Enamike uuringute üldtunnustatud seisukohad on järgnevad: arvutiga töötamine iseenesest ei kutsu esile nägemise diskomfordi tugevnemist; ei ole alust põhjenduseks, et arvuti kasutamine ei ole üldse seotud nägemise diskomfordiga; arvuti ekraanikujutise kvaliteediparameetrite ja töökoha valgustatuse parandamine võivad olukorda leevendada; nägemise diskomfort võib oluliselt vähendada töövõimet; nägemise diskomforti soodustab madal kaadrisagedus, halb töökoha valgustatus, suur vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid. Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb veel:
Üldtunnustatud on seisukohad: · arvutiga töötamine iseenesest ei kutsu esile nägemise diskomfordi tugevnemist; · ei ole alust põhjenduseks, et arvuti kasutamine ei ole üldse seotud nägemise diskomfordiga; · arvuti ekraanikujutise kvaliteediparameetrite ja töökoha valgustatuse parandamine võivad olukorda leevendada; · nägemise diskomfort võib oluliselt vähendada töövõimet; · esinevad silmahaigused ja nägemishäired võivad tugevdada diskomforti; · nägemise diskomforti soodustab madal kaadrisagedus, halb töökoha valgustatus, suur vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid. Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud
(Obuhovets jt 2005: 350). Kehatemperatuuri reeglid: temperatuuri mõõdetakse 2 korda päevas: hommikul (07:00 - 08:00) ja õhtul (17:00 - 18:00). Mõõtmise koht oleneb haigusest. Mõõta kehatemperatuuri kraadiklaasiga võib kaenla all, suus ja pärakus. (Obuhovets jt 2005: 351). Olulised muutused termomeetri tehnoloogias tekkisid viimase 20 aasta jooksul. Klassikaline elavhõbega termomeeter muutus uueks infrapunaseks termomeetriks, mis vähendab patsiendi diskomforti ja resultaat saadakse kiiremini. Samal ajal tekkisid küsimused, missugused termomeetrid mõõdavad temperatuuri paremini. (Bazak jt 2012: 472). 4 3. TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT Kaenlaaugus kontrollitakse naha temperatuuri, mis aga näitab väiksema täpsusega organismi süvatemperatuuri, kuna seda mõjutavad nii ümbritseva keskkonna temperatuur kui nahaalune verevarustus antud kraadimiskohast. Saadud näit on tavaliselt madalam
kaudu, kui otsida neid paberilt. Enesehindamise meetodid Inimorganismi seisundi hindamise võimalused Nii tööviljakust kui ka kvaliteeti on võimalik väljendada objektiivsete näitajatega arvuliselt, kuigi mitte alati lihtsalt. Keerukaks küsimuseks jääb, kuidas kvantitatiivselt hinnata, mis on inimesele parem? Ergonoomika kasutab laialdaselt enesehindamist. Uuringutes hinnatakse nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt 1) psüühilist pinget, 2) diskomforti, 3) lokaalseid väsimusaistinguid ja ka üldist, raskesti lokaliseeritavat väsimustunnet, 4) kaebusi tervisliku seisundi kohta. Tavaliselt aga ei ole inimese tähelepanu suunatud oma enesetundele. Ent kui ta pöörab tähelepanu oma kehale või selle osadele: jalgadele, ristluupiirkonnale, sõrmele tunneb ta ebamääraseid aistinguid. Tööpäeva lõpul esinevad tavaliselt väsimusaistingud. Kuna väsimus võib edasi areneda
Ebasoodsad muutused tema organismis on suhteliselt väikesed. Meditsiinil on siin lihtsam kui ergonoomikal. Ravi efektiivsust saab hinnata tervenemise järgi: kehatemperatuur alaneb, biokeemilised näitajad paranevad, haav kasvab kinni. Muutused haigetel (nt kehatemperatuuri tõus, valu) on suuremad kui tervetel. Ergonoomika kasutab laialdaselt enesehindamist. Uuringutes hinnatakse nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt 1) psüühilist pinget, 2) diskomforti, 3) lokaalseid väsimusaistinguid ja ka üldist, raskesti lokaliseeritavat väsimustunnet, 4) kaebusi tervisliku seisundi kohta. Igapäevases elus pöörab inimene vahel alateadlikult tähelepanu aistingutele oma kehas, hindab neid. See on vajalik mitmel põhjusel, eeskätt, et vältida ülekoormusi. Tavaliselt aga ei ole inimese tähelepanu suunatud oma enesetundele. Ent kui ta pöörab tähelepanu oma kehale või
Üldtunnustatud on seisukohad: arvutiga töötamine iseenesest ei kutsu esile nägemise diskomfordi tugevnemist; ei ole alust põhjenduseks, et arvuti kasutamine ei ole üldse seotud nägemise diskomfordiga; arvuti ekraanikujutise kvaliteediparameetrite ja töökoha valgustatuse parandamine võivad olukorda leevendada; nägemise diskomfort võib oluliselt vähendada töövõimet; esinevad silmahaigused ja nägemishäired võivad tugevdada diskomforti; nägemise diskomforti soodustab madal kaadrisagedus, halb töökoha valgustatus, suur vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid. Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad. Uurimuste enamikust ilmneb:
kokkupuudet kehaga. Magama minnes tuleks mobiiltelefon endast vähemalt nelja meetri kaugusele panna ning eemaldada tehnika voolupistikust. [16] Otsisin informatsiooni ka elektrijuhtmete kahjulikkuse ning elektrinäitude automaatselt teatamisel tekkiva kiirguse kohta. Sain teada, et elektrijuhtmed tekitavad elektromagnetvälju, mis tekitavad muutusi DNA struktuuris, häireid rakutalitustes, ajutegevuse häiritust, peapööritust ja diskomforti (häirivatest välistingimustest tulenev ebamugavustunne).[17] Kaugloetavad arvestid tekitavad väga tugevaid kesksageduslikke voolupingeid ja elektromagnetkiirgust, mis on tervisele kahjulikud. [18] KOKKUVÕTE Uurimistöö käigus sain teada, et kõik nähtamatud kiirgused võivad olla tervisele kahjulikud. Need võivad tekitada vähki ja palju teisi haigusi. Kõik kiirgused on leidnud oma kasutusala
annaabi.ee 
