Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"distressis" - 7 õppematerjali

ARENGUPSÜHHOLOOGIA
10
docx

ARENGUPSÜHHOLOOGIA

Laps suhtleb võõraga ema kohalolul, kuid muutub nähtavalt häirituks, kui lapsevanem lahkub. Lapsevanema naastes rahuneb märgatavalt. Lapsed on hilisemas eas kohanemisvõimelised, edukamad suheldes eakaaslastega. Tõrges ebakindel kiindumus (C) Lapsed ilmutasid distressi juba enne vanemast lahutamist, ning olid klammerduvad ja raskesti lohutatavad. Lapsevanema puudumisel ilmutasid kas minnalaskmist või abitut passiivsust. Kui ema naaseb, on ülimalt distressis, mis väljendub ka näiteks ambivalentses käitumises. Näiteks kallistab ja siis lööb ja siis kallistab. Teoreetikud selgitavad, et see kiindumusstiil võib välja kujuneda olukorras kus ema vastab vajadustele kui lapsel midagi vaja pole ja kui laps annab signaale, et tal on midagi vaja, siis ema ei reageeri. Kõige hullem mida ema saab teha on see, et ära hiilida nt lasteaias. Ema peaks ikkagi laskma

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
16 allalaadimist
Arengupsühholoogia
28
docx

Arengupsühholoogia

liigutused omavahel integreeritud. KIINDUMUS 1960ndatel Mary Ainsworth (1913 - 1999). Tegi katseid. Iga episood on 1 minut, valimis on 1-aastased lapsed. Osalejad on ema, laps ja täiskasvanud võõras. Selle alusel kuidas lapsed reageerivad jaotatakse nad järgmiselt: · Turvaline kiindumusstiil - lapsed uurivad ruumi iseseisvalt kuid tulevad aeg-ajalt ema juurde tagasi. Kui ema lahkub, siis lapsed distressis (nutavad, rahutud). Ema naastes lähevad ema juurde. Reguleerib hirmu emotsiooni. · Vältiv/tõrjuv kiindumusstiil - uurib keskkonda kuid vähem kui turvaline ja see ei sõltu sellest kes temaga on. Ema lahkudes ei nuta, ema naastes näivat teda vältivat. Võõrast ei kohelda oluliselt erinevalt kui ema. Välja kujunemata emotsioonide regulatsioon. See kujuneb välja siis kui lapse vajadustele ei ole vastatud piisavalt kiiresti.

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
164 allalaadimist
Arengupsühholoogia loengukonspekt
15
docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

I ema ja laps on võõras ruumis II ruumi siseneb võõras, ema lahkub III ema tagasi , võõras lahkub IV ema lahkub, võõras tagasi Võõras lahkub, ema tagasi 1.Uuritakse avastamsitegevust, kuidas erinevates episoodides käitub 2. Reaktsioon ema lahkumisele 3. Ärevus võõraga koos olles 4. Mida laps teeb, kui ema naaseb Reaktsioonis lähtuvalt jaotatakse lapsed: turvaline kiindumus (lapsed uurivad ruumi iseseisvalt, kuid tulevad aeg-ajalt ema juurde tagasi. Kui ema lahkub, lapsed distressis, ema naastes lähevad ema juurde. Hirm kaob kui ema tuleb tagasi) vältiv tõrjuv kiindumusstiil (uurib keskkonda, kuid vähem eelnevast. See ei sõltu sellest, kes temaga on. Ema lahkudes ei nuta, ema naastes näib laps teda vältivat. Võõrast ei kohelda emast oluliselt erinevalt. Väljakujunemata emotsioonide regulatsioon, kujuneb kui lapse vajadustele ei ole vastatud piisavalt kiiresti.) ärev ambivalente(näitavad üles äravaust enne ema minekut

Pedagoogika → Arengupsühholoogia
863 allalaadimist
Suhtlemispsühholoogia konspekt
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Otsitakse sarnase seotussuhtega partnerit? Järeldus- tegelikult saavad hakkama ka segapaarid. -Turvalise seotusega täiskasvanud: on enam rahul oma suhtega, nende suhted on pikemad, usalduslikumad, pühendumus suurem ja partnerid vastastiku sõltuvad (interdependence) (nt Feeney, Noller, Callan, 1994) ja nad kasutavad oma partnerit turvabaasina (nt Fraley ja Davis, 1997). - Turvalised partnerid otsivad enam kaaslaselt tuge, kui on ise distressis ja samuti pakuvad ise enam tuge kaaslasele, kes on distressis. - Mitteturvalised kaaslased annavad konfliktolukordades partnerile ja olukorrale enam selliseid hinnanguid, mis teravdavad, mitte ei leevenda olukorra tähendust. „mind ei armastata”- hoiakuga inimesed jne. Kas kiindumusmuster on stabiilne? Mudelit võib ümber kujundada! Imikuea ja täiskasvanuea kiindumusmustrite vahel ilmneb mõõdukas kattuvus: -kui turvaliselt tundsid end oma emaga ja nüüd oma partneriga (.20 kuni .50)

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
67 allalaadimist
Bakterid
86
pdf

Bakterid

Haigused. Vastsündinul. Varajase algusega (meenutab grupp B streptokokki) või hilise algusega sepsis (meningiit või meningoentsefaliit tekib 2-3 nädala vanuselt). Varajase algusega sepsise korral saadakse Listeria emakas transplatsentaarselt, hilise alguse korral sünnitusel või varsti selle järel. Varase alguse korral dissemineerunud abstsessid, granuloomid mitmetes organites; laps sünnijärgselt loid, respiratoorses distressis, krambitab. Hiline algus ilmneb 2-3 nädalat pärast sündi meningiidi või meningoentsefaliidiga koos sepsisega; sümptomid teistest vastsündinu KNS-haigustest ei erine. Tervel täiskasvanul. Asümptomaatiline või kergete gripilaadsete nähtudega, võivad esineda GI sümptomid. Rakulise immuunsuse puudulikkuse korral aga… meningiit täiskasvanutel. Sagedasim Listeria infektsioon täiskasvanutel. Teda tuleb alati kahtlustada siirdamiste, vähi, raseduse korral esineva meningiidi puhul.

Bioloogia → Bioloogia
85 allalaadimist
Motivatsioonipsühholoogia konspekt
44
pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

Seega määrab tunnetus ära, kas stressireaktsiooni tasub jätkata või mitte · Lazaruse teooria kohaselt piisab stressi alandamiseks teadmisest, et meil on toimetulekureaktsioonid olemas. Ka see on täielikult tunnetuslik mõju, mis põhineb mälul · Lootus, optimism ja konstruktiivne mõtlemine on korduvalt leitud tervisega seoses olevat. Näiteks HIV nakkusega optimistlikud patsiendid kasutasid rohkem positiivseid tervisega seotud toimetulekukäitumisi ja olid vähemas distressis kui pessimistid · Positiivse mõtlemise võime alandab stressireaktsiooni ja viib ka toimetulekuoskuste arengule ning need mõlemad on olulised immuunsüsteemi tugevdamise seisukohast · Peterson, Seligman & Vaillant (1988) leidsid, et optimistide - pessimistide võrdluses hakkasid erinevused nende tervises ilmnema alles umbes 45 aastaselt · Oletatavasti on positiivse mõtlemise väärtuseks tervise seisukohast see, et ta viib toimetuleku saavutamisele. Lihtsustatult võib ka nii

Psühholoogia → Enesejuhtimine
96 allalaadimist
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

vihanutt   on   varieeruva   rütmiga,   vahepeal   õhu lendu   terava   kisa, ahmimise   ja   vokaalsete   akordidega,   valunutt   on vehib   käte­jalgadega madala häälega, hingepeetusega, ilma sissejuhatuseta ning   keha   kangestub. algav,   frustratsiooninutt   –   distressis   olevad   imikud Nutt   on   vihje nutavad   madalamalt,   pikemalt   ja   ebaregulaarsemalt psüühilisest kui näljased lapsed. puudujäägist/kõrvalekaldest.  Varajane   naer   näitab   rõõmu   teiste   inimeste   üle.   Umbes   neljandal elukuul hakkavad imikud valjusti naerma. Nad turtsatavad igat liiki asjade   peale   ­   kui   neid   suudeldakse   kõhu   peale,   kuuldes   erinevaid

Psühholoogia → Arengupsühholoogia
224 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun