Realisimiga jõudis romaan jutustamiseni. Tänapäeva romaanid on suhtelised objektiivsed ja autori suhtumine avaldub tonaalsuses. Romaanis on võimalik igapäevase puht isikliku kaudu käsitleda kõige suuremaid, üldisemaid probleeme. Mida sügavamale autor tungib inimese olemusse seda rohkem leiab üld inimlikku( Dostojevski!!) Romaani autor tõstatab vahel probleemi, millel ei ole veel seletust. Vahel autor isegi ei hõlma seda, mida ta öelda tahab. Dostojevskiga koos tuli uus nähtus lahendamatus. Romaanis võib esineda erinevate lahendusvõimaluste kokkupõrge. Rooman on lõpetamatu,s.t. et loobutakse formaalsest lõpplahedusest, kui autori jaoks on lahendus kunstilises tähenduses saabunud. Mida sügavamam on analüüs, seda tavamatum on lõpp. Rooman on üks viis mõista maailma. Romaanide põhivastu olud põhinevad selles, et kujutatakse tõelist inimest tõelises keskkonnas. Teose
Saksamaal nähtu läks talle väga hinge. 1920 luulekogu ,,Verivalla". Oli kõlbeline puhastumine, kirjutatud enne sõjasantide nägemist. Peateemad süü- ja leinatunne. Palju vabadussõja-temaatikat. 1923 ,,Pärisosa". Nüüd oli ta sõjasante juba näinud. Tunne on õõv ja õud. Sõjaaegse Berliini pildid. Luuletused ,,Sõjapime", ,,Tänaval". Pärisosa ehk kuidas peab elama. Luule muutub filosoofiliseks. Samal ajal tõlkis Maeterlincki ja Baudelaire'i, tutvus Dostojevskiga. 1924 kolis Tallinnast Keila-Joale. 1925 Tallinna elanik. 1933 vabaneb maja Nõmmel. Underi puhkekohtadeks oli Pühajärve ümbrus, ka Hiiumaa (Kassari). Populaarsed sihtkohad Toila, Narva-Jõesuu, ka Pärnu. Tegeles keeleõppega Wiedemanni sõnaraamatu abil (eest-saksa sõnaraamat), luges Kreutzwaldi ,,Ennemuistseid jutte". Kõrgperiood oli 1923 1935. Luulekogud ,,Hääl varjus", ,,Rõõm ühest ilusast päevast", ,,Õnnevarjutus" - ballaadid, ,,Lageda taeva all", ,,Kivi südamel".
Läks TÜ filosoofiateaduskonda, mida ei lõpetanud. 1924 teadustab Tuglasele, et hakkab luuletajaks. Looming: maht väike, aga kvaliteetne. Sarnaneb ühe osaga Visnapuu loomingust: jõuline, robustne. Esimesed värsid juba 1924. 1929. a ilmub ,,Loomingus" hulk tema luulet. See andis jõudu edasiseks tegevuseks, aitasid ennast leida. Enda meelest on preester- lepitaja või sõdur- inimese vaimsuse eest võitleja-> kes oleme? Miks oleme? Sarnasus Baudelaire ja Dostojevskiga. Inimene peab kogema kõiki pahesid, et jõuda lunastuseni. Eksistentsialism- ainus lahendus vaimne uuestisünd ("Vabanemine"). Luule- hinge ja vaimu tõdemuse süntees, mis hoiab ära inimese vaimu alistumise reaalsusele ("Eleegia"). Ärkamine (mitte Talviklik).ta on pihtimuslik. Surm vs sakraalne iroonia. 1934 "Palavik" trotslik väikekodanluse vastu. Sünge ja painajalik, on tunda, et autor igatseb vaimset vabanemist
,,Postijaama-ülem" eelarvamused postijaama-ülematest ja naisi minema viivatest ohvitseridest lükatakse ümber. Lõpus tuleb Dunjal patukahetsuse-hetk, mil ta mõistab, et ta tegi midagi halvasti. Need näiliselt lihtsad lood on tegelikult väga keerulised. Süzee pole tähtis, oluline on hoopis see, kuidas nende süzeede ümbermängimine on vastuolus eelneva kirjadustraditsiooniga. ,,Kapteni tütar" ajalooline romaan/jutt; Scotti ja Dostojevskiga ei anna seda pikkuselt võrreldagi. See on väga keeruliselt üles ehitatud. Tegu on Grinjovi ülestähendustega, väljaandja on kirjutanud ainult lõppsõna. Memuaarid on nii üles ehitatud, et iga peatüki juures on mingisugune moto. Need motod on võetud 18. saj autoritelt, kuid paljud motod on Puskini enda väljamõeldud. Loo algus/lapsepõlv on sarnane ,,Äbarikule" tal ei ole mingit tõsist 30
Bahtin räägib, et teater on võimeline endasse mahutama ühte põhiliini. Dostojevskil mitu liini, polüfoonilised romaanid ehk mitmehäälsed. Bahtini arvates ei olnud see aind esteetiline kategooria, vaid ka eetiline/filosoofiline kategooria see polüfoonia. Teater lõhub selle polüfoonia ära. Järelikult hävitab ka Dostojevski romaanides selle põhilise ära. Teatris on polüfoonilises võttes Shakespeare kõige suurem saavutus. Kui võrdleb teda Dostojevskiga, siis ei ole ta kaugeltki võrreldav Dostojevski polüfoonilisusega. Kas teater on üldse võimeline mahutama endas polüfooniat ehk võõrast romaaniteksti? Tsehhov vastab sellele põhimõtteliselt, tema dramaturgia on just see antiaristoteleslik, polüfooniline, intellektuaalne ja filosoofiline dramaturgia. Selline dramaturgia, mille lahendamiseks vajalik ansambel. Tsehhovil olemas polüfoonia, lavaline atmosfäär olemas.
Tal hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitamismaania. Mõni aeg hiljem avaldus tal skisofreenia raskem vorm, teda raviti Tartu närvikliinikus, kuid seda haigust temast välja ei saadud. Liiv elas vallasandi elu, käis ühtede sugulaste juurest teiste juurde. Selged hetked vaheldusid haigushoogudega. Tagantjärele on tõdetud, et mingis mõttes on tema luuleloomingu parem osa sündinud just haiguse ajal. Samamoodi oli Dostojevskiga, kellel oli langetõbi. Liiv julges siiralt, ehedalt ja vahetult kirjutada, seda, mida tundis. Muidu ikkagi rohkem-vähem kontrollitakse ennast, arvestatakse tsensuuriga. Ehedus ja haigusest tingitud tundeerksus andsid veenva erakordse ja tundelise loomingu. Sajandivahetusel leiti Liiv jälle üles. Nt Gustav Suits, Tuglas, nooreestlased hakkasid temal loomingut hindama, teda aitama ja toetama. Juhan Luiga, kirjandushuviline närvidoktor, korraldas talle elutingimused, ravi jne
Tal hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitamismaania. Mõni aeg hiljem avaldus tal skisofreenia raskem vorm, teda raviti Tartu närvikliinikus, kuid seda haigust temast välja ei saadud. Liiv elas vallasandi elu, käis ühtede sugulaste juurest teiste juurde. Selged hetked vaheldusid haigushoogudega. Tagantjärele on tõdetud, et mingis mõttes on tema luuleloomingu parem osa sündinud just haiguse ajal. Samamoodi oli Dostojevskiga, kellel oli langetõbi. Liiv julges siiralt, ehedalt ja vahetult kirjutada, seda, mida tundis. Muidu ikkagi rohkem-vähem kontrollitakse ennast, arvestatakse tsensuuriga. Ehedus ja haigusest tingitud tundeerksus andsid veenva erakordse ja tundelise loomingu. Sajandivahetusel leiti Liiv jälle üles. Nt Gustav Suits, Tuglas, nooreestlased hakkasid temal loomingut hindama, teda aitama ja toetama. Juhan Luiga, kirjandushuviline närvidoktor, korraldas talle elutingimused, ravi jne
annaabi.ee 
