· staap kui liini konkurent oma suurte teadmiste tõttu, hõõrdumisvõimalused alluvusliinikohtade tähelepanuta jätmise pärast; · staabitöötajate praktikakaugus. See esineb sageli just siis, kui noored kaastöötajad paigutatakse ettevõttes kõigepealt staabikohtadele, et enne liinifunktsioonide ülevõtmist üldteadmisi saada. Divisjoniorganisatsioon Divisjoniorganisatsioonile on iseloomulik kogu ettevõtte liigendamine eri divisjonideks. Divisjoniorganisatsiooni on nimetatud ka tootele orienteeritud organisatsiooni edasi- arendatud variandiks (Mertens/Plötzender/Bodenorf, 1990: 127). Ühed või ühetaolised objektid (tooted või tootegrupid) võetakse kokku ülesannete valdkondadeks, mida juhitakse kui autonoomseid divisjone. Divisjoniorganisatsioonil on kolm iseloomulikku joont (Mertens/Plötzender/Bodenorf, 1990: 127): · divisjonijuhid saavad kokkuleppeliselt suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle;
ülimõõtmetega staabistruktuurid (vesipead), mis aeglustavad otsustamisprotsessi ja põhjustavad suuri kulusid; · staap kui liini konkurent oma suurte teadmiste tõttu, hõõrdumisvõimalused alluvusliinikohtade tähelepanuta jätmise pärast; · staabitöötajate praktikakaugus. See esineb sageli just siis, kui noored kaastöötajad paigutatakse ettevõttes kõigepealt staabikohtadele, et enne liinifunktsioonide ülevõtmist üldteadmisi saada. 9) Mis iseloomustab divisjoniorganisatsiooni? Divisjoniorganisatsioonile on iseloomulik kogu ettevõtte liigendamine eri divisjonideks. Divisjoniorganisatsiooni on nimetatud ka tootele orienteeritud organisatsiooni edasi-arendatud variandiks (Mertens/Plötzender/Bodenorf, 1990: 127). Ühed või ühetaolised objektid (tooted või tootegrupid) võetakse kokku ülesannete valdkondadeks, mida juhitakse kui autonoomseid divisjone. Divisjoniorganisatsioonil on kolm iseloomulikku joont (Mertens/Plötzender/Bodenorf, 1990: 127):
11) Mis iseloomustab staabi-liiniorganisatiooni? kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon, juhtimise ühtsus, otsustus-ja erialakompetentside lahusus. Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö staapide ja liinikohtade vahel. 12) Mis iseloomustab divisjoniorganisatsiooni? Kogu ettevõtte liigendamine eri divisjonideks. Ühed või ühetaolised objektid (tooted või tootegrupid) võetakse kokku ülesannete valdkondadeks, mida juhitakse kui iseseisvaid divisjone. Divisjonijuhid saavad suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle; divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Perioodikasum ja/või divisjoni kapitalirentaablus on tähtsamaid hindamisnäitajaid.
läbirääkija 3) Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik? Tagada firma efektiivsus, org. eri osade talitluse koordineerimine, org. paindlikkuse ja keskkonnaga kohanemisvõime tagamine, ametikohtade aruandekohustuse määramine: kes kellele aru annab. 4) Mida tuleb silmas pidada organisatsiooni struktuuri loomisel? Noh... et milline struktuur kõige parem antud organisatsioonile on. 5) Nimeta divisjoniorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1. eelised: motivatsioon ja üsna kerge juhitavus, paindlikkus - kiire reageerimine 2. puudused: koordinatsiooniprobleemid ja ressursside ebaotstarbekas kasutamine 6) Nimeta maatriksorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1. eelised: paindlikkus ja uuenduslikkus, selge koordinatsioon, täiuslikum kontroll 2. puudused: administratiivkulude suurenemine, alaline konfliktioht 7) Nimeta meeskonnaorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1
· Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; · Liiniinstantside koormuse vähendamine · Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus · Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: 1. Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead) 2. Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks 3. Staap kui võim ilm vastutuseta 4. Staap kui liini konkurent 5. Staabitöötajate praktikakaugus 25. Divisjoniorganisatsioon Divisjoniorganisatsiooni puhul on kogu ettevõtte liigendamine divisjonideks: · objekti- või regiooniprintsiibi alusel, · üheliinisüsteemi ja otsustamiskompetentsi detsentraliseerituse juures. Iseloomulikud jooned: 1. Divisjonijuhid saavad kokkuleppeliselt suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle. 2. Divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Divisjonide plaanid on finantskatte aluseks. 3. Divisjonid teevad operatiivseid eduarvestusi
Liiniinstantside koormuse vähendamine Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: 1. Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead) 2. Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks 3. Staap kui võim ilm vastutuseta 4. Staap kui liini konkurent 5. Staabitöötajate praktikakaugus 25. Divisjoniorganisatsioon Divisjoniorganisatsiooni puhul on kogu ettevõtte liigendamine divisjonideks: objekti- või regiooniprintsiibi alusel, üheliinisüsteemi ja otsustamiskompetentsi detsentraliseerituse juures. Iseloomulikud jooned: 1. Divisjonijuhid saavad kokkuleppeliselt suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle. 2. Divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Divisjonide plaanid on finantskatte aluseks. 3. Divisjonid teevad operatiivseid eduarvestusi
Eelised: · Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; · Liiniinstantside koormuse vähendamine; · Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus; · Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: · Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead), · Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks, · Staap kui võim ilm vastutuseta, · Staap kui liini konkurent, · Staabitöötajate praktikakaugus. Divisjoniorganisatsiooni puhul on kogu ettevõtte liigendamine divisjonideks: · objekti- või regiooniprintsiibi alusel, · üheliinisüsteemi ja otsustamiskompetentsi detsentraliseerituse juures. Iseloomulikud jooned: 1. Divisjonijuhid saavad kokkuleppeliselt suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle. 2. Divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Divisjonide plaanid on finantskatte aluseks. 3. Divisjonid teevad operatiivseid eduarvestusi
annaabi.ee 
