· Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. · Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu teenindab kohtunike koolitamiseks loodud sihtasutus. · Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunikud · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku Maa-, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb 11-st liikmest kuus kohtunikku (igast kohtuastmest kaks), kaks Riigikogu liiget, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja advokatuuri esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega
Eesti kohtusüsteem 4 maakohust (Harju, pärnu, Tartu, Viru), 2 halduskohust( Tallinn, Tartu) esimese astme kohud, 2 ringkonnakohust( Tallinn, Tartu) - apellatsioonikohtud, Riigikohus Tartu. - kassatsioonikohus Kohtunike täiskogu ülesanded: arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimustega ; valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahedamise Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; kinnitab kohtunike eetikakoodeksi Kohtu üldkogu ülesanded: kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; annab justiitsministeeriumile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta; täidab muid seadusest või kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid I astme kohtunik võib nimetada isikuks, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse
staazikamat kolleegiumi liiget ning nimetab riigikohtunike 5) kes on pankrotivõlgnik; kohtuniku ametikitsendustega; seast asemele kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve 6) kelle audiitori kutsetegevus on 8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kolleegiumi liiget. lõpetatud, välja arvatud lõpetamine kohaselt välistab isiku Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on riigikohtu audiitori avalduse alusel; kohtunikuks nimetamise. juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis maa- või võetud, välja arvatud kutse halduskohtu kohtunikku. äravõtmine patendivoliniku avalduse Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni alusel;
Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Kohtunike täiskogu - kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. 1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust; 2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi; 3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; 5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 6) valib kohtunikuabi eksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning notari distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige, erakonna liige jne. Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Selle tarbeks on Riigikohtus loodud koolitusosakond. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis maa- või halduskohtu kohtunikku. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunik: Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70aastase teovõimelise Eesti kodaniku: Kelle elukoht on Eestis
pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium , kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku. Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks. Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras. Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku
pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku. Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks. Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras. Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku
annaabi.ee 
