Ta käsitleb seda eriti oma ja võõra suhete kaudu: autori positsioonil olev kangelane vastandab uue generatsiooni ellusuhtumisele esivanemate õilsa vere kutse ja kohustuse seda järgida. Oma kangelast kõikide argumentidega kaitstes kohustab ta teda edasi kandma esivanemate rikkumata verd. Esivanemate vere hääl kannab ka Hindrey ajalooliste romaanide "Urmas ja Merike", "Loojak" I-II, "Nõid" ja "Lembitu" teemaderingi, milles muistse ühiskonna üllus vastandatakse kaasajale. Distantseerudes oma aja elulähedusnõuetest ja biologismist ning eelistades valiku teel peenendunud vaimu, andis Hindrey põhjust süüdistada end härrasmoraalis. Ent Hindrey jaoks ei tähendanud moraalne ülimuslikkus ülbust, vaid kaastunnet vähemate vastu. Elu oli ta vastuolulise isiksuse jaoks suur seiklus, kus igal on oma roll, sest ta ei arva, et kord päritut hõlpsasti muuta saab. Omas ajas olid väga populaarsed Hindrey koomiksilaadsed lasteraamatud, nt "Pambu-Peedu", "Jaunart Jauram",
kõrvuti nii tsitaatlaenud kui kohandatud kujud (boyfriend – boifrend, cover – kaver). Enamik uusi laensõnu kultuurilaenud, mis tulnud koos mõistega, teine osa on võetud sünonüümiks (vajaduseta) (kreisi `hull`, kaif `joove´ + diil, drink, luuser – slängiliku varjundiga) Varem mõjutas keelt raamatutekst, siis nüüd ajakirjandusväljaannete keelkasutus. Meediakeel on aga viimase 20 a jooksul lähenenud argikeelele, taotledes kujundlikkust ja vahetust, distantseerudes varasemast kuivast ametlikkusest ja bürokraatlikkusest. Emakeele Seltsi keeletoimkond Keelekorralduslik hooldetöö Emakeele Seltsi keeletoimkonnal (al 1993) Kui II ms järel kohustuslik üks õige keelenorm, mis tuli selgeks õppida, siis nüüd kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele (mitte ranged ettekirjutused), rohkem vabadust (varasem pole kehtetuks kuulutatud). Norme vaja
o Peeti peamiseks julgeolekutagatiseks Balti liitu, mis pidanuks kindlustama Balti mere äärsete riikide (Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola) majandusliku ja kultuurilisem aga eriti sõjalis-poliitilise koostöö. Leedu-Poola relvakonflikt aga rikkus selle. Soome.Eesti-Läti-Poola liit o 1922. a kevadel kirjutati Varssavis alla sõjalis-poliitilisele liidulepingule. Soome parlament jättis aga leppe ratifitseerimata lootes balti riikidest distantseerudes läheneda Skandinaaviamaadele. o Balti liidu ainsaks reaalseks tulemuseks jäi 1923. a lõpul allakirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping. o Leedu mittekallaletungi leping NSV Liiduga muutis Läti ja Eesti suhted Leeduga veelgi kaugemaks. o Rahvusvaheline koostöö 1920. aastate lõpul o Tihenesid Eesti ja Läti suhted naabritega, esmajoones Rootsiga. Kerkis esile Baltoskandia idee tihe koostöö Skandinaavia ja Baltiriikide vahel. See kestis kuni 1934
