Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorse töö nr. 5 aruanne Digitaalostsillograaf Rein-Sander Ellip 112989 IAPB21 Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk: Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Mõõtetulemused ja arvutused Ülesanne 1: Jälgi generaatori siinussignaali sagedusel 1100 Hz sagedus f=1080 Hz amplituud Um=0,75 V Mõõdetud maksimaalne kasvukiirus: v= = = 3837 V/s Arvutuslik maksimaalne kasvukiirus: = 2 * f * Um = 2 *1080 * 0,75 = 5089 V/s Pilt signaalist: Ülesanne 2: Jälgi generaatori nelinurksignaali sagedusega 0.9 MHz
Juhendaja: Rein Jõers Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus. Ostsillograaf on virtuaalne mooteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk. Signaalide reistreerimine numbrilisel kujul, nende jalgimine ja tootlus. 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Etteantud generaatori siinussignaali sagedus 900 Hz Mõõdetud signaali sagedus: f =892,86 Hz Mõõdetud signaali amplituud: 1,6 V Mõõdetud signaali max kasvukiirus: ==27000 =2*f*Um=2*892,86*1,6=8971 Erinevus mõõdetud arvutatud tulemuste vahel on väga suur. Eksisin mõõtmisel. 2. Impluss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali tõusuaeg: 38 ns
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne ai nes ISS0050 Mõõtmi ne Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz Mõõdetud signaali sagedus: f = 1,001 kHz Signaali apmlituud: Um = 4,55 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 5 nimetusega DIGITAALOSTSILLOGRAAF Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on virtuaalne mõõteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust:
Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Sageli on adapteri või operatsioonisüsteemiga kaasas mitu draiverit, iga eraldusvõime ja värvussügavuse jaoks oma - järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja- roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda. Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8- bitine ISA. ÷igemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993.
mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Sageli on adapteri või operatsioonisüsteemiga kaasas mitu draiverit, iga eraldusvõime ja värvussügavuse jaoks oma - järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja- roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda. Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8- bitine ISA. ÷igemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult
Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Sageli on adapteri või operatsioonisüsteemiga kaasas mitu draiverit, iga eraldusvõime ja värvussügavuse jaoks oma järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda. Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8 bitine ISA. ÷igemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PCdes kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993
nimega draiver. Kui rakendus teatab operatsioonisüsteemi vahendusel, et aken A on tarvis viia punktist B punkti C, siis graafikakaardile arusaadavasse keelde tõlgib selle just draiver. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Sageli on kaardi või operatsioonisüsteemiga kaasas mitu draiverit, iga eraldusvõime ja värvussügavuse jaoks oma järelikult võivad ka kaardi võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja- roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda. Alguses oli 16- bitine ISA. Õigemini on see süsteemisiin praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA-
Close(); } } /* D:kodu 606dotnet>Baasiproov1 Juku Mati Sass */ Sugugi alati ei pruugi kasutatavad andmed olla Microsofti SQL-serveris. Levinud veidi väiksemate andmetega ümber käimise programmiks on näiteks Access. Kui saab talle sobiva draiveriga sobiva versiooni faili külge minna, siis on täisesti lootust ka nõnda otse sidet pidada. Kusjuures nõnda programmi kaudu andmeid lugedes/kirjutades ei pea Accessi ennast üldse olema masinasse installeeritud. Piisab vaid sobivast draiverist, mis on üldjuhul juba operatsioonisüsteemiga kaasas. using System; using System.Data.Odbc; class Baasiproov2a{ public static void Main(string[] arg){ 73 string constr="Driver={Microsoft Access Driver (*.mdb)}; "+ "DBQ=d:\kodu\0606\dotnet\proovibaas2.mdb; "+ "Trusted_Connection=yes"; string lause="SELECT mark FROM autod"; OdbcConnection cn=new OdbcConnection(constr); cn.Open();
Draiver sisaldab infot käskudest, mida kiirendi on võimeline täitma ja mida mitte, ehk millised pildiosad on võimeline graafikakiirendi ise välja arvutama ning millised vaja jätta protsessorile. Süsteemi töökiiruse ja võimaluste seisukohalt on draiveril oluline tähtsus. Sageli on adapteri või operatsioonisüsteemiga kaasas mitu draiverit, iga eraldusvõime ja värvussügavuse jaoks oma järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja- roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda. Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8- bitine ISA. Õigemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993
} /* D:kodu 606dotnet>Baasiproov1 Juku Mati Sass */ Sugugi alati ei pruugi kasutatavad andmed olla Microsofti SQL-serveris. Levinud veidi väiksemate andmetega ümber käimise programmiks on näiteks Access. Kui saab talle sobiva draiveriga sobiva versiooni faili külge minna, siis on täiesti lootust ka nõnda otse sidet pidada. Kusjuures nõnda programmi kaudu andmeid lugedes/kirjutades ei pea Accessi ennast üldse olema masinasse installeeritud. Piisab vaid sobivast draiverist, mis on üldjuhul juba operatsioonisüsteemiga kaasas. using System; using System.Data.Odbc; class Baasiproov2a{ public static void Main(string[] arg){ string constr="Driver={Microsoft Access Driver (*.mdb)}; "+ "DBQ=d:\kodu\0606\dotnet\proovibaas2.mdb; "+ "Trusted_Connection=yes"; string lause="SELECT mark FROM autod"; OdbcConnection cn=new OdbcConnection(constr); cn.Open();
} /* D:kodu 606dotnet>Baasiproov1 Juku Mati Sass */ Sugugi alati ei pruugi kasutatavad andmed olla Microsofti SQL-serveris. Levinud veidi väiksemate andmetega ümber käimise programmiks on näiteks Access. Kui saab talle sobiva draiveriga sobiva versiooni faili külge minna, siis on täiesti lootust ka nõnda otse sidet pidada. Kusjuures nõnda programmi kaudu andmeid lugedes/kirjutades ei pea Accessi ennast üldse olema masinasse installeeritud. Piisab vaid sobivast draiverist, mis on üldjuhul juba operatsioonisüsteemiga kaasas. using System; using System.Data.Odbc; class Baasiproov2a{ public static void Main(string[] arg){ string constr="Driver={Microsoft Access Driver (*.mdb)}; "+ "DBQ=d:\kodu\0606\dotnet\proovibaas2.mdb; "+ "Trusted_Connection=yes"; string lause="SELECT mark FROM autod"; OdbcConnection cn=new OdbcConnection(constr); cn.Open();
annaabi.ee 
