4. Regulatsioonirisk 5. Arveldusrisk 6. Mudelirisk 7. Operatsiooniline risk Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi
d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on: a) inflatsioon, mille olemasolust pole kellelgi aimu; b)) üldise hinnataseme langus g koos hindade tõusuga; g ; c) c) aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng; d)) inflatsioon, mida p peetakse hoopis p disinflatsiooniks. 5. Deflatsioon on: a)) majandusmuutujate j j väärtus jjooksevhindades;; b) b) hindade püsiv alanemine; c) arvutatav inflatsioonimäära ja tööhõive määra summa; d) püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 6. Tarbijahinnaindeks on: a) indeks, mis iseloomustab keskmise tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda; b) indeks,
a: Avinurme 2008 Inflatsioon ja hinnaindeksid Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Näiteks, 1990-ndate alguses tõusis aastane inflatsioonimäär Nõukogude Liidu vabariikides üle 1000%. Samal ajal oli arenenud Euroopa riikides see kõigest 1-4%. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste
Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. SKP deflaator = *100 Veendume, et nominaalne SKP koosneb kahest põhimõttelisest komponendist esimene neist mõõdab toodangu kogust ja teine hinnataset. nominaalne SKP = reaalne SKP * SKP deflaator 11) Hinnataseme muutus majanduses (4 mõistet) · Inflatsiooniks nimetatakse üldise hinnataseme pidevat tõusu. · Kui inflatsioon on negatiivne, on tegemist deflatsiooniga. · Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. · Hüperinflatsioon on inflatsiooni äärmuslik juhtum, selle väga kiire tõus (rohkem kui 50% kuus). Inflatsioonimäära mõõtmiseks kasutatakse erinevaid hinnaindekseid. Neist peamised on tarbijahinnaindeks (THI) ning SKP deflaator. 12) Tarbijahinnaindeksi (THI) põhimõte ja arvutuskäik THI mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutumist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud
Kahe perioodi hinnataseme erinevust iseloomustatakse inflatsioonimääraga. Inflatsioonimäära arvutamiseks kasutatakse põhimõtet: antud aasta hinnatase eelmise aasta hinnatase /eelmise aasta hinnatase, kui see väärtus on suurem kui üks, on tegemist hindade positiivse kasvu ehk inflatsiooniga. Vastupidist olukorda, seega hinnataseme üldist alanemist, nimetatakse deflatsiooniks. Olukorda, kus üldine hinnataseme tõus küll toimub, aga pidurduvas ulatuses, nimetatakse disinflatsiooniks. 11 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni iseloomustamiseks ja mõõtmiseks kasutatakse indekseid. Tähtsamad nendest oleksid järgmised: *tarbijahinnaindeks (THI inglise keeles CPI), mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinnatõusu mingil ajaperioodil. Tarbija ostukorv on teatud kindlale tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste kindlaksmääratud struktuuriga kogum. Vastavalt selle
Kahe perioodi hinnataseme erinevust iseloomustatakse inflatsioonimääraga. Inflatsioonimäära arvutamiseks kasutatakse põhimõtet: antud aasta hinnatase – eelmise aasta hinnatase /eelmise aasta hinnatase , kui see väärtus on suurem kui üks, on tegemist hindade positiivse kasvu ehk inflatsiooniga. Vastupidist olukorda, seega hinnataseme üldist alanemist, nimetatakse deflatsiooniks. Olukorda, kus üldine hinnataseme tõus küll toimub, aga pidurduvas ulatuses, nimetatakse disinflatsiooniks. 2.Inflatsiooni mõõtmine 34 Inflatsiooni iseloomustamiseks ja mõõtmiseks kasutatakse indekseid. Tähtsamad nendest oleksid järgmised: *tarbijahinnaindeks (THI inglise keeles CPI), mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinnatõusu mingil ajaperioodil. Tarbija ostukorv on teatud kindlale tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste kindlaksmääratud struktuuriga kogum.
c) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele; d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on: a) inflatsioon, mille olemasolust pole kellelgi aimu; b) üldise hinnataseme langus koos hindade tõusuga; c) c) aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng; d) inflatsioon, mida peetakse hoopis disinflatsiooniks. 5. Deflatsioon on: a) majandusmuutujate väärtus jooksevhindades; b) b) hindade püsiv alanemine; c) arvutatav inflatsioonimäära ja tööhõive määra summa; d) püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 6. Tarbijahinnaindeks on: a) indeks, mis iseloomustab keskmise tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda; b) indeks, indeks, mis mis mõõdab mõõdab keskmise keskmise tarbija
annaabi.ee 
