pallas" näitustel esinemisega. Koolis leiti, et E.Viiralt vajaks mujal veel täiendust. Ta otsustati saata Dresdenisse. Selleks koguti raha kokku nii õpetajatelt kui ka õpilastelt ning lõpuks suunduski Viiralt soovitatud sihtpunkti. Toona olid Drestenis ekspressionistlikud meeleolud, mis avaldasid mõju ka Eduard Viiraltile. Tartuga võrreldes oli seal hoopis teine ööelu. Viiralt armastas maalida Dresteni loomaaias olnud eksootilisi loomi. Dresteni Kunstiakadeemiat ta aga ei lõpetanud, vaid otsustas siiski tulla tagasi ,,Pallasesse" ning lõpetas selle 1924. aastal skulptori ja graafikuna. Ühe aasta oli ta ka ise ,,Pallase" Kunstikoolis õpetajaks, kuid 1925. a. sai Viiralt Kultuurkapitalilt toetust ning
* "Puhkust põgenemisel Egiptusesse": võluv maastik, palju ingleid, onu ja tädi.. * ümmarguse näo & pilukil silmadega naised, pikaksvenitatud alasti figuurid, seisavad ebakindlalt püsti: "Venus", laia habemega sõdurid, paksunäolised preestrid / manerismi tunnused / paavsti salaluure üritas teda nende pärast tappa * Portreemaal "Saksi hertsog Heinrich Vaga abikaasaga", praegu asub see maal Drestenis. PRANTSUSE RENESSANSSKUNST: Renessanss algas alles 16 saj keskpaigast, püsivad gooti mõjud. · Pr.maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, th. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. · Tähtsaim oli arhitektuur
· Asus läbi viima ooperiteatri reforme. · Tekkisid vastuolud lauljate ja orkestriga. Algasid intriigid. · Wagnerit need ei heidutanud. · Kirjutas ooperi "Tannhäuser" (1845) Dirigendina Dresdenis 1842-1849 · Üheks tema suurimaks saavutuseks oli Beethoveni 9. sümfoonia ettekanne 1846. aastal. · Teosele vaadati Saksamaal kui vana ja kurdi helilooja segasele originaalitsemisele. · Wagneri detailideni läbi mõeldud ettekanne murdis need väärad eelarvamused. Dirigendina Drestenis 1842-1849 · Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. · Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks. · Ülestõus suruti aga karmilt maha · Wagner kaotas oma koha ja tal tuli põgeneda · Esialgu varjas ta end Weimaris Liszti juures Pagulasaastad 1849-1864 · Wagner tegeles agaralt ka filosoofia ja heliloominguga. · Hoolega uuris ta saksa filosoofi Schopenhaueri pessimistlike teoseid. Pagulasaastad 1849-1864
Samal aastal kolis perekond Dresdeni, kus möödus noore Wagneri lapsepõlv. Et Wagnerist sai just ooperikomponist, libretist ja muusikakirjanik, selles etendas teatud rolli ka tema vanemad. Juba noormehe isa Friederich oli suur teatrientusiast. Tema perekonnatuttavateks olid näitleja kalduvustega inimesed. Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks. 1833. aastaga algas Wagneri iseseisev elu. Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures, kus tema vend oli lauljaks ja lavastajaks. Innustatuna Weberist, asus Wagner kirjutama muinasjutulise sisuga esikooperit "Haldjas". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga "Armastuse keeld" (1834-1836). Teos
Patkul. Venemaa soovis esialgu vaid Ingerimaad ja Pääsu merele, Taani Lõuna-Rootsit, Poola aga Eesti- ja Liivimaad. Poola kuningas oli 1697.aastal Venemaa toetusel valitud Saksi kuurvürst August Tugev. Prantsusmaa ja Inglismaa sõda 1701.aastal. 1697. Aastal sõitis venemaalt saatkond Lääne-Euroopasse koos Peeter 1-ga. 1699. Aasta suvel Rootsi troonile oli asunud Karl 7. Sama aasta detsembris vormistati Saksimaa pealinnas Drestenis lõplikult Venemaa, Saksi, Poola ja Taani liit Rootsi vastu. 1700. Aasta alguses ründasid saksilased Riiat. Seejärel ründasid taanlased Rootsi liitlast Holsteini. Karl 7 lõi üheainsa hooga löögiga Kopenhaageni all Taani liitlaste rivist välja ja sõlmis Taanlastega rahul. Venemaa viis suured väed sügisel Narva alla ja alustas linna pommitamist. 19. Novemtril ründas Karl Narva all Venearmeed ja saavutas hiilgava võidu. Karli lahkumise
Oli rahvuselt rumeenlane, kujutas sama töid/pilte erinevas materjalides puidus,kivis paberil jne. · Frank Lloyd Wright . Ameerika arhitekt kes oli ise õppija. Projekteeris ühe pere elamuid, mis olid hästi liigendatud, et igasse ruumi valgus paistaks. Sobitas kokku kivi, betooni ja klaasi. Võttis kasutusele ka nurgaaknad. 2.Ekspressionism Erinevalt fovistidele ei taotlenud ekspressionistid ilu vaid rõhutasid sisu. 1905 asutasid noored kunstnikud Drestenis kingsepa töökojas kommuuni, et demonstreerida põlgust ja protesti enesega rahul olevat kodanluse ja tema kultuuri vastu. Rühmituse nimi- Die Brucke ehk sild. Rühmitus korraldas näitusi, mida saatsid skandaalid ja andsid välja aastaraamatuid ehk almanahhe. Rühmituse tuntuim liige Ernst Ludwig Kirchner. Saksamaal tegutses ka teine rühmitus Ber Blaue Reiter- sinine ratsanik. Tegutsesid Munchenis. Loomingus kajastusid ka I MS koledused. Värvid olid räiged ja porised
annaabi.ee 
