4. Moodustub 2 ebavõrdse suurusega rakku, väiksemast moodustub spoor 5. Moodusutuv spoor kattub emaraku tsütoplasmamembraaniga 6. Moodustub prospoor e eelspoor, mis on ümbritsetud 2 membraaniga 7. Prospoori 2 kihi vahele hakatakse sünteesima peptidoglükaanist kihti korteksit 8. Spoori peale moodustuvad valguline spoorikest ja eksospoorium. Spoori küpsemise käigus ladestub Ca-dipikolinaat, sünteesitakse SASP valgud ja spoor omandab termoresistentsuse 9. Spoorid vabanevad vegetatiivse raku autolüüsil o Spoori idanemine: Kiirem protsess, kui moodustumine (1-1,5 h) Idanemist saab ka stimuleerida · Spooride lühiajalise kuumutamisega · Spoorikesta mehhaanilise vigastamisega 1. Algab vee sisseimamisega 2. Hüdrolüüsubkorteksi peptidoglükaan, vabanevad korteksi peptiidid ja Ca-dipikolinaat 3
Moodustub prospoor e. eelspoor. Prospoor on ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis. 4. Prospoori kahe membraani vahele hakatakse sünteesima modifitseeritud peptidoglükaanist kihti- korteksit. 5. Spoori peale moodustuvad spoorikatted: spoorikest (spore coat) ja eksospoorium. Spoorikatted koosnevad peamiselt valgust, eksospooriumis on ka lipiide ja polüsahhariide. Spoori küpsemise käigus ladestub spooriplasmasse Ca-dipikolinaat ja spoor omandab termoresistentsuse. Küps spoor vabaneb emarakust selle lüüsudes. Endospoori idanemine: Idanemine on palju kiirem protsess, kui spoori moodustumine. Spoorid idanevad, kui tingimused on soodsad (niiskus, toitained jne.). Idanemist saab ka stimuleerida näiteks spooride lühiajalise kuumutamisega või spoorikesta mehhaanilise vigastamisega. Pärast kuumashokki tuleb spoorid kohe söötmele välja külvata, muidu protsess pöördub.
(Wikipedia, 2014). Kesta all on välismembraan, selle all peptidoglükaanist koosnev koor ja seejärel iduraku sein ning sisemine membraan (Setlow, 2014). Tuum sisaldab spoori kromosomaalset DNA-d, mis on kapseldatud kromatiinilaadsetesse proteiinidesse, mis kaitseb seda UV-kiirguse ja kuumuse eest. Tuum sisaldab ka tavalise raku struktuure, näiteks ribosoome ja ensüüme, kuid ei ole metaboolselt aktiivne (Wikipedia, 2014). Kuni 20% endospoori kuivainest moodustab tuumas asuv kaltsium-dipikolinaat. Arvatakse, et see aitab DNA-d stabiliseerida. Dipikoliinhape võib olla seotud spoori resistentsusega kuumusele. Kaltsium võib aidata kaasa kuumaresistentsusele ja oksüdeerivatele teguritele. On isoleeritud muteerunud spoore, mis on resistentsed kuumusele, kuid neil puudub dipikoliinhape. See võib viidata, et resistentsust kujundavad ka teised tegurid (Wikipedia, 2014). 1.3 Asukoht Endospoori asukoht erineb bakteriliigiti ning on kasulik identifitseerimisel. Peamised endospoori
väiksemast osast moodustub spoor. 3. Moodustuv spoor kattub emaraku TPMga. Moodustub prospoor e. eelspoor. Prospoor on ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis. 4. Prospoori kahe membraani vahele hakatakse sünteesima modifitseeritud peptidoglükaanist kihti- korteksit. 5. Spoori peale moodustuvad valgulised spoorikest ja eksospoorium. Need sünteesib emaraku membraan! Spoori küpsemise käigus ladestub spooriplasmasse Ca-dipikolinaat, sünteesitakse SASP valgud ja spoor omandab termoresistentsuse. Spoorid vabanevad vegetatiivse raku autolüüsil. Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes. Mutandid, millel spoorikestad on defektsed, idanevad ebasoodsates tingimustes ja hukkuvad. 30.Nimeta suure genoomiga baktereid Akineedid, aktinomütseedid -mitmel Streptomyces perekonna liikmel 8-10 Mb , müksobakterid. 31.Mis on osmoretseptorid ja milleks neid vaja on? Osmoprotektorid
membraaniga. Nende membraanide vahele hakatakse sünteesima peptidoglükaanist kihti korteksit. Spoori peale moodustuvad spoorikest ja eksospoorium. Küps spoor vabaneb emarakust selle lüüsudes. Endospoori idanemisel moodustub sellest taas vegetatiivne rakk, mis paljuneb edasi pooldumisega. Idanemine toimub kiiremini kui spoori moodustumine. Spoori idanemine algab vee sisseimemisega. Hüdrolüüsub korteksi peptidoglükaan, vabanevad korteksi peptiidid ja Ca-dipikolinaat. Varuvalgud hüdrolüüsuvad, andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks. DNA süntees algab 1-2 tunni möödudes spoori idanemise algusest. Lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed bakteriperekonnad Clostridium aceticum, Thermoactinomyces vulgaris 61. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused.
