rahvajooksudest. Ülevaate 10. klassi osavõtust erinevatel jooksuvõistlustel annab joonis 4. 14 Joonis 4. 10.klassi osavõtt erinevatest jooksuvõistlustest 10. klassi neiudest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa kolm neidu. Ülejäänud 27 on võtnud ja võtavad osa erinevatest jooksuvõistlustest. Graafikul on näidatud, et 10. klassi 30-st neiust võtab osa 20 Paide Türi rahvajooksust, 12 koolisisestest pikamaa jooksu distantsidest, 14 koolisisestest lühema kui 500 meetri distantsidest, 17 teatejooksust ning ükski 10. klassi neiu ei võta osa SEB mai- ega sügisjooksust. 10. klassi 18-st noormehest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa 6 noormeest. 12 noormeest võtavad osa mitmetest jooksudest nagu Paide Türi rahvajooks (10), koolisisestest pikamaa distantsidest võtab osa 6, lühema kui 500 meetri distantsist 6, teatejooksust 6 ning SEB mai- ja sügisjooksust ei võta ka osa ükski 10. klassi noormees
võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15 meetrit. Võistlustulemuste ametlikeks lugemiseks peavad need olema mõõdetud elektroonilise ajavõtu süsteemiga või olema kolme käsitsivõetud tulemuse keskmised. Elektroonilised finisiseinad, mis kujutavad endast õhukesi puutetundlike plaate, asetsevad ainult ühes finisiseinas. Seetõttu peab 50-meetristes basseinides 50-meetriste distantside puhul erinevalt teistest distantsidest startima vastasseinast, mistõttu on 50-meetristes basseinides stardipukid mõlemas basseini otsas. Reeglistik -Lisaks vastava ujumisviisi tehnika jälgimisele on sätestatud reeglites järgmised punktid: *Pöördest ega stardist ei tohi vee all ujudes ületada 15 meetrit (v.a rinnuliujumise nn pikka tõmmet tehes) *Alates käsklusest "Kohtadele!" kuni stardivileni ei tohi
Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m
Aleks Jegorov Laskesuusatamine Referaat 10.03.13 Mina kirjutan laskesuusatamisest , selle distantsidest , kuulsaimatest laskesuusatajatest ja kirjeldan ühte neist teile lähemalt. Laskesuusatamine ja distantsid Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades.
15. meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Võistlustuleste ametlikeks lugemiseks peavad need olema mõõdetud elektroonilise ajavõtu süsteemiga või olema kolme käsitsivõetud tulemuse keskmised. Elektroonilised finisiseinad, mis kujutavad endast õhukesi puutetundlike plaate, asetsevad ainult ühes finisiseinas. Seetõttu peab 50-meetristes basseinides 50-meetriste distantside puhul erinevalt teistest distantsidest startima vastasseinast, mistõttu on 50- meetristes basseinides stardipukid mõlemas basseini otsas. Ujumine on soovitav spordiala ülekaalulisele 1. ujumine on treening kogu organismile, koormus langeb kõigile olulistele lihasrühmadele 2. ujumine ei tunne vanusepiire 3. vigastuste risk on ujumises väike 4. ujumine on väga soodne ülekaalulistele ja liigeseprobleemide korral 5. lähim ujula ei olegi tegelikult väga kaugel 6
meetri kaugusel asuvad lipud, mille järgi kohtunikud veenduvad, et võistlejad ei ületa vee all ujumiseks lubatud 15. meetrit. Võistlustulemuste ametlikeks lugemiseks peavad need olema mõõdetud elektroonilise ajavõtu süsteemiga või olema kolme käsitsivõetud tulemuse keskmised. Elektroonilised finisiseinad, mis kujutavad endast õhukesi puutetundlike plaate, asetsevad ainult ühes finisiseinas. Seetõttu peab 50-meetristes basseinides 50-meetriste distantside puhul erinevalt teistest distantsidest startima vastasseinast, mistõttu on 50-meetristes basseinides stardipukid mõlemas basseini otsas. Ujumisvõistlustel on kehtestatud ka reeglid, et võistlus oleks võimalikult aus. Reeglid on sellised: - Pöördest ega stardist ei tohi vee all ujudes ületada 15. meetrit - Alates käsklusest "Kohtadele!" kuni stardivileni ei tohi võistlejad ennast liigutada, samuti ei tohi startida enne stardivilet. Teateujumise puhul ei tohi ujuja jalad lahkuda stardipukilt
Viimastel aastakümnetel on kiiruisutajad spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, tema pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400
annaabi.ee 
