Doonorlus Doonorlus ● -ladinakeelsest sõnast donare tuletatud mõiste, mis tähendab terve inimese poolt oma eluskoe (vere) või organi vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. ● Donare (ld. k) — annetamine, kingitus, heategevus. ● Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. ● http://www.jarva.ee/index.php?page=669&article_id=19157&action=article (03.12.14) Doonorluse ajalugu ja põhimõtted ● Legendi järgi oli maailma esimene doonor pelikan. Edutust toiduotsimisest jõuetuna päästis ta oma näljas vaevlevate poegade elu iseenda verega. Seetõttu on pelikanist saanud doonorluse rahvusvaheline sümbol. ● 1628. a avastas Inglise anatoom William Harvey vereringe. ● 1666
Donare (ld. k) -- annetamine, kingitus, heategevus. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Doonoritel on erakordne võimalus aidata raskes seisundis patsiente, sest üks vereloovutus võib päästa mitme inimese elu. Veretoodetele pole leiutatud tehisalternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Vereloovutamine on vabatahtlik ning tasustamata tegu, mis annab doonorile hea enesetunde. Väikese verekaotuse korral, kui lõigatakse näppu, kukutakse veriseks põlv või jookseb ninast verd, ei ole vereülekannet vaja teha, sest organism tasandab selle kaotuse ise. Kuna inimese keha suutlikkus kaotatud verd taastada on hea, ongi võimalik veredoonorlus tänapäevasel kujul: igalt doonorilt võetakse verd selline kogus, mis ei kahjusta Mis on doonorluse alus? Iga väikese verekaotuse korral, kui lõigatakse näppu, kukutakse veriseks
Anda saab paljusid asju. Kõige muu hulgas saab ära anda ehk siis loovutada ka verd, sugurakke, geene, organeid ning kõike muud, mis on seotud meie kehaga. Sellist toimingut nimetatakse doonorluseks. See sõna on tuletatud ladinakeelsest mõistest donare, mis tähendab terve inimese poolt oma eluskoe või organi loovutamist haigele, kes seda hädasti vajab. Tavaliselt kaasneb organi loovutamisega rahaline kompensatsioon, kuid vere andmine on enamasti tasustamata tegu, mis annab doonorile lihtsalt hea enesetunde. Millist rõõmu võib teiste aitamine meile valmistada? Ja kui oluline on, et me aeg-ajalt loovutaks natukene oma verest? Veredoonorlust saab pidada heategevuseks, mis ei nõua palju aega ega vaeva. Sellega saaks hakkama peaaegu igaüks, kelle tervislik seisund on heas korras. Miks on üldse oluline verd anda? Seda loovutades on erakordne võimalus aidata mõnda kriitilises seisundis patsienti.
Vajalik eeltingimus on veel kehakaal üle 50 kg. Inimese kehakaal on orientiiriks tema vere mahu arvestamisel, seda on keskmiselt 70 ml/ kehakaalu kg-le. Doonorilt võetav vere kogus on kõigil ühesuurune 450 ml ja see oleks liiga palju inimese jaoks, kelle kehakaal on alla 50 kg. Peale selle peab doonor olema väga terve inimene. See on oluline nii tema enda kui haige seisukohast, kellele veri hiljem üle kantakse. Donatsioon ei tohi doonorile halvasti mõjuda. Kui tal on haigusi, mis halvendavad kudede varustatust hapnikuga, näiteks kopsu- või südamehaigus või isegi äge nohu, võib hapnikku kandvate punaliblede äraandmine olukorda veelgi kehvemaks muuta. Samuti ei sobi need, kellel endal on probleeme hüübimise, vereloome või immuunsusega. Küsimustiku abil, mida doonor enne vere andmist täidab, selgitatakse võimalikud ohud välja enne vere andmisele lubamist. vastused arutatakse
0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel põhjustavad need punaliblede kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast. Doonor Nõuded doonorile: http://www.verekeskus.ee/index.php?lang=est&id=2,27 veregrupp kellele kellelt 0 A, B, AB, 0 0 A A, AB 0, A B B, AB 0, B AB AB AB, 0, A, B Rh+ Rh+ Rh+, Rh- Rh- Rh+, Rh- Rh- Kasutatud materjal: · http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/syda.html · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/vere · http://missinglink
0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D- antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel põhjustavad need punaliblede kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast. Doonor Nõuded doonorile: http://www.verekeskus.ee/index.php?lang=est&id=2,27 veregrupp kellele kellelt 0 A, B, AB, 0 0 A A, AB 0, A B B, AB 0, B AB AB AB, 0, A, B Rh+ Rh+ Rh+, Rh- Rh- Rh+, Rh- Rh- Kasutatud materjal: • http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/syda.html • http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/ver eringe/9-4-6-1.htm
Luu sees olev üdi on täis tüvirakke, millest tekivad kõik vererakud. Verevähki haigestunud laste ega täiskasvanute puhul ei piisa alati üksnes medikamentidega (kemoteraapia, immunoteraapia) ravimisest. Mõnel juhul võib aidata ainult doonori luuüdi (vereloome tüvirakkude) siirdamine. Patsiendi haiged vereloomerakud asendatakse siirdamisel doonori tervete rakkudega, mis hakkavad taas tervet verd tootma. Tüvirakke võetakse luuüdist kirurgilisel teel. Doonorile tehakse lokaalne või üldnarkoos, seejärel võetakse steriilse nõelaga (enamasti puusaluust) luuüdi. Protseduur kestab mitu tundi, selle käigus võetakse 7001500 ml verd ja luuüdisuspensiooni. Ehkki väikeses koguses, leidub tüvirakke ka ringlevas ehk perifeerses veres. Neid kogutakse siis, kui haige paraneb pärast intensiivset kemoteraapiat ja veres suureneb nende hulk. Samuti saab selliseid rakke doonori verest, kellele süstitakse mitu päeva kasvufaktorit erilist valku, mis
vereloomega. Teine põhjus on see, et verega ei tohi midagi halba teisele inimesele üle kanda. Kui doonoril on nakkushaigus, võib see kergesti verega üle kanduda. Kui inimene, kes soovib doonoriks hakata, ei ole oma tervise suhtes päris kindel, ei pea ta muretsema, sest teda vaatab enne vere andmist läbi arst ja tema verest uuritakse võimalike nakkuse tekitajate esinemist. Nakkuse tekitajate leidumisel tema verd ei kasutata. Vahel öeldakse doonorile, et ta ei saa verd anda ajutiselt, näiteks pool aastat. See on siis, kui doonor on teinud midagi sellist, mille tõttu ta võis nakatuda. Noorte puhul on selleks kõige sagei augustamine rõngaste või neetide jaoks ja tätoveerimine. Ajutise keelu annab ka reisimine kaugetesse maadesse, kust võib saada nakkusi, mida meil doonoritel tavaliselt ei uurita. 9
ja tagada talle õigus kujundada ise oma identiteet, olles bioloogilisest sugulusest teadlik? · Vanemakontseptsioon lahutatakse osadeks: geneetiline sugulus, rasedus ja sünnitamine, lapse kasvatamine. Sageli on raske otsustada, keda teatud puhkudel lapsevanemaks pidada, näiteks võib surrogaatema lapse sünnitamisel meelt muuta ja last endale tahta või ei taha puudega sündinud last enam ükski osapooltest. · Kas doonorile või surrogaatemale tasu maksmine peaks olema lubatud või keelatud? Tasustamine toob kaasa ohu, et geneetiline materjal ja naise keha muutuvad turukaubaks, mis alandab inimese väärtust, samuti võidakse madala sissetulekuga inimesi ära kasutada. Tasustamise pooldajad arvavad, et eriti just surrogaatema vaev ja hool väärivad kompenseerimist. Eestis kehtib kunstliku viljastamise ja embrüo kaitse seadus, millega keelatakse kunstliku
annaabi.ee 
