Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"distinktiivsete" - 7 õppematerjali

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt
12
doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias. Praha koolkond 1920-30ndad: Nikolay Trubetzkoy, Roman Jakobson, Vilem Mathesius. Häälikud kuuluvad parole'i, foneemid langue'i. Foneemid on kirjeldatavad distinktiivsete tunnustena. Foneemidel on esinemispiirangud (näiteks inglise keeles on helilise/helitu klusiili kontrast nii sõna alguses, keskel kui lõpus, va 7 sõnaalgulise /s/-i järel (kus neutraliseerub); sama kontrast neutraliseerub saksa keeles sõna lõpus). Häälikute kirjeldamine distinktiivsete tunnuste hulgana ei olnud uus, uus oli ettekujutus foneemist kui langue'i kategooriast, mis realiseerub kõnes allofoonidena.

Keeled → Keeleteadus
241 allalaadimist
Keeleteaduse alused kevad
30
doc

Keeleteaduse alused kevad

Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud. Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse. Praha strukturalistide koolkond Praha koolkond 1920-30ndad: Trubetzkoi, Jakobson, Mathesius (eelkõige slavistid). •FONEEMITEOORIA. Foneemid on distinktiivsete tunnustena kirjeldatavad. Häälikud on kõne osad. Foneemid on keele osad. Esmalt eristatakse tunnuseid, mille poolest foneemid erinevad ja siis öeldakse mis tingimustel nad erinevad. Foneemiteooria mõjutas ajaloolist keeleteadust: eraldiseisvate häälikute muutuste asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. •MARKEERITUSE TEOORIA (teema vs reema). •Prosoodiliste fonoloogiliste nähtuste (pikkus, rõhk, intonatsioon) distinktiivsete tunnuste kirjeldamine.

Keeled → Keeleteadus
44 allalaadimist
Keeleteaduse alused-kordamisküsimused
18
doc

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

Malemäng on sama ka siis, kui mõni malend ära vahetada. Keel on vorm, mitte substants. Keeles on absoluutne ja suhteline arbitraarsus (nt 2 on absoluutselt arbitraarne, 22 aga suhteliselt arbitraarne), mõlemad süsteemi poolt motiveeritud. Saussure´i seisukohad andsid fonoloogias kiireima tulemuse. Praha strukturalistide koolkond Praha koolkond 1920-30ndad: Trubetzkoi, Jakobson, Mathesius (eelkõige slavistid). · FONEEMITEOORIA. Foneemid on distinktiivsete tunnustena kirjeldatavad. Häälikud on kõne osad. Foneemid on keele osad. Esmalt eristatakse tunnuseid, mille poolest foneemid erinevad ja siis öeldakse mis tingimustel nad erinevad. Foneemiteooria mõjutas ajaloolist keeleteadust: eraldiseisvate häälikute muutuste asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. · MARKEERITUSE TEOORIA (teema vs reema). · Prosoodiliste fonoloogiliste nähtuste (pikkus, rõhk, intonatsioon) distinktiivsete tunnuste kirjeldamine.

Eesti keel → Eesti keel
136 allalaadimist
Keeleteaduse alused
23
doc

Keeleteaduse alused

keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias. Praha koolkond 1920-30ndad: Nikolay Trubetzkoy, Roman Jakobson, Vilem Mathesius. Häälikud kuuluvad parole'i, foneemid langue'i. Foneemid on kirjeldatavad distinktiivsete tunnustena. Foneemidel on esinemispiirangud (näiteks inglise keeles on helilise/helitu klusiili kontrast nii sõna alguses, keskel kui lõpus, va sõnaalgulise /s/-i järel (kus neutraliseerub); sama kontrast neutraliseerub saksa keeles sõna lõpus). Häälikute kirjeldamine distinktiivsete tunnuste hulgana ei olnud uus, uus oli ettekujutus foneemist kui langue'i kategooriast, mis realiseerub kõnes allofoonidena.

Keeled → Keeleteadus
180 allalaadimist
Üldeeleteaduse-Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte
6
doc

"Üldeeleteaduse" Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte

foneemid kui segmendid, vaid foneemid kui distinktiivtunnuste kimbud. Kui üks tunnus on mingi foneemi seisukohast liiane, ei võeta seda foneemi kvaliteedi määratlemisel arvesse. Allofooniareeglid ­ näitavad,missugusena foneem konkreetses ümbruses realiseerub. Määratlevad nt eesti keelt emakeelena kõneleva eestlase hääldamisharjumusi. Fonoloogiliste tunnusjoonte tabelid on foneemide distinktiivse sisu täpsed kajastused. Funktsionaalse määratluse järgi on foneemid distinktiivsete tunnuste kimbud. Foneemi segmendid on aga vahetul tajumisel siiski nii ilmsed, et neid ei saa häälikustruktuuri kirjeldusest täielikult taandada. Foneemisüsteemid Keele foneemid moodustavad foneemisüsteemi ehk foneemiinventari. On mitmeid keeletüpoloogiliselt huvitavaid küsimusi, mis seostuvad foneeisüsteemidega (nt kui palju on maailma keeltes foneeme, kas on foneeme, mis on olemas kõigis uuritud keeltes? Jne).

Keeled → Keeleteadus
71 allalaadimist
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
56
doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

• Keeles on absoluutset arbitraarsust ja suhtelist arbitraarsust, mis on süsteemi poolt motiveeritud. kaks on absoluutselt arbitraarne, kakskümmend kaks ainult suhteliselt. Praha fonoloogiline koolkond • Saussure’ i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias. • Praha koolkond 1920-30ndad: Nikolay Trubetzkoy, Roman Jakobson, Vilem Mathesius; eelkõige slavistid. • Häälikud kuuluvad parole’i, foneemid langue’i. • Foneemid on kirjeldatavad distinktiivsete tunnustena (eristused!). Foneemidel on esinemispiirangud (näiteks ingl. helilise/helitu klusiili kontrast nii sõna alguses, keskel kui lõpus, va sõnaalgulise /s/-i järel (kus neutraliseerub, nt stand); sama kontrast neutraliseerub sks.k. sõna lõpus nt Strand). • Häälikute kirjeldamine distinktiivsete tunnuste hulgana ei olnud uus, uus oli ettekujutus foneemist kui langue’i kategooriast, mis realiseerub kõnes allofoonidena.

Filoloogia → Modernism. Postmodernism
35 allalaadimist
EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT
60
docx

EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT

semantiline morfoloogiline süntaktiline foneetiline graafiline pragmaatiline • iga leksikaalne üksus ei vasta kõigile kuuele definitsioonile ega saa seetõttu olla nn. prototüüpsõna Foneetilis-fonoloogiline sõna • Arenenud keeltel on olemas nii kirjalik kui ka suuline väljendusvorm. Kõneldud sõna võib jaguneda häälikuteks, silpideks ja aktsentideks. Seejuures on osa häälikuid (foneeme) olulised distinktiivsete (eristavate) tunnustena tähenduse eristamisel. • Mitte alati ei ole erinevad tähendused seotud eri häälikkujuga. • Hääldatud sõna defineerimisel mängib olulist rolli paus. Graafiline sõna Graafilised sõnad on äratuntavad selle järgi, et neile järgneb kirjapildis tühik. Peaksid kehtima järgmised põhiprintsiibid: • kirjapilt peaks vastama hääldusele • sisuliselt kokkukuuluvad üksused tuleks kokku kirjutada

Keeled → Keeleteadus
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun