Keskmine: 1,897 Arvutused: näitena on toodud arvutuskäik, kui C=0,1n 1) Lahuse erijuhtivus S/m 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Katsevea arvutus: Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10 -4 , seega on minu leitud tulemuse suhteline viga 107-100=7% Järeldus ja hinnang: Arvutuste põhjal leitud dissotsiatsioonikonstant on küllalt lähedane kirjandusest leitud konstandile, seega võib lugeda katse õnnestunuks.
2 0,0964 185 0,1749 1,81510-3 0,04488 2,14910-4 9 3 0,0482 285 0,11359 2,35710-3 0,05828 1,73810-4 Lahuse elektrijuhtivuse saan arvutada valemist Seega Ekvivalentjuhtivuse valem on Dissotsiatsiooniaste arvutatakse vastavalt valemile . Kuna HCOOH on nõrk elektrolüüt, siis f=1, ning Näilise dissotsiatsioonikonstandi valem on Seega Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine: Käsiraamatu järgi on HCOOH näiline dissotsiatsioonikonstant KHCOOH=1,77210-4 Järeldus ja katse viga Katse tulemusel saadud näiline dissotsiatsioonikonstant erineb käsiraamatust saadud dissotsiatsioonikonstandist vähesel määral. Katse viga on väike: 1,806%. Katse sooritamisega võib rahule jääda.
Need katioonid, ei astu vastastoimesse veega. Teised metalli-ioonid ja ammooniumioon NH 4+ hüdrolüüsuvad. Neutraalseid vesilahuseid- annavad nn tugeva aluse ja tugeva happe soolad NaCl, KNO 3, BaCl2, MgCl2, KI, KClO4 jt. Aluselisi lahuseid- annavad nn tugeva aluse ja nõrga happe soolad. Happelisi lahuseid- annavad nn nõrga aluse ja tugeva happe soolad Nõrga happe ja nõrga aluse soola vesilahuse pH hindamiseks tuleb kasutada dissotsiatsioonikonstantide tabelit. KASUTATUD MÕÕTESEADMED, TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Ained: SbCl3 lahus, konts. Soolhape, tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, NH4Cl, CH3COONa, indikaatorid (mp, ff, universaalindikaatorpaber) Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Katse 1. Teha katsed järgmiste tahkete soolade lahustega: Al 2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4. Selleks võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi
Keskmine: 1,897 Joonis Arvutused on tehtud MS Excelis; ümardasin tulemused pareminiloetavaks MS Word'is ARVUTUSKÄIK (tabeli esimese rea alusel) 1) Lahuse erijuhtivus S/m 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10-4 Suhteline viga KOKKUVÕTE Katseviga tuli päris väike, mis tähendab, et lahjendused olid õigesti tehtud ja antud meetodit saab kasutada aine dissotsiatsioonikonstandi määramiseks.
5,047 · 10-6 Tabeli arvutused on tehtud MS Excelis ning selles tabelis ümardatud. Näitan arvutuskäigu tabeli esimese veeru alusel: 1) Lahuse erijuhtivus 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Käsiraamatus on äädikhappe K=1,754 · 10-5 Suhteline viga Kokkuvõte Nagu arvutustest näha siis viga on väga suur, mis on endalegi üllatuseks. Ei oska öelda, mis nii valesti läks. Võimalik, et lugesin mingeid näite valesti. Arvutused kontrollisin mitu korda üle (ka Excelis) ja nendes viga ei leidnud. Lahuste mittehoolikas valmistamine ja elektroodi halb loputamine võis ka viga anda, aga mitte nii suurt.
2 0,308 98,5 0,324 0,00105 0,0260 0,000214 3 0,385 94 0,340 0,000883 0,0218 0,000187 Arvutused Näitan arvutuskäigu tabeli esimese veeru alusel: 1) Lahuse erijuhtivus 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10-4 5) Suhteline viga Järeldus Määrasin elektrolüüdi vesilahuste elektrijuhtivust ja molaarset elektrijuhtivust real kontsentratsioonidel, milleks mõõtsin juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistuse. Kõige täpsem tulemus käsiraamatust saadud dissotsiatsioonikonstandiga tuli kolmanda lahjenduse korral. Saime siis, et K = 0,000187, käsiraamatus aga on, et K=0,0001772.
