Peale pianist Mihkel Polli osavuse hakkas silma ka see, kuidas keelpillide mängimisel saab poogent erineva nurga all hoides tekitada mitmeid erineva kõla ja valjudesega helisid ja veel isemoodi heli saab tekitada ka pilli sõrmedega mängides. Üldiselt jäin kontsertiga rahule. Esitatud lugudest meeldis kõige rohkem teine, sest see oli natuke lootusrikkam ja rütmikam, kuid siiski ei saa mainimata jätta ka esimese loo klaverisoolosid, mis oma dramaatilisusega lisasid loole põnevust juurde. Ja kuigi kontsert sai üllatavalt kiiresti läbi, oli elamus ikkagi positiivne ja meeldiv.
seoses budismiga. Budistlikku skulptuuri iseloomustab suursugune ja abstraktne ilulaad. 6.-7. sajandik matkisid jaapanlased hiinlaste puidus ja pronksis kivitehnikaid. 7. ja 8. sajandi vahetuses loodi stiililt ja näojoontelt indiapäraseid pronkskujusid. 8. sajandil hakati rohkem kasutama savi ja lakki, kujud muutusid rohkem realistlikumaks. Näitena võib tuua Todaiji templi Buddha ja Horyuji templi skulptuurid(pilt lk 6). Kamakura perioodil(12.-14. sajandi algus) asendus romantism dramaatilisusega. Kujudele valmistati kristallsilmad, et nende mõjujõudu suurendada. Samuti värviti nende rõivad eredaks ja kaunistati kullaga. Selle ajastu suurteos oli 11 m kõrgune Buddha pronkskuju Kamakuras, mis ehitati 1252. aastal(lk 6). Tarbekunst: Nagu maalikunst, oli ka tarbekunst algselt hiina kunstist mõjutatud. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga
See on stseen mil ball on möödas ning üksi olles Violetta meenutab Alfredo kirglikku, kuid siirast armastust, mida ta on alati otsinud. Sel hetkel saab Violetta osatäitja näidata oma võimast häält. Pidevalt kõigub meloodia kõrgetelt nootidelt madalamatele nootidele ning samas kord on muusika vaiksem ja õrnem ning teine hetk kirglik ja vali. Irina Dubrovskaja suutis seda esitada minule kui võhiku kõrvadele veatult. Ta tegi seda tõelise dramaatilisusega ning kirglikkusega ja ta hääl oli vapustav. Samas aga ei saa nii hästi rääkida teisest peategelasest, Violetta armastatust Alfredo osatäitjast Alexander Schulzist. Hääle poolest sobis ta väga hästi oma rolli ning koor ega orkester ei kõlanud tast üle, kuid puudu jäi tema poolsest keemiast. Oli see siis keemia puudumine kaasnäitleja Irina Dubrovskajaga või lihtsalt kehv näitlejameisterlikkus, kuid publikule kahjuks muljet ei jäänud kui teineteisse pööraselt armunud paarist
tinglikkus, naturalism, kalduvus müstikasse, erinevate karakterite jäädvustamine, jutustamisoskus, olulisel kohal graafika 16. saj kõrgrenessanss Saksamaa Maalikunst: suurejoonelisus põimus Maalikunst: esimene ekspressiivsuse ja dramaatilisusega, siirad Albrecht Dürer (1471-1528) veerand väljendusvõimalused, loodusvormine ja kogu Matthias Grünewald (u.1470-1528) nähtava maailma tõetruum ja veenvam Lucas Cranach vanem ( 1472-1553) jäädvustamine Hans Holbein noorem (1497-1543) 15.saj-16
9. sajandil loodi rohkesti portreid, iseloomulik on järsk sügav lõige (Hokkoji kloostri 11- pealine Kannon). Kujur Jocho (srn 1057) viljeles romantilist kammerlikku laadi, tema budad on jaapanipärased, neil on proportsionaalne kehaehitus ja looklevais voltides rõivad (Hoshoji templi Dainichi ehk Mahavairocana kuju Hoo-do templi Buddha Amitabha (Amida) kuju. Kaakura ajastul asendus romantism dramaatilisusega. Mõjujõu suurendamiseks valmistati kujudele (Hiina skulptuuride eeskujul) kristallsilmad, rõivad värviti eredaks ja kaunistati kullaga. Taas kasutati peamiselt puitu, kuid ajastu suurteos oli 11 m kõrgune Buddha pronkskuju Kamakuras (ill 3) (1252). Silmapaistvad meistrid olid Kokei (12. saj) ja ta poeg Unkei (12.- 13. saj). Ashikaga ajastu oli skulptuuri langusaeg, ilmalikele võimudele vastupanu osutanud kloostreid hävitati. Tokugawa ajal, kui templeid
Itaalia maalikunsti uuendaja, trecento maalistiilli looja. Äärmiselt produktiivne meister, peamiselt freskomaalija. Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell' Arena's (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased. Need on suurepäraselt karakteriseeritud, liigutustel ja miimikal on äärmiselt suur ilmekus. 9 Uudne ja teedrajava tähtsusega Giotto kunstis on just dramaatiline ilmekus, afekti kujutamise ja jutustamiseoskus. Ruumi-, maastiku- ja arhitektuurifoon on siiski veel abitu,
13 ● Giotto parimad ja paremini säilinud tööd on 40 freskot Padua Capella dell’ Arena’s (Capella degli Scrovegni) u. 1303-1305. Freskodel on tähtsamad stseenid Neitsi Maaria ja Kristuse elust, samuti leidub allegooriaid. Giotto on püüdnud neis otsustavalt vabaneda bütsantsi traditsioonidest, võtnud eeskuju prantsuse maalist ja skulptuurist. Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased. Need on suurepäraselt karakteriseeritud, liigutustel ja miimikal on äärmiselt suur ilmekus. ● Uudne ja teedrajava tähtsusega Giotto kunstis on just dramaatiline ilmekus, afekti kujutamise ja jutustamiseoskus. Ruumi-, maastiku- ja arhitektuurifoon on siiski veel abitu, kuigi on tunda arusamist perspektiiviteadusest.
annaabi.ee 
