England 2005 Question of the day Which three fundamental processes does biogeography deal with? Current and historical patterns of plants and animals observation and detection small and large scale patterns from agriculture to reclamation Deals with: Evolution - result of an irreversible genetic change in an individual or population Dispersal - organisms move out from their origins Extinction - species is permanently eliminated by natural actions, ensuring that no living examples remain Impacts: individual species community Individual level - changes in organism survival Species level - changes in ecosystem structure and distribution Community level - changes in global biodiversity Management tools for biogeography: agriculture conservation environmental tools recreation/amenity BIOGEOGRAPHY
11. Name the most important stages in the life cycle of a plant. The most important stages in the life circle of a plant are: 1. Germination 5. The pollination and fertilization 2. The begin of photosynthesis 6. The production of fruit and seed 3. The stage of rapid vegetative 7. Decay of vegetative parts growth 8. The dispersal of seeds 4. Flowering of the plant Plant words 1. An alive seed- idanemisvõimeline seeme 2. An annual plant- üheaastane taim 3. Carbohydrates- süsivesikud 4. Clover- ristikhein 5. Decay of the vegetative parts of the plant- taime vegetatiivsete osade kuivamine 6. Durning the process oxygen is formed and relased into the air - selle protsessi käigus vabaneb hapnik ja eraldub õhku 7. Essential condition- peamine tingimus 8
90. Pipeline - Torujuhe 91. Lead time - Ettevalmistusaeg 92. Allocation - Paigutamine 93. Requisition - Tellimus 94. Workload - Töökoorem 95. Rationing - Nomineerimine 96. Ledger - Pearaamat 97. Imbalance - Tasakaalutus 98. Assessing - Hindamine 99. Assortment of products - Tootevalik 100. Trader - Kaupmees 101. Idle - Market 102. Proximity - Ligidus 103. Ratio - Tegur, koefitsent 104. Operating unit - Tootmisühik 105. Stockpilling - Kogumine 106. Benchmarking - Võrdlev analüüs 107. Dispersal - Laialiajamine, hajumine 108. Poll - Küsitlus 109. Attribute - Omistama, täiend 110. Counter-delivery - Vastutarne 111. Correlation - Vastastikune sõltuvus 112. Preliminary - Esialgselt 113. Preliminaries - Eelläbirääkimised 114. Hallmark- Kvaliteedimärk 115. Omission - Tegemata jätmine 116. Assert - Tõendama 117. Pace - Tempo 118. Deliberate - Kaaluma 119. Adversity - Vastasseis 120. Impasse - Ummik 121. Embedded - Manuses olev 122. Incumbent - Ametisolev, ametikoha täitja 123
Kritiseerimine, 98. Assessing hindamine 99. Assortment of products Tootevalik 100. Trader Kaupmees 101. Idle market 102. Proximity Ligidus 103. Ratio Tegur, koefitsent 104. Operating unit Tootmisühik 105. Stockpilling Kogumine 106. Benchmarking Võrdlev analüüs 107. Dispersal Laialiajamine, hajumine Sotsioloogiline uuring, 108. Poll küsitlus 109. Attribute Omistama, täiend 110. Counter-delivery Vastutarne 111. Correlation Vastastikune sõltuvus 112. Preliminary Esialgselt 113. Preliminaries Eelläbirääkimised Iseloomulik tunnus, 114. Hallmark
brought with them democracy, bureaucracy, christianity, the English language, literacy. English is often the language of education, internet, airline services, EU, the language of business, international tourism, preferable language when studying cultures, literature etc. It is the language of songs, popular culture and music, advertisement, computer diagramming etc. We may generally speak of 2 dispersals (diasperas) in English: 1. DISPERSAL When people migrated from the British isles (England, Ireland) to North America & Australia. Resulted in native varieties of English . 2. DISPERSAL Colonisation of Asia and Africa. Varieties as a second language developed. 1. DISPERSAL · 12th century - the Normans established a territory called "the Pale" in Ireland. A great influence on the territory of Ireland. · 1535 - A Statute of Wales (law) that required people in Wales to speak English.
pollution. CAUSES There are many different chemical substances that contribute to air pollution. These chemicals come from a variety of sources. Among the many types of air pollutants are nitrogen oxides, carbon monoxides, and organic compounds that can evaporate and enter the atmosphere. Air pollutants have sources that are both natural and human. Now, humans contribute substantially more to the air pollution problem. Forest fires, volcanic eruptions, wind erosion, pollen dispersal, evaporation of organic compounds, and natural radioactivity are all among the natural causes of air pollution. Usually, natural air pollution does not occur in abundance in particular locations. The pollution is spread around throughout the world, and as a result, poses little threat to the health of people and ecosystems. Though some pollution comes from these natural sources, most pollution is the result of human activity
spiny desert. Typically solitary foragers, the dwarf lemurs have a diverse diet consisting mostly of fruit and flower nectar. While they are thought to be less carnivorous than mouse lemurs, they too eat insects and small vertebrates. Dwarf lemurs may be responsible for pollinating some species of baobab trees. In addition, they play an important role in the ecology of the tropical forest by aiding in the dispersal of small seeds. As a part of their normal scent marking routine, dwarf lemurs often smear feces onto branches as they walk along well-traveled arboreal pathways through the forest, thereby providing a perfect microclimate for the germination of parasitic plants common in the forest.
5. LEVIK, LEVIMINE, MIGRATSIOON Nendel kolmel terminil tuleb selget vahet teha. Levik on isendite paiknemine ruumis, asetumine ruumis üksteise suhtes, jaotus ruumis (ingl. k. distribution). Levimine on protsess, mis leviku taga seisab, liikumine ruumis ühest kohast teise (ingl. k. dispersal). Levimise erijuhtumiks on migratsioon e. ränne hulga isendite suunatud liikumine ühest paigast teise. Levik Piirkonda, milles vaadeldavat liiki organism on levinud, nimetatakse liigi areaaliks. Areaal kujuneb välja evolutsiooni käigus, sõltudes liigi fundamentaalsest nissist, levimisvõimest ja sellest kui hästi liik vaenlaste ning konkurentidega hakkama saab. Seega pole areaal liigi jaoks mingi muutumatu suurus, vaid võib ajas suureneda, väheneda, katkendlikuks muutuda, jne.
analüüsiga. Milliseid lähenemisi saab kasutada liikide elupaikade hindamisel? Nii liikide säilimise kui põllumajanduse ja maastikuplaneerimise jaoks on oluline, et oleks teada eri liikide reaktsioonid maastiku muutumisest tingitud liikumispiirangute ja keskkonnatingimuste suhtes. Tavaliselt kasutatakse ühendusteede hindamisel kahte lähenemist: 1) elupaikade vaheliste ühendusteede tugevuse hindamist ja paikade isoleerituse määramist dispersaalsuse simulatsiooniga (dispersal simulation). Selleks kasutatakse erinevaid modelleerimisvõimalusi. 2) uuritakse liigi populatsiooni järjepidevust oma elupaikades, milleks kasutatakse erinevaid elupaikade sobivuse mudeleid. Neid kahte lähenemist saab ühendada graaflise analüüsi raamistikku, mida tuntakse ka võrgustikanalüüsina. Graafiku abil saab lihtsalt esitada elupaikade paiknemist maastikul ja samal ajal integreerida sinna ka elupaikade vahelised liikumised.
motivatsioonist hüljata kodupaik. Ühendatuse säilitamine ja taastamine tähendab sageli loodusliku elupaiga eest hoolitsemist või selle laiendamist, mis peaks suurendama liigirikkust (Hilty et al., 2006). Ühendatuse puhul on väga oluline ruumiline, aga ka ajaline levikumuster, mille põhjal saab hinnata populatsiooni dünaamikat. Paljude rannikumere liikide puhul on täheldatud kõige enam vastsestaadiumis olevate isendite levimist (ing k larval dispersal), mistõttu pööratakse enam tähelepanu varases elustaadiumis isendite jälgimisele ning protsessidele, mis nende levimist mere ökosüsteemides mõjutavad. Tegurid, mis levikut mõjutavad, on oma olemuselt biofüüsikalised. Bioloogiliste teguritena käsitletakse protsesse, mis mõjutavad järglaste produtseerimist, kasvu, arengut ja ellujäämist; füüsikalised protsessid mõjutavad levikut vee tsirkulatsiooniga kaasneva advektsiooni ja difusiooni kaudu;
Miks ei realiseeru fundamentaalsed nisid? Fundamentaalne niss kogu keskkonnatingimuste kompleks, kus organism on võimeline eksisteerima (konkurentideta). Realiseerunud niss kitsamad KK tingimused, milles on organism tugevalt kohastunud (konkurentidega). Põhjused: teised liigid, ajaloolised (kliima, levik). Generalist muutuvad KK tingimused. Spetsialist püsivad KK tingimused. Spetsialistidel madalam evolutsioonipotensiaal. 7. Mida mõistetakse vikaarsuse (vicariance) ja leviku (dispersal) all? Vikaarsus - allopatriline liigiteke populatsiooni ajaloos toimuv protsess, mille käigus toimub levila jaotumine nt barjääri tõttu. Tekivad erinevate alleelisagedustega geograafiliselt isoleeritud alampopulatsioonid. Teguriteks on LV, suguline valik, juhuslik geneetiline triiv ja KK tingimused. Levik on levimise tulemus. levimisel algpopulatsioon migreerub ja tekivad erinevused alampopulatsioonide vahel. Sellele järgnevalt toimub ka juhuslik geneetiline triiv. 8
teise. Levik saab olla kas juhuslik (isendite paiknemine on sõltumatu), regulaarne (korrapärane ja kindlalt jälgitav) või agregeeritav (kokkukoondunud, moodustatakse kogumikke). Kitsamas mõttes on levimine ühe indiviidi ümberpaiknemine ruumis, laiemas mõttes on levimine migratsioon, st suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis. Levimine on hädavajalik kohastumus. Ilma selleta ei saaks organismid hakkama. Spetsiaalne kohastumus ruumis ümberpaiknemiseks on dispersal syndrom, aga on ka liike, kellel see kohastumus puudub ja nad levivad ilma selleta. Migratsooni on kolme tüüpi: 1. perioodiline kohavahetus nn pendelränne. Nt lindude aastaaegade vaheldumisega toimuv ränne. 2. nn edasi-tagasi, toimub vaid üks kord elu jooksul. Nt vastsed ja valmikud. 3. üheotsa pilet, rännatakse kusagile ja enam tagasi ei pöörduta. Nt liblikad. 16. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents (konspekt, Begon et al. 6.13, 6.11);
· Two general characteristics: use of settts, socio-territorial organisation Badger setts main setts and the outliers · Badgers use main setts and a number of `outlier' setts · Outlier setts o Parasite avoldance? o Aggression avoldance? o Effeicient travel? · Main sett o Thermodynamic o Anti-predator Rural badgers group sociality · Live in social group < 30 individuals · Groups form through delayed dispersal · Group member share setts and above-ground space · Groups defend territories (even from the same species) · Communication via scent (defence as well no physical defence) urine, sub caudal secretion, at latrines along shared boundaries Why live in groups? o Badgers do not hunt or rear young cooperatively o Forces promoting group living: Costs of territorial defence are lower if they are shared among more
annaabi.ee 
