3. Tardkivimite iseloomustus. Tihedad, tugevad, raskesti töödeldavad 4. Mis on graniit? Kristalliline tardkivim 5. Mis on settekivimid? On tekkinud mineraalainete settimise teel 6. Kuidas moodustub liivakivi? Tsementeerunud liivast koosnev settekivim, koosneb põhiliselt kvartsist SiO 2 7. Mis on lubjakivi? Paekivi 8. Mis on dolomiit? Kujutab endast kaksikühendit CaCO3·MgCO3. Karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 9. Mis on marmor? On tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest. Moondekivim. Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. 10. Kuidas eristada marmorit kvartsiidist? Kõvem kui marmor. Kvartsiidist toodetakse happe- ja tulevastaseid materjale 11. Mis on kilt? Kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim. 12. Mis on puidu rakuseina peamised komponendid? Tselluloos, lingiin, hemitselluloosid, lisaained(rasvad, tärklis, sahharoos, valgud, fenoolid, vaha, parkained, stereol, vaik, tärpentiin), tuhk 13
Hästi töödeldav (tehakse ka keerukaid detaile). Enamasti kasutatakse honete välisviimistlusel. Sisetöödel põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Enamasti hall. MOONDEKIVIMID Moondekivimid ehk metafoorsed kivimid on tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumise tagajärjel kõrge temp. ja rõhu mõjul. · Gneiss - graniidi moondunud eriliik. Lõhestub ühes suunas. · Marmor - tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt välistöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. LOODUSLIKU KIVIMI TÖÖTLEMINE Kivikarjäär - astmeliste nõlvadega süvend, kus kaevandatakse murdmise, lõhkamise või saagimse teel. · Murdmine - hüdro- või löök-kiilumisega. Saadakse suuri pragudeta kive · Lõhkamine . kasutatakse peamiselt killustiku saamiseks · Saagimine - kasutatakse kõvasulamist lõikehammastega ketas- või kettsaage
terasuurusega. Eesti keeles kutsutakse neid ka mölliks (liivsavid- saviliivad). Nad on tavaliselt settinud rahulikus veelises keskkonnas. Aja jooksul tsementeerunud aleuriite nim. aleuroliitideks. Savid sisaldavad pinnaseosi, mis on väiksemad kui 0,01 mm. Keemilised setted Soolad. Peamiseks allikaks on merevesi, tekivad laguunsetes madalaveelistes tingimustes (kips, haliit, sulfaadid jne.) Lubi. Nende teke on seotud kaltsiumbikarbonaadi väljasadestumisega allikates. Dolomiitidest loetakse keemiliste setete hulka primaarsed settelised dolomiidid. Orgaanilised settekivimid. Turvas, pruunsüsi, kivisüsi ja põlevkivi, mis on tekkinud orgaanilise aine lagunemise, kõdunemise ja hilisema kokkusurumise tulemusena. Biokeemilised kivimid. Selles rühmas on kõige levinumateks karbonaatsed settekivimid: lubjakivid, dolomiidid, merglid ja kriit. Nende koosseisus esineb suurel hulgal mitmesuguste organismide skelette.
puu kõrgemaks kui sina ja mina kokku." Nagu näha, läksid need sõnad kuhjaga täide. Kuusest sai koguni kõrgeim puu talus ja kogu ümbruskonnas. 9 Koobas Oidrema Pangamäel Lihula-Pärnu maantee läheb Oidrema bussipeatuse lähedal üle Pangamäe. See peamiselt sarapuuvõsaga kaetud mägi koosneb Jaagarahu lademe kõvadest, osalt biohermsetest peeneteralistest dolomiitidest. Pinnakate on siin väga õhuke, kohati alla 10 cm. Mäe põhjanõlval esineb 1-2 m kõrgune astang väiksemate aluspõhjapaljanditega, millest ühes mustendab väike koopaava laiusega 2 ja kõrgusega 0,5 m. See on 2 m pikk vana abrasioonikoobas, mis kulgeb horisontaalselt, tagapool on ta veidi madalam kui ava kohal ja põhi on paeklibuga kaetud. Koopalae paksus on kuni 1,2 m. Maapinnal laiub loopealne, kus esineb avalõhesid ja pisikesi karstilohke. Varem on Pangamäel olnud teisigi koopaid. E
-Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile (nt treitud esemed). Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruunika varjundiga. 3.MOONDEKIVIMID Moondekivimid kivimid on tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumise tagajärjel kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. Kivimi keemiline koostis jääb muutumatuks, muutuvad struktuur ja omadused. *Marmor on tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Ta on kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga kivim. Oma dekoratiivsuse tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. Sõmerad looduskivimaterjalid: Sõmerad materjalid esinevad looduses nö valmiskujul. Nad vajavad ainult kaevandamist ja transportimist, mõnikord ka vähest töötlemist (nt sõelumist). Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki:
