*1261. a õnnestus Bütsantsil oma riik taastada. Süvenes majanduslik sõltuvus LääneEuroopast.*29.05.1453 langes Konstantinoopol türklaste kätte. 4. Sõjaväekorraldusele oli iseloomulik: 7. saj alates talupoegade stratiootide maakaitsevägi, sõjaväeteenistuse eest anti sõduritele pärandatav jaosmaa. Hiljem sai oluliseks suurfeodaalide ratsavägi. 5. Kirikulõhe toimus 1054. aastal. Põhjusteks võib lugeda dogmaatilisi erinevusi, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseisu slaavi maade, eriti Bulgaaria ristiusustamise pärast. Tulemuseks on Bütsantsi õigeusu kiriku erladumine LääneEuroopa katoliiklusest lõplikult kogu kristlik maailm jagunes kahte vaenulikku leeri. 6. Bütsantsi keisririik langes 29. mail 1453 türklaste pealetungi ja sisevastuolude tõttu. 7. Bütsantsi kultuurile oli iseloomulik renessansskultuur.
Kirjelda lühidalt sind häirinud sündmust (mida oleks registreerinud kaamera?) A võib olla sisemine või väline, tegelik või kujutletud. A võib olla sündmus minevikust, olevikust või tulevikust IB (irratsionaalsed uskumused) Ma pean tingimata selle eksami ära tegema. Kui see läheb mul halvasti sõi ma kukun läbi, siis see näitab, et ma pole midagi väärt! See on hirmus, kui ma sellel eksamil läbi kukub! Et irratsionaalseid uskumusi ära tunda, otsi: Dogmaatilisi nõudmisi (peab, ei tohi) Õuduste kujutlemist (see on õudne, hirmus kohutav) Madalat frustratsioonitaluvust (ma ei ela seda üle) Enda või teiste hurjutamist (ma olen/tema on pahane, tühine) C (tagajärjed) Peamised negatiivsed emotsioonid: hirm eksamite ees Peamised ennastkahjustavad käitumisviisid: ma väldin kursusi või kandideerimist töökohtadele, kus on vaja sooritada eksameid, katseid ja teste Ebatervete negatiivsete emotsioonide hulka kuuluvad: Ärevus Depressioon Raev
kaasa. Paljud valitsuse usuteadlased nudsid koraani tht-thelist mistmist ja igasuguste usuliste vabamtete keelustamist. Paljud kaliifid nudsid petuse omaksvtmist, et koraan on loodud. Snakuulmatud pandi trmi vi ei vahetatud neid sjavangist enam vlja. Kuid hiljem leidus jlle kaliife, kes neid snakuulmatuid vangist vabastasid. Pti vaid keelata vaidlusi koraani le ja hoida rahvast lihtsalt eemal neist targutamistest. Usu kohta pti vlja anda dogmaatilisi raamatuid, kus siis igapevaste nidete varal seletati rahvale alistumise kohustust. Pikapeale kaotasid dogmaatilised vaidlused oma teravuse. See sndis siiski kultuuri ja rahva hariduse madalale laskumise tttu. Islamimaailm oli judnud oma vaimse seisaku astmele. Ju siis olid islami jutlustajad suutnud lihtrahvale selgeks teha mduka mstitsismiga hinemise, prohveti ja phakute kultuse loomise ning koraani hauataguse elu petamise arendamisega kik vajaliku. Midagi uut ei vajatud.
Oluline eesmärk on sealjuures säilitada neutraalsus ja lasta võrdselt kõlada erinevatel pooltel ja arusaamadel, nii palju, kui see vähegi võimalik on. Sellele aitab kindlasti kaasa autori kõrvalseisev positsioon - ei ole ordineeritud vaimulik ega otseselt osaline olnud üheski sellises arutelus. Reflekteeritakse kiriku olukorda eelkõige läbi tänapäeva religioosse situatsiooni, otsides eelkõige praktilisi võimalusi toimetulekuks, mitte teoloogiliselt dogmaatilisi ega juriidilisi põhjendusi või õigustusi kiriku tegudele ja valikutele - viimastelt alustelt lähtudes ei saa seda tööd mõista ega hinnata. Eesmärk on tuua esile tänapäeva religioosse maastiku eripärad ja trende arvestades kiriku täpne olukord ja võimalused. Esilekerkinud probleemid ja murekohad uurimistööga tegelemisel: 1) raske leida fookust, millele keskenduda, kohati läheb materjali hulk ja teemadering liiga laiaks, käsitletav periood on liiga pikk. See mure kerkis esile
Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid.Ta sündis juudi perekonnas, õppis Frankfurdi ja Heidelbergi ülikoolides, sai 22-aastaselt filosoofiadoktori kraadi, töötas 1929-32 Frankfurdis, pärast Hitleri võimuletulekut mitmes USA ja Mehhiko ülikoolis, elu lõpuaastatel Šveitsis.Ta püüdis ühendadaKarl Marxi ja Sigmund Freudi õpetusi, kritiseerides seejuures teravalt mitmeid Freudi seisukohti, aga ka Nõukogude Liidus käibelolnud dogmaatilisi ettekujutusi marksismist.Fromm võttis kasutusele mõiste "tarbimisühiskond" ning analüüsis sotsiaalseid patoloogiaid, massikultuuri ja isiksuse totaalset võõrandumist.Paljudes teostes püüdis ta visandada teed ühiskonna tervendamiseks, eriti psühhoanalüütilise teraapia teel. Väljapääsu võõrandumisest nägi ta üksikisiku loomingulises, produktiivses eluhoiak Fromm Neuroosi ja subjektipatoloogia viib ühiskondlikule tasandile. Neurooside taga on ebahumaanne ühiskond
– Hinnatakse “elegantseid” teooriaid ja analüüse – Keskendutakse olulisele, mitte ei kuhjata kogu infot kokku • Tegeleb pigem empiiriliste väidetega: – Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii” – Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.) – Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik) • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida: – Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav: – Sinu uurimistööd peaks saama kontrollida, uurimust korrates saama sarnase tulemuse • Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega – Uuritavad probleemid peavad olema tähenduslikud laiemalt – Tulemusi peaks saama mingil tasandil üldistada • Neutraalne ja mitte-kallutatud
Samas võib uurimisese – õigus aeg-ruumis oluliselt erineda, mistõttu tunnetamise konkreetne ese ja ka viisid sõltuvad ajast ja kohast. Hoolimata niisugusest erinevusest võib eelneva pinnalt sõnastada õigusteaduse ülesande, milleks on õiguse kui tegelikkuses esineva sotsiaalse fenomeni igakülgne ja süsteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade põhjendamise abil. Õigusteaduse õppimisel võib eristada kahte sorti aineid – positiivõiguslikke e dogmaatilisi ja alusaineid. Esimeste raames käsitletakse õiguse üldobjekti teatud osa – distsipliini (lepinguõigust, haldusõigust vms), teiste raames õpitakse aga tundma mingit kindlat lähenemisviisi õigusele (õigusdogmaatika, õiguse sotsioloogia jne). Õigusteadus on kompleksne fenomen ja koondab endasse terve perekonna “õigusteadusi”. Kokkuvõte artiklist: Narits. R. Õigusteadus. - Juridica, 1995, 3, lk. 86 Peaks olema kirjutatud märksõnast „õigusteadus“, aga ei ole
annaabi.ee 
