Maarjasõnajalg (Dryopteris sõnajalg (Dryopteris) sõnajalalised (Aspidiaceae), filix-mas) (Dryopteridaceae) harilik naistesõnajalg naistesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Athyrium filix-femina) (Athyrium) (Woodsiaceae) harilik mänd (Pinus sylvestris) mänd (Pinus) männilised (Pinaceae) alamperekond Diploxylon Koehne harilik kuusk (Picea abies) kuusk (Picea) männilised (Pinaceae) euroopa lehis (Larix decidua) lehis (Larix) männilised (Pinaceae) harilik jugapuu (Taxus jugapuu (Taxus) jugapuulised (Taxaceae) baccata) raudnõges (Urtica urens) nõges (Urtica) nõgeselised (Urticaceae) mets-tähthein (Stellaria tähthein (Stellaria) nelgilised (Caryophyllaceae) holostea)
kg/m3. Poleeritav, lõhestatav, vanades lehtedes. Punases Ameerikast. peitsitav (treimisel, tisleritööd, raamatus. mööbel, puhkpillid, pildiraamid). Alamperekonnad 2- ja 3-okkalised männid (Pinus e Diploxylon); 5- okkalised männid (Pinus e Haploxylon); Sugukonda kuuluvad 10 perekonda- sekvoia, sekvoiadendron, metsasekvoia, krüptomeeria, glüptostrobus, sooküpress, kunningaamia, taivaania, sirmokas, atrotaksis. Perekonnad: kadakas, küpress, ebaküpress, värdküpress, elupuu, hiibapuu, mikrobioota (põhjapoolekral); fistroia, Callitris (lõunapoolkeral). Ladina keelne
(Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon ja Diploxylon ja need omakorda fülogeneetilisteks ridadeks. Mis on ökoloogiline tolerants? Keskkonnategurite või parameetrite piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda, nimetatakse selle taksoni ökoloogiliseks amplituudiks ehk ökoloogiliseks tolerantsiks. Igal liigil on on iga keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum ehk tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada.
Mändide perekond on keeruka ülesehitusega: jaguneb kaheks alamperekonnaks, mis jagunevad omakorda sektsioonidesse. Järgnevalt esitatakse lihtsustatud (ebateaduslik) käsitlus mändide õppimise hõlbustamiseks. · Alamperekondadesse jaotamine toimub okaste arvu järgi kimbus: 5-okkalised männid e. alamperekond Haploxylon (jagunevad sektsioonidesse) 2- ja 3-okkalised (3-okkaline, kollane mänd, on Eestis haruldane!) männid e. alamperekond Diploxylon · Sektsioonidesse jaotamise üheks kriteeriumiks on käbi ja seemne ehitus: sektsioon Cembra (seemneks on lennutiivata pähkel) sektsioon Strobus (seeme lennutiivaga ning meenutab har. männi seemet) Valdavalt on mändide perekonna liigid kõrged puud, kuid ka põõsad on esindatud, nagu näiteks mägimänd (P. mugo ja selle sordid) ning kääbus-sedermänd (P. pumila ja selle sordid)
Juurestik on mändidel hästi arenenud: sügavale tungival peajuurel on palju külgjuuri. Paljudele männiliikidele on iseloomulik suur valgusenõudlikus ja vähene nõudlikus mullastiku suhtes ja kserofüütsus. Männi perekonda kuulub ligi 100 liiki. Eestis kasvab looduslikult neist vaid üks, introdutseerituna kasvatatakse aga üle 15 liigi. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon (okkad on 5-kaupa kimpudes, ristlõikes kolmnurksed, üheainsa kiudsoonte kimbuga) ja Diploxylon (okkad on lühivõrsetel 2...3-kaupa kimbus, ristlõikes poolümarad, kesksilinder kahe juhtsoone kimbuga, tiib ümbritseb seemet tangidetaoliselt). Alamperekond Haploxylon jagatakse omakorda sektsioonideks Cembra (Pinus cembra alpi e. euroopa seedermänd, P. cembra subsp. sibirica siberi seedermänd, P. koraiensis korea seedermänd, P. pumila kääbus-seedermänd, P. flexilis painduv mänd), Strobus (P. strobus valge mänd, P. monticola läänemänd, P. lambertiana
Õied moodustuvad sügisel. looduslikult 1 liik (harilik mänd), introdutseeritud Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad on aga ligikaudu 15 liiki. Jagatakse kaheks seemnesoomused kokku ja moodustub alamperekonnaks Haploxylon (viieokkalised) ja marjataoline käbi, algul on roheline, hiljem Diploxylon (kaheokkalised). Maailma kõrgeim kirmega sinakasmust, sisaldab 1-3 seemet. männiliik on suhkrumänd (Pinus lambertiana) mis Areaal lai - Euraasia kesk- ja põhjaosas, Põhja- vüib kasvada kuni 81 m kõrguseks, suurimate Ameerikas alates 37. l.-k. Külmakindel. puude tüvemaht 150-250 m3
Alustaimestik on üheks olulisemaks komponendiks metsakasvukohatüüpide määramisel. 8. Tähtsamate puuliikide metsakasvatuslik iseloomustus. 8.1 Okaspuud Harilik mänd (Pinus sylvestris) Männi perekond on okaspuude liigirikkaim, kuni 100 liiki. Neist Eestis kasvab looduslikult 1 liik (harilik mänd), introdutseeritud on aga ligikaudu 15 liiki. Jagatakse kaheks alamperekonnaks Haploxylon (viieokkalised) ja Diploxylon (kaheokkalised). Maailma kõrgeim männiliik on suhkrumänd (Pinus lambertiana), mis võib kasvada kuni 81 m kõrguseks, suurimate puude tüvemaht 150-250 m3. Kasvab P- Ameerika lääne osas. Maailma vanim puuliik (tõenäoliselt pikima elueaga taimeliik) on igimänd Pinus longaeva e Pinus aristada var. longaeva. Vanima kasvava puu vanuseks on hinnatud 4790 aastat. Kasvavad
Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores kui okastes. Majanduslikult oluline okaspuuperekond. Männi perekond jaotatakse kaheks alamperekonnaks: Haploxylon ja Diploxylon ja need omakorda fülogeneetilisteks ridadeks. Harilik mänd (Pinus sylvéstris L.) Sylvestris metsas kasvav, metsa moodustav. Harilik mänd on kodumaa tähtsaim puuliik, moodustades umbes 1/3 meie metsadest. Harilik mänd on noores eas koonusja, hiljem keraja võraga puuliik, tüvi sirge, vanemas eas kaetud paksu korbaga. Okste harunemine monopodiaalne. Puud võivad kasvada kuni 50 m kõrgusteks ja saavutada kuni 1,5 m tüveläbimõõdu. Vanus küündib kuni 500 aastani. Tsoon II.
annaabi.ee 
