e. Toote elutsükkel f. Otsustamise põhiolemus, grupis otsustamise eelised ja puudused 10. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon a. Organiseerimise mõiste b. Peamised printsiibid c. Organisatsiooni siseehitus: ametlik, mitteametlik d. Organisatsiooni struktuur i. Erinevad variandid struktuuriks: toote järgi, asukoha järgi, tarbija järgi, maatriksstruktuur, divisjonistruktuur, funktsionaalne struktuur. ii. Juhtimisulatuse ja organisatsioonitüübi seosed e. Tööjaotus f. Juhtimisulatus g. Ametikohtade loomine h. Organiseerimise käik i. Delegeerimine j. Allüksuste tegevuse koordineerimine, konfliktid allüksuste töös 11. Eestvedamise kontseptsioonid a. Eestvedamine vrs juhtimine b. Eestvedamise/juhtimise teooriad: isiksuseomaduste, käitumuslik ja
kus on mittehierarhiline struktuur, otsustatakse mitteformaalsete reeglite abil, omavahelise suhtelmise käigus), poliitiline (lähtub jõudude vahekorrast organisatsioonis). 10. Organiseerimine kui juhtimisfunktsioon a. Organiseerimise mõiste b. Peamised printsiibid c. Organisatsiooni siseehitus: ametlik, mitteametlik d. Organisatsiooni struktuur i. Erinevad variandid struktuuriks: toote järgi, asukoha järgi, tarbija järgi, maatriksstruktuur, divisjonistruktuur, funktsionaalne struktuur. ii. Juhtimisulatuse ja organisatsioonitüübi seosed e. Tööjaotus f. Juhtimisulatus g. Ametikohtade loomine h. Organiseerimise käik i. Delegeerimine j. Allüksuste tegevuse koordineerimine, konfliktid allüksuste töös 11. Eestvedamise kontseptsioonid a. Eestvedamine vrs juhtimine b. Eestvedamise/juhtimise teooriad: isiksuseomaduste, käitumuslik ja postmodernistlik lähenemine c. Autokraatlik, demokraatlik ja passiivne juht d. Tannenbaum-Schmidti telg e
järelkasvu kasvatamine) 15. Millal on juhtimisulatus suurem või väiksem (millest see oleneb)? Optimaalne juhtimisulatus on 3-7 in Väiksem juhtimisulatus on enamasti keerulise töö puhul Suurem juhtimisulatus on stabiilse ja rutiinse, standardiseeritud töö puhul, töötajate paiknemisel kindal alal, töötajate kõrge oskuste taseme puhul, alluvate sarnaste tööülesannete puhul 16. Millised on peamistele struktuuritüüpidele (funktsionaalne struktuur, divisjonistruktuur, maatriksstruktuur püsiv ja ajutine, võrkstruktuur, virtuaalsed meeskonnad) iseloomulikud jooned ning millised on nende struktuuride plussid ja miinused? Struktuuritüübid: funktsionaalne struktuur osakonnad, kus igaüks täidab oma tööülesandeid. Mõistmaks organisatsiooni kui tervikut ja oma tööd sellega seostada. See soosib töötajatel tegema seda mida nad juba teevad, ainult natukene paremini, selle asemel, et
Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest, kuidas vajalikke ülesandeid täita. Lisaks: · sooga seotud võim: naiselikud strateegiad ja mehelikud strateegiad · võim teadmiste ja informatsiooni valdamisest 10 · võim tutvustest ja sidemetest. 22. Mille poolest erineb maatriksstruktuur divisjonistruktuurist? Too välja mõlema struktuuritüübi eelised ja puudused. Divisjonistruktuur - kogum autonoomseid üksusi, mida koordineeritakse keskselt. Sobib ebastabiilsesse ja kiireid muutusi nõudvasse keskkonda. Eelised: · võimalik kiirelt reageerida keskkonnamuutustele · üksused saava täielikult keskenduda ühele tootele või teenusele · selged eesmärgid · juhid ja töötajad on üldiselt oma divisjoni töös asjatundlikud Puudused: · võivad tekkida vastuolud erinevate divisjonide vahel
