Küünarmine randmepainutaja Õlavarreluu mediaalselt Hernesluule, konksluule ja Painutab vähesel määral põndapealiselt, küünarnukilt, 5.kämblaluule küünarvart; painutab ja pöörab küünarluu tagapinnalt kätt sissepoole; painutab rannet Pikk pihulihas Õlavarreluu mediaalselt Kulgeb pihule, kus divergeerub Painutab vähesel määral põndapealiselt pihuaponeuroosiks küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜLGMINE RÜHM LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON
10 9. Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealiselt. Kinnitub – teise kämblaluu põhimikule. Funktsioon – painutab ja eemaldab käelaba. 11 10. Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealiselt. Kinnitub – kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. Funktsioon – painutab randmeliigestes kätt. Aitab veidi ka sõrmi painutada. 12 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris Algab – õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub – hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule. Funktsioon – randme painutamine ja aduktsioon.
Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. e) Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule. Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt algavad lihased painutavad vähesel määral küünarvart. Küünarvart
Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. e) Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule. Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt algavad lihased painutavad vähesel määral küünarvart. Küünarvart proneerivad ruut- ja ümarsissepööraja ning kodarmine randmepainutaja
Kinnitub: nelja kõõluse abil 2.-5. sõrme kesksete faalanksite põhimikule. e) Ümarsissepööraja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kodarluu keskosale. f) Kodarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule. g) Pikk pihulihas (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub: kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks. h) Küünarmine randmepainutaja (pindmine kiht) - Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt. Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. Kämblaluule. Eesmise rühma lihased painutavad ja proneerivad kätt. Õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt algavad lihased painutavad vähesel määral küünarvart. Küünarvart proneerivad ruut- ja ümarsissepööraja ning kodarmine randmepainutaja
Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KODARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab, eemaldab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: kulgeb pihule kus divergeerub pihuaponeuroosiks Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜLGMINE RÜHM VÄLJAPÖÖRAJALIHAS
Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KODARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab, eemaldab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: kulgeb pihule kus divergeerub pihuaponeuroosiks Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜLGMINE RÜHM VÄLJAPÖÖRAJALIHAS
Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KODARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: 2. kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab, eemaldab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PIHULIHAS Algab: õlavarreluu mediaalne põndapealis Kinnitub: kulgeb pihule kus divergeerub pihuaponeuroosiks Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜÜNARMINE RANDMEPAINUTAJA Algab: õlavarreluu mediaalselt põndapealiselt, küünarnukilt, küünarluu tagapinnalt Kinnitub: hernesluule, konksluule ja 5. kämblaluule Funkts: painutab vähesel määral küünarvart, painutab rannet, painutab ja pöörab kätt sissepoole KÜLGMINE RÜHM VÄLJAPÖÖRAJALIHAS
Mingis vahepealses kohas annavad niisugused alamliigid tavaliselt hübriide, kuid see on piiratud ja mainstream tee on isolatsioonile ja erinevuste süvenemisele. Teistmoodi näide on tammed. Nn. alamliikide arva on väga suur - üle mitmesaja. Hübriidid looduses on tavalised ja tihti ka järglasi andvad. Seega pole kahtlust, et nende "liiide" vahel toimub pidev geneetilise info vahetus. Ja ikkagi - mingi hulk selgeid alamliike püsib ja pigem divergeerub. Niisugustel juhtudel töötab selektsioon hübriidsete seemnete vastu. Loomade puhul, kes liiguvad vabalt, on muidugi palju suurem vabadus valida partnerit ja muidugi ka kitsas mõttes elukohta. Heaks näiteks on jõgede suudmealadel elavad liigid. On lähedasi liike, kes osa ajast elavad magedas, osa soolases vees. Mõlemad paljunevad magedas vees. Kuigi nad annavad hübriide basseinis, ei teki neid looduses, sest need hübriidid ei ole piisavalt tolerantsed erineva soolsuse suhtes.
Yin perioodi pronksn~ ousid nimetatakse ka , veel varasemad Xia aegsed anumaid . Pildi v~oi mustriga ¨aravahetamiseni sarnane pronkskiri muutus l¨abi sajandite u ¨ha sarnasemaks t¨anap¨aevasele kanji kirjale. Pronkskirja eri arenguetappidel hakatakse j¨argima m¨arkide vertikaalset ja horisontaalset reastatust, piltm¨arke kasutatakse foneetiliste laenudena. Kasutusala laienedes ja kirjutiste pikkuse kasvades kiri divergeerub, paikkondlikud erip¨ arad avaldavad ennast ka kirjakujus. V~oetakse kasutusele salam¨argid , mis on tahtlikult arusaamatuks moonutatud ning k~ orvalistele isikutele m~oistmatud. Salam¨arkide puhul on ilmselt tegu selliste soovide v~ oi managa, millest keegi ei tohtinud teada saada, vastasel juhul mana luhtuks v~ oi p¨o¨orduks koguni kirjutaja enese vastu. Muinasriikide
annaabi.ee 
