Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Dixieland". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trompet, dzäss, trompeti, dixieland, muusik, jazzi, klarnet, kornet, meloodia, kenny, solist, stiilile, orleansi, ragtime, tromboon, kitarr, banjo, string, bass, tuuba, klaver, trummid, pillid, kõla, armstrong, 1971, five, seven, muusika, fookus, mängimaNew Orleans jazz, Louis Armstrong New Orleans jazz ehk Dixieland ★ New Orleans Jazz ehk Dixieland, mõnikord nimetatakse hot jazz või varajane jazz. Dixieland on jazzi muusika stiil, mis on arenenud New Orleansis XX sajandi alguses ja oli enim levinud Chicagos ja New York Citys 1910. aastatel. ★ Tuntud jazzi laulud Dixielandi ajastust on "Basin Street Blues" ja "When the Saints go Marching In". Dixielandi töötas välja Louis Armstrong jt. ★ Dixieland pandi nimeks New Orleansi jazzmuusikute stiilile. Nimi on viide "Vanale Lõunale", ehk Lõuna-Mason-Dixon piirile, mis asub Virginia ja Pennsylvania vahel. Dixieland, mis töötati välja New Orleansis, on üks džässmuusika varaseimaid stiile. ★ Lõplik Dixielandi heli luuakse ühe instrumendi (enamasti trompetiga). Tavaliselt mängitakse meloodiast äratuntav variatsioon ja muud instrumendid improviseerivad selle järgi.
2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pillikoosseisud: 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on tavaliselt vask-, puupuhk- ja löökpillid. Soolopillideks on kornet, trompet,saksofon,klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klarnet, kontrabass, löökpillid ja bandzo või kitarr (ülesanne on hoida tempot). - Rütm. - Meloodia: voolav ja sageli kasutusel blue notes. Harmoonia: madaldusi ei kasutata. - Akordijärgnevused Eelkäijad - Sündis 1900. paiku Ameerikas. - Ühendab endas Euroopa, Ameerika ja Aafrika muusikatraditsioone. - Afroameerika muusika on mustade orjade pärand
Referaat Dzäss Silver Alex Kelder Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk
JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker
3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16. Jazzrock, fusion jazz (seitsmekümnendad) lk. 20 17
Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning (1909-1959) teeneks on tenorsaksofoni kaasaegse käsitluse rajamine. Veelgi enam, Young avastas ka kaasaegsele (soulile) mustade popmuusikale. Puuduvad sellised hääled nagu sopran ja bass. Lauljad "jaheda" jazzi võimalused ammu enne kui zanri areng ise selleni jõudis ja kohalerutanud juhuseotsijad kasutavad erinevaid tämbreid, mis jätavad mulje tohutust hääleulatusest. Bebop pidurdas selle erakordseks moevooluks muutsid. Youngi kontseptsioonid olid niivõrd erinevad Hawkinsi vokaalmuusika arengut. Bossanova tulek muutis vokaalmuusika kergemaks. Algaastate vokalistid olid
RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist pilli isik mängis), ss – sopransaksofon, as – altsaksofon, ts – tenorsaksofon, bs – baritonsaksofon, tr – trompet, trb – tromboon, sph – susafon, tb – tuuba Löökpillid: dr – trummid, vib – vibrafon Klahvpillid: kl – klaver, ak – akordion vok – laul 9 1. SISSEJUHATUS
(s.1915) Saksamaal nim etatakse lööklaulu laagriks. T untum ad šlaagrilauljad olid film inäitlejad Zarah Leander (1902- 1981) ja Marlene Dietrich (1901- 1992). Populaarseim sõjaaegne šlaager oli “Lili Marleen”. (O riginaal pärineb m uide m itte II, vaid juba I maailmasõja ajast, kui H ans L eip kirjutas luuletuse “L ied ein es jungen W achtpostens- L ili M arleen”- e. k. – “N oore vahisõduri lu gu – L ili M arleen”. 1937 aastal kirjutas sellele meloodia Rudolf Zink, kuid menu ei saabunud. Hiljem kirjutas sellele tekstile viisi Norbert Schulze. Ka see variant ei saavutanud kohe edu. Selle laulu soostus plaadistam a plaadifirm a “E loctrola”. K ui II m aailm asõda oli juba puhken ud, m uutus toormaterjal heliplaatide tootmiseks üha haruldasemaks. Alates 1941 aasast tuli Saksamaal ühe uue plaadi ostmiseks kõigepealt kaks vana ära anda. Seepärast oli Belgradis baseerunud saksa sõdurite raadiojaamale kingitus sõpradelt saadud kastitäis
annaabi.ee 