· Kesksus- näitab, kui tähtis on osakonna töö, arvestades organisatsiooni peamiste eesmärkidega · Asendus näitab, kui kergelt saaksid teised osakonnad ülesannetega hakkama. · Teadmatusega toimetulek osakonna võime vähendada teiste osakondade teadmatust. 32. Mille poolest erineb maatriksstruktuur divisjonistruktuurist? Too välja mõlema struktuuritüübi eelised ja puudused. Divisjonistruktuur - kogum autonoomseid üksusi, mida koordineeritakse keskselt. Sobib ebastabiilsesse ja kiireid muutusi nõudvasse keskkonda. Eelised: · võimalik kiirelt reageerida keskkonnamuutustele · üksused saava täielikult keskenduda ühele tootele või teenusele · selged eesmärgid · juhid ja töötajad on üldiselt oma divisjoni töös asjatundlikud Puudused: · võivad tekkida vastuolud erinevate divisjonide vahel
•Grupeerib kokku sarnaste oskustega inimesed •Kõige mehaanilisem struktuur Iseloomulikud tunnused: -Kõrge standardiseeritus -Kõrge formaliseeritus -Vahetu kontroll ja täpne tööülesannete jagamine. •Jäik struktuuritüüp, sobib eelkõige stabiilsesse keskkonda. •Reageerimine välistele muutustele aeganõudev ning jäik, sest teave ei liigu otse, vaid alluvalt ülemusele, sealt teisele ülemusele, kes omakorda edastab informatsiooni oma alluvale. (Lemmik, 1999) Divisjonistruktuur •Grupeerib inimesed toodete, klientide või asukohtade järgi •Autonoomsete üksuste kogum, mida koordineeritakse keskselt. •Kesktasemejuhtidel on täita peamine kontrolliroll. •Kõrge standardiseeritus, formaliseeritus ja spetsialiseeritus. •Kõrge detsentraliseerituseaste –erinevad osakonnad on küllaltki iseseisvad tagades parema kontrolli töö ja teenuse kvaliteedi üle. (Lemmik 1999) Maatriksstruktuur •kombineerib funktsionaalse ja divisjonistruktuuri
Millal on efektiivsem? Mehhanistlik org võib olla · Funktsionaalse struktuuriga- funtsionaalne tööjaotus Funktsionaalne- klassikaline (müük, raamatupidamine, tootmine, personal)grupeeritakse kokku ühesuguse ülesannete järgi. Ükski allüksus ei kanna täit vastutust lõpptulemuse eest. Üks osakond ei tea mida teine teeb. Tippjuhtkond peab koordineerima kogu tegevust. Sobib üksiktoote või teenusega tegelevale firmale · Divisjonistruktuur- allüksused e filiaalid Vastutab allüksuse juht oma tulemuste eest. Juht tegeleb nii strateegilise kui operatiivse juhtimisega. Firma tippjuhtkond tegeleb strateegilise kavandamisega, juhtimisega ja järelvalvega.sobib suurele organisatsioonile, kellel on palju tooteid erinevatele turgudele. Eeliseks kõrgem tulemuslikkus, tippjuhtkond on vaba igapäevasest operatiivsest juhtimisest, divisionijuhid arenevad ja saavad kujuneda tippjuhtiks
Tippjuht= töötaja 1, töötaja 2, töötaja 3. Funktsionaalne struktuur- säästlikkus spetsialiseerumise tõttu; funktsionaalse ekspertiisi areng; võimaldab delegeerida ja võimaldab tsentraliseeritud kontrolli tõttu strageegiliste otsuste üle. Puuduseks on kitsas spetsialiseerumine ja potensiaalne konflikt; rivi-staabi konflikt (tavatöötajad ei tea, mida juhtkond teeb ning vastupidi); takistab juhtide arengut. Tippjuht=valdkonnajuht+ valdkonnajuht= töötajad. Divisjonistruktuur- sunnib koordineerima tegevusi; võimaldab muuta strateegiat divisjoni sees; selgelt orienteeritud tegevuse kasulikkusele; võimaldab treenida juhte. Puuduseks on probleem suurenenud divisjonijuhi võimuga; soodustab võitlust firma ressursside eest; firmapoliitika erinevus divisjonide vahel. Tippjuht Valdkonnajuht 1 Valdkonnajuht 2 Valdkonnajuht 3
annaabi.ee 