kolonisatsioonirahva edusammude ajalugu, kus eestlaste positiivne roll sai olla vaid pöördvõrdelises sõltuvuses nende niigi üha nõrgenevate iseolemispüüetega. Teisisõnu, eestlane osales ajaloos sel määral, mil määral ta osales saksa koloniaalajaloos ning oma isiklikud ajalootaotlused hülgas. Ehkki juba ammu ristirahvas, sai ta ,,oma" ajaloo kätte võidelda vaid konventsionaalsest kristlikust ajalooideoloogiast ajutiselt distantseerudes." Seda hakkab teostama Merkel. · G. H. Merkeli kontseptsioon Ajaloo võrdsustav tsüklilisus. Ta oli historiograafilise kirjutusviisi looja ning Baltikumi kõigi aegade olulisimaid ajalooideolooge. ,,Die Letten vorzüglich in Leifland am Ende des philosophischen Jahrhunderts" (1796) · ,,Teisenevus ja taastulek" ,,Die Vorzeit Lieflands" (17981799) ,,Die Freien Letten und Esthen" (1820) · Hoopis objektiveeriv, rangelt empiiriline, seda on nimetatud Balti pärisorjuse
Nali on sihitud kellegi pihta, toimub kellegi arvel. Nali on tõesti kriitika, paljastus, pilge, hukkamõistu ja üleoleku väljendus. Tihti ja õigusega on rõhutatud sedagi, et naer on kollektiivne, püüab olla adresseeritud mingile ühest inimesest suuremalt auditooriumile. Sotsiaal- ja kultuuripsühholoogiast on rida nn. rühma identiteediga seotud stereotüüpe. Rühm moodustub ja identifitseerib end mitte lihtsalt niisama, vaid vastandades end mõnele teisel rühmale, sellest distantseerudes, n-ö. vaenlase otsimise kaudu. Omal kultuuril näib puuduvat spetsiifika, võõrastel kultuuridel seevastu näivad olevat mingid iseärasused. Oma kultuuri tajutaks normaalsena, "õigena", "heana", võõrast kultuuri veidrana, "väärana", "pahana". Rühmaidentiteedi moodustumise aluseid on kõikekokku päris palju. Põhilõikeid, mille alusel rahvanali oma "meie"/"nemad" -suhted korraldab, on siiski kaks: sotsiaalne ja etniline. Rahvanalja pilkeobjekti-valik on omapäraselt "tsentrifugaalne"
Stsenograafias kasutab Gontsarova pruudi vanemaid esiletoovas steenis väikest akent, mis osutub trace märgiks, viidates sellele, et nad on kodus. Trace kannab endas semiootilist sisu, mis eeldab korduva äratundmise võimalust, kuid etenduse ülekandel ühest teatrist teise võib töö siiski (kahjuks) muutuda. Nende nelja tasandi kasutamine töös nõuab annet, töökust ja kogemust. Nende teadlik kasutamine võib olla koreograafi valikuks, samuti nagu ka nende ignoreerimine. Kuid distantseerudes oma tööst, peab koreograaf endalt küsima, kas idee on nähtav töös, on see liiga enesestmõistetavalt olemas või lausa piltlikult nähtav? Isik, keda koreograaf usaldab prooviprotsessi vaatama ja tagasisidet andma tööle, peab proovima need tasandid sealt üles leida, tunnistades endale isiklikku esteetilist lähenemist materjalile. NARRATIVE AND FORMAL kuidas metalingvistilised, referentsiaalsed ja esteetilised funktsioonid toimivad tantsus.
homogeenseid ühendusi, gruppe. 2. Universaalne kommunitarism – kaughorisont. Universaalse kommunitarismi jaoks on inimesed autonoomsed indiviidid, kes enda eest ise otsustavad. Neile kuulub samaaegselt nii otsustamise õigus kui ka kohustus. Selles arusaamas on oma loogika, sest olgu nende pärandatud eluvormidega kuidas on, lõpuks peab indiviid ikkagi ennast ise arendama ja kujundama, distantseerudes nii või teisiti talle pärandatud ühiskonnast. Seega selline täisväärtuslik elu saavutatakse tehes vabu valikuid, mille jaoks on avatud kõik koosluse vormid. Kui konservatiivne kommunitarism hindab eelkõige moraali, siis universaalne kommunitarism on meile pärandatud moraali suhtes kriitiline. Seega on pigem kriitiline meile pärandatud moraali suhtes. Moraal pretendeerib universaalsusele, lojaalsuse tingimuseks on iga inimese vabadus ise
annaabi.ee 