kaminaid. • Tihedus 1,8g/m3 • Juhib hästi sooja, seega halb külmakindlus. Veeimavus 1.6% Merglid- 25-60% savikaid osiseid. Kasutatakse sideaine tootmiseks Kriit- pahtlite, kittide tootmiseks kasutatakse, sideaine ja pigmendina Keemilsied settekivid- anhüdriit(kergesti töödeldav, kuid kehva ilmastikukindlus), kipsikivi(siseviimistluses), dolomiit- müürikivi, voodrimaterjal, killustik Gneiss- lõhestub ühest suuanst, sama kasutus mis graniidil Marmor- lubjakividest ja dolomiitidest, hästi poleeritav ,eestis ei ole marmorit. Kiltkivi- väga kergelt lõhestuvad, katusekattematerjalina kasutus, eestis leiduv kiltkivi on väga nõrk ja väga seda kasutada ei saa. Looduskivitoodete markeerimine- markeeritakse kasutuse järgi, kus parasjagu kivi vaja läheb, seega kas survetugevuse, tiheduse või külmakindluse järgi. Kasutusalad: • Kiviparkett • Vundamendid • Teeehitusmaterjalid • Seinamaterjalid jne. Mineraalsed sideained
liikumise suunas ridastikku asetsevaid augukesi. Ihkkeeled On jää poolt siledaks kulutatud pindade positiivsed pisivormid. Neile on tekkelt lähedased, kuid märksa suuremad biohermsete “peadega” kaljuvoored. Kaljuvoored Munaja põhijoonisega loode-kagusuunalised pinnavormid. Järsk astanguline kaljuvoore loodeots on alati kaetud kulutuskindla biohermiga, aeglaselt madalduv kaguosa koosneb aga dolomiitidest ja mergeldolomiitidest, mis on enamasti kaetud moreeni ja mereliste kruusade-liivadega. Rohkesti leidub kuni 15 m kaljuvoore Jaagarahu lademe avamusalal (Kirbla, Lihula, Salevere). Analoogilisteks pinnavormideks ka Kessulaid ja Muhu. Voored On ovaalsed laugete nõlvadega künnised, kus jää on toiminud nii setete kuhjaja kui kulutajana. Voorte mandripoolne osa on kõrgem ja järsem ning nõlvad on lauged. Jagunevad väljakujunemise astme järgi pärisvoorteks ja voorjateks künnisteks
Põletamata toorsavi kasutatakse tänapäeval vähe. 3.1.3 MOONDEKIVIMID Moondekivimid ehk metamorfsed kivimid on tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumise tagajärjel kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. Kivimi keemiline koostis jääb seejuures muutumatuks, muutuvad aga tema struktuur ja omadused. Kui moondumine on toimunud ühesuunalise rõhu juures, siis tekkinud kivim on kiltjas, st ühes suunas kergelt lõhestatav. 3.1.3.1 Marmor on tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Ta on kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga kivim. Oma dekoratiivsuse tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. Mõned Vasalemma karjääri paekihid on poleeritavad ja seetõttu mõnevõrra sarnased marmoriga. 13 3.1.4 Looduskivide tootmine ja kasutamine 3.1.4
Killustikku kasutatakse omakorda betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena Tehnoloogiline lubjakivi-kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt mitmes tehnoloogilises protsessis nagu tsemendi tootmiseks, lubja põletamiseks, paberi-jametallitööstuses, samuti põllumajanduses (loomasöötade toorainena, maaparandus), heitvete puhastamisel, joogivee töötlemisel ning muudel eesmärkidel. Marmoron tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Ta on kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga kivim. Oma dekoratiivsuse tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel. Kiltkivid lõhestuvad väga kergelt õhukesteks plaatideks. Neid saab kasutada katusekattematerjalina. Liiv- kasutusalal on välja töötatud oma nõuded ehk standardid, mis määravad materjali sobivuse ühe või teise toote valmistamiseks või kasutamiseks ehitustöödel. Peamine liiva tarbimine
Dolomiiti kasutatakse kõige enam hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse seda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. 59 5.5. Moondekivimid Moondekivimid on tekkinud tard- või settekivimitest kõrge temperatuuri või rõhu mõjul. Gneiss. See on moondunud graniit. Eestis esineb gneissi-rahne. Kasutatakse gneissi nagu graniitigi. Marmor. Marmor on tekkinud lubjakivist ja dolomiitidest. Ta on: kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga. Oma ilu tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. Kiltkivid. Kiltkivid lõhestuvad väga kergesti õhukesteks plaatideks. Neid saab kasutada katusekatte-materjalidena. Eestis leiduv kiltkivi on väga nõrk materjal, seda ei saa ehitusmaterjalina kasutada.
annaabi.ee 