34,5 9,99 999 0,5 1 2 Fosforhappe kontsentratsioon: Kuna kolmandat eksivalentpunki määrata ei õnnestunud, siis arvutasin H3PO4 kontsentratsiooni teise ekvivalentpunkti järgi. Ekvivalentide võrdsuse põhjal ehk ekv(H3PO4) = ekv(KOH) VH3PO4 *CH3PO4 = VKOH *CKOH C ( KOH ) * V ( KOH ) C(H3PO4) = V ( H 3PO 4) 0,0097 * 28,0 C(H3PO4) = = 0,01358 = 0,0136n 20,0 Dissotsiatsioonikonstantide arvutamine: H3PO4 + H2O = H3O+ + H2PO4- (H3PO4) = 0,0136 n (H3O+) = 10-pH = 10-4,80 = 1,58*10-5 (H2PO4-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*8,3/20 = 4,03*10-3 n ( H 3O +) ( H 2 PO 4-) K1 = ( H 3PO 4) K1 = 1,58*10-5*4,03*10-3/0,0136 = 4,68*10-6 H2PO4- + H2O = H3O+ + HPO42- (H3O+) = 10-pH = 10-8,39 = 4,0*10-9 (H2PO4-) = 4,03*10-3 n (HPO42-) = C(KOH)*V(KOH)/V(Cola) = 0,0097*19,8/20,0 = 0,0097 n
1 0,0769 210 0,1528 0,00199 0,0492 0,000196 2 0,1154 167 0,1922 0,00167 0,0413 0,000205 3 0,1538 143 0,2245 0,00146 0,0361 0,000208 Järeldused. Määrasin elektrolüüdilahuse elektrijuhtivust. Tulemusena sain, et sipelghappe molaarne elektrijuhtivus kontsentratsiooni suurenemisel vähenes. Lahuste dissotsiatsioonikonstantide määramisel kõige täpsema tulemuse sain kõige lahjema lahusega KC1=1,96 ·10-4. Sipelghappe (HCOOH) tegelik dissotsiatsioonikonstant oli KC=1,772·10-4. Täpseima mõõtmisega saadud tulemuse viga oli 10,6 %, kõikide tulemustega võrreldes oli katseviga 14,6%. Viga tekkis arvatavasti juhtivusnõu ja elektroodide loputamisel. Katsetulemuste järgi lahuse dissotsiatsiooniaste väheneb lahuse kontsentratsiooni suurenedes. Kasutatud kirjandus 1. Praktikumide tööde juhendid, FK15
Le Chatelier printsiip- kui mingi välismõju (temp, rõhk, konts.) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. wW + xX yY + zZ Tasakaalukonstant K= Vee ioonkorrutis valemi tuletamine- 2H2O = H3O+ + OH- K= K[H2O]2= Kw= [H3O+][OH-] -logKw=-log[H3O+]-log[OH-] pKw = pH + pOH Nõrkade hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid- Mida suuremad on dissotsiatsioonikonstantide Kh ja Ka väärtused, seda tugevama happe või alusega on tegemist Nõrkade hapete ja aluste vesilahuste pH arvutamine Standardlahused neutralisatsiooni tiitrimisel, protolüütilisel tiitrimisel neutr: titrandiks Tugevad happed ja alused: HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH Happe-aluseliste indikaatorite toimemehhanism- - happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised
Määratakse tiitrimise abil. 1.3 Mis on aminohappe isolektriline punkt ja kuidas seda eksperimentaalselt määratakse? Aminohape isoelektriline punkt (pI) – punkt, mille juures on aminohappe elektriliselt neutraalne ning enam ei liigu elektriväljas, seda paneb paika pH. Määratakse tiitrimise abil alfa-karboksüülrühma, alfa-aminorühma ja ioniseeritud R-rühma dissotsiatsioonikonstantide kaudu. 2. Kirjutage peptiidsideme struktuur ja kirjeldage peptiidsideme omadusi. H O H3N – CH – C – N –CH – C R1 O R2 O- Peptiidside: Seob aminohappejääke peptiidideks ja aminohappeteks Kovalentne side, mille moodustumine vajab energiat Ketorühm on osaliselt kahekordne Puudub vaba rotatsioon (rigiidne side; aatomid paiknevad ühel tasapinnal)
HA H+ + A- . Elektrolüütilise dissotsiatsiooni tasakaalukonstant K avaldub järgmiselt: [H + ][A - ] K= , [HA] kus [H + ] ja [A - ] on ioonide ja [HA] dissotsieerumata molekulide molaarsed kontsentratsioonid. K iseloomustab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K väärtus, s.o. mida vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes, seda nõrgema elektrolüüdiga on tegemist (vt. dissotsiatsioonikonstantide tabelit). K sõltub elektrolüüdi iseloomust, temperatuurist. Erinevalt dissotsiatsiooniamäärast ei sõltu K elektrolüüdi kontsentratsioonist. Kui elektrolüüdi HA algkontsentratsioon tähistada c, siis [H + ] = [A - ] = c ja [HA] = (1-)c. Asendades vastavad kontsentratsioonid dissotsiatsioonikonstandi avaldisse, saame 2 K= c. (13) 1-
ka puuvillakiudu. Villa pleegitamiseks naatriumhüpokloritit ei kasutata üldse. Teda ei soovitata kasutada ka akrüül- ja polüamiidkiu pleegitamisel, sest nad võivad põhjustada nende kiudude soovimatut kolletumist. Pealegi on protsess ise vähetootlik, sest ta on perioodiline. Naatriumhüpoklorit saadakse kloori reageerimisel NaOH lahusega või siis NaCl vesilahuse elekrolüüsil. NaOCl omadused on määratud hüpokloorishappe omadustega, mis on nõrgem hape kui seda on süsihape (dissotsiatsioonikonstantide võrdluse põhjal). Hüpokloorishape tekib naatriumhüpokloriti hüdrolüüsil: NaOCl + H2O NaOH + HOCl; Võrrandist järeldub ka, et NaOCl lahused on tugevalt aluselised, kuna hüdrolüüsil tekid leelis NaOH. Lahuse pH on 11,0 11,5. Naatriumhüpokloritiga pleegitades tuleb kindlasti jälgida lahuse pH väärtusi ja puuvilla reaalne pleegitamine toimub pH 9,0 11,5 juures. pH-d hoitakse puhverlahustega selle väärtuse juures (Na2CO3 ja Na-metaboraat (NaBO2.4H2O)