väljasaatmiseni või arhiivi üleandmiseni. · Dokumendiringluse eesmärk on piirata dokumentide põhjendamatuid ümberpaigutusi. 2. Millised nõuded esitatakse asutuse dokumendihaldussüsteemile? · Dokumendiringlus peab olema operatiivne. Dokumendid peavad olema vormistatud korrektselt ja lahendatud tähtaajaks. Dokumente peab säilitama nõutekohaselt. 3.Kuidas toimub elektrooniline dokumendivahetus dokumendihaldussüsteemide vahel? · Elektrooniline dokumendivahetus dokumendihaldussüsteemide vahel toimub asutustevahelise dokumendivahetussüsteemi kaudu. 4.Mis on autentimine ja miks seda on vaja elektroonilises dokumendihalduses? · Autentimine on isiku identiteedi kontroll. Elektroonilises dokumendihalduses on seda vaja selleks, et olla kindel, et dokumendid pole võltsitud.
Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra 3. Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannete. 4. Asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide haldamiseks dokumentide Loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. 5. Elektrooniline dokumendivahetus dokumendihaldussüsteemide vahel toimub asutustevahelise dokumendivahetussüsteemi (edaspidi dokumendivahetuskeskus) kaudu. 6. Nimeta digitaaldokumentide loomisel kasutatavaid mõningaid ühtlustatud andmekirjeldusi. Ühtlustatud andmekirjeldusi, WorldWide Web Consortium’i (W3C) Soovitustele vastavat laiendavat märgistuskeelt nt XML 7. Kuidas ja mille abil toimub isiku autentimine?
Dokumendi allkirjastamine ja asja lahendamine (paber- ja digitaaldokumentide allkirjastamine, digitaaldokumentide autentimine). Asja lahendatuks lugemine. 16. Selgitage, kuidas toimub dokumentide kooskõlastamine organisatsioonis? Dokumendid esitatakse kooskõlastamiseks kõigepealt astmelt madalamale ametnikule või asutusele ning seejärel astmelt kõrgemale ametnikule või kõrgemalseisvale asutusele. 17. Kuidas toimub elektrooniline dokumendivahetus erinevate organisatsioonide vahel? Dokumendihaldusprogrammide abil Kodaniku Infoportaal (KIT) ja X-Tee kaudu. 18. Mis on autentimine ja selgita selle vajalikkust elektroonilises dokumendihalduses? Isiku kindlakstegemine, vajalik tagamaks, et isik on see, kellena ta esineb ning kinnitamaks et isikul on antud õigused mida vaja. 19. Nimetage dokumendi kohustuslikud elemendid! 2) Logo 3) Kasutusmärge 4) Adressaat 5) Aadress 6) Kuupäev
· muud nõudmised, mis otseselt ei ole soetud dokumendihalduse funktsioonidega. Näiteks: dokumendihaldussüsteem peab vastama seadusandlusele ja rahuldama turva-, efektiivsuse, käideldavuse, ühilduvuse ning muid nõudeid. Riigikantselei dokumendihalduse osakond käivitas 2005. aastal koostöös Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusega elektroonilise dokumendivahetuse arendamise projekti. Projekti eesmärgiks on rakendada automaatne ja turvaline paberivaba dokumendivahetus avalikus sektori asutuste dokumendihaldussüsteemide vahel. Dokumendihaldusjuhtide koostöövõrgu toel on Riigikantselei koostanud avaliku sektori dokumendihalduse arendamise lähiaastate tegevuskava, mis seab põhieesmärgiks tagada 4 avalikus sektoris kiire, lihtne ja läbipaistev asjaajamine. Selle eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi mitmeid arendusprojekte järgmiste alaeesmärkide saavutamiseks:
Kaupade hoiustamine Kaupade müügiks ettevalmistamine Kaupade väljapanek Kaupade müük Müügitulemuste analüüs uute tellimuste esitamiseks 25. MILLISTELE KÜSIMUSTELE TULEB LEIDA VASTUSED KAUPADE SISSEOSTU KAVANDADES? Mida osta? Kui palju osta? Kellelt osta? Mis ajal osta? Millise hinnaga osta? 26. MILLISED VÕIMALUSED ON TÄNAPÄEVAL KAUBATELLIMUSTE ESITAMISEKS? telefoni / faksi teel müügiesindaja e-mail andmete vahetamise elektroonne süsteem 27. MILLE POOLEST ON ELEKTROONILINE DOKUMENDIVAHETUS KAUBANDUSELE KASULIK? täpne, kiire ja vigadeta – need on olulised tellimuse vastuvõtmisel/ töötlemisel. Milliseid elektroonilise dokumendihalduse operaatorfirmasid tead Eestis? Telema EDS (AS Mediatos oli ), Edisoft, ECR Estonia MTÜ, GS1 Estonia ja Sinfos Eesti . 28. LOETLE KAUBANDUSETTEVÕTTEID KES KASUTAVAD EDI SÜSTEEMI AS Mediato, Selver (NB! Mitte ainult Lätis- terve kett), Kaubamaja, Rimi, Comarket, Statoil, ETK, Prisma Peremarket, AS Kaupmees & KO. 29
21. Mis on DVK ja milleks seda vaja on? Dokumendivahetuskeskus (edaspidi DVK) on Eestis riigi poolt hallatavate erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (edaspidi DHS) ning teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine infosüsteem. DVK arendamine algas 2005. aastal projekti Riigiportaal etapi „Dokumendihaldussüsteemide arendus“ raames. DVK arendustööd teevad koostöös Riigikantselei ja Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA). DVK peamine eesmärk on pakkuda keskset dokumendivahetus teenust. Eesmärgiks on digitaalsete dokumentide vahetamine läbi X-tee dokumendivahetuskeskuse, mis loob eeldused paberdokumentidest loobumiseks. DVK toimimine tõstab asutuse efektiivsust, võimaldab loobuda paberdokumentide vahetusest, loob eelduse e-teenuste arendamiseks ning kiirendab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste üleminekut digitaalsele asjaajamisele. DVK tagab hajutatult paiknevate infosüsteemide suhtlemise X-tee vahendusel,
nende loomisest või saamisest kuni nende väljasaatmiseni, hävitamiseni või üleandmiseni avalikku arhiivi. Asutuse dokumentide loetelu - asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide haldamiseks dokumentide loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. Asutuse sideandmete avalikustamine Dokumendihaldussüsteemidele esitatavad nõuded Elektrooniline dokumendivahetus Elektrooniline dokumendivahetus dokumendihaldussüsteemide vahel toimub asutustevahelise dokumendivahetussüsteemi (edaspidi dokumendivahetuskeskus) kaudu. Digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamine Autentimise võimaldamine Dokumendihaldussüsteemi võib dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid teha isik, kellel on vastavad õigused ja kelle isikusamasus on tuvastatud (edaspidi autentimine). Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi
mittetasumine mittetarnimine mittevastav kaup Valuutarisk valuutaforward nn maandusleping e hedge contract Vääramatu jõuga asjaolud (force majeure) Juriidilised riskid Kultuuri ja keeleerinevused Investeeringute risk Rahvusvaheline petturlus Väliskaubandustehingute dokumendirohkus Tehingu 2 poolt füüsiline kauba üleandmine ning selle eest tasumine transaction in goods kaasnev dokumendivahetus transaction in documents Kohtupraktikas mõlemad võrdse tähtsusega Väljakujunenud dokumendisüsteemid, näiteks CIFleping CIF(Cost, Insurance and Freight) CIF Cost, Insurance, Freight Laadimissadam sihtpunktis määratud, kasutatakse meretranspordi puhul, müüja kohustused lõpevad, kui kaup on sihtsadamas laevatekilt maha laaditud, müüja kohustuste hulka kuuluvad kauba ekspordi tollivormistus, transport kuni sihtsadamani ja
annaabi.ee 