rakku, väiksemast osast moodustub spoor. 3. Moodustuv spoor kattub emaraku TPMga. Moodustub prospoor e. eelspoor. Prospoor on ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis. 4. Prospoori kahe membraani vahele hakatakse sünteesima modifitseeritud peptidoglükaanist kihti- korteksit. 5. Spoori peale moodustuvad valgulised spoorikest ja eksospoorium. Need sünteesib emaraku membraan! Spoori küpsemise käigus ladestub spooriplasmasse Ca-dipikolinaat, sünteesitakse SASP valgud ja spoor omandab termoresistentsuse. Spoorid vabanevad vegetatiivse raku autolüüsil. Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes. Mutandid, millel spoorikestad on defektsed, idanevad ebasoodsates tingimustes ja hukkuvad Idanemine algab vee sisseimemisega. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Bacillus, Clostridium
Spoorid idanevad, kui tingimused on soodsad (niiskus, toitained jne.). Idanemist saab ka stimuleerida näiteks spooride lühiajalise kuumutamisega või spoorikesta mehhaanilise vigastamisega. Pärast kuumashokki tuleb spoorid kohe söötmele välja külvata, muidu protsess pöördub. Spoori idanemine algab vee sisseimamisega. Hüdrolüüsub korteksi peptidoglükaan, vabanevad korteksi peptiidid ja Ca-dipikolinaat. Fosfoglütseraat konverteeritakse ATP-ks. Varuvalgud hüdrolüüsuvad, andes materjali rakuvalkude ja kesta peptidoglükaani sünteesiks. DNA süntees algab 1-2 tunni möödudes spoori idanemise algusest. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk. Sporogeensed perekonnad: Bacillus (pulkbakter) ja Clostridium (pulkbakter) Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused.
osast moodustub spoor. 3. Moodustuv spoor kattub emaraku TPMga. Moodustub prospoor e. eelspoor. Prospoor on ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis. 4. Prospoori kahe membraani vahele hakatakse sünteesima modifitseeritud peptidoglükaanist kihti- korteksit. 5. Spoori peale moodustuvad valgulised spoorikest ja eksospoorium. Need sünteesib emaraku membraan! Spoori küpsemise käigus ladestub spooriplasmasse Ca-dipikolinaat, sünteesitakse SASP valgud ja spoor omandab termoresistentsuse. Spoorid vabanevad vegetatiivse raku autolüüsil. Spoorikest hoiab ära spoori idanemise ebasoodsates tingimustes. Mutandid, millel spoorikestad on defektsed, idanevad ebasoodsates tingimustes ja hukkuvad Idanemine Spoorid idanevad, kui tingimused on soodsad (niiskus, toitained jne.). Idanemist saab ka stimuleerida näiteks spooride lühiajalise kuumutamisega, ultraheliga või spoorikesta mehhaanilise
Teistel võib areneda spoori keskel. Elektronmikroskoobiga on võimalik näha endospoori struktuuri. Spoori ümbritseb nõrk/habras eksospoorikiht. Eksospoori all on üsna paks proteiini jääkidest kaasnev spoorikest. Kest on läbitungimatu mitmetele puhastusvahenditele. Spoori kesta all asetseb koorik. Ligikaudu pool spoori mahust. Tekkinud on peptiidoglükaanist spoorirakusein. See ümbritseb omakorda eose raku sisemust. Koor koosneb Ca st ja dipikoliinhappest. Moodustub Ca dipikolinaat. Kuivkaalust moodustab 15%. Eoses puudub praktiliselt vesi. Spooride moodustumine algab tavaliselt siis, kui keskkonnas pole piisavalt toitaineid. 1) Tuum pikeneb ühte tuuma ossa; 2) Sellele järgneb raku sisemise membraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-d. 3) Tekib spoori alge, mida ümbritseb sein; 4) Edasi toimub membraani kasvamine; 5) Cartexi moodustumine. Kuhjuvad Ca ja dipikuliinhape: 6) Spoori valmimine
Teistel võib areneda spoori keskel. Elektronmikroskoobiga on võimalik näha endospoori struktuuri. Spoori ümbritseb nõrk/habras eksospoorikiht. Eksospoori all on üsna paks proteiini jääkidest kaasnev spoorikest. Kest on läbitungimatu mitmetele puhastusvahenditele. Spoori kesta all asetseb koorik. Ligikaudu pool spoori mahust. Tekkinud on peptiidoglükaanist spoorirakusein. See ümbritseb omakorda eose raku sisemust. Koor koosneb Ca st ja dipikoliinhappest. Moodustub Ca dipikolinaat. Kuivkaalust moodustab 15%. Eoses puudub praktiliselt vesi. Spooride moodustumine algab tavaliselt siis, kui keskkonnas pole piisavalt toitaineid. 1) Tuum pikeneb ühte tuuma ossa; 2) Sellele järgneb raku sisemise membraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-d. 3) Tekib spoori alge, mida ümbritseb sein; 4) Edasi toimub membraani kasvamine; 5) Cartexi moodustumine. Kuhjuvad Ca ja dipikuliinhape: 6) Spoori valmimine
P Fosfaadid Kuulub nukleiinhapetesse ja fosfolipiididesse MIKROELEMENDID: K K+ Kofaktor (valgusüntees), osmoprotektor arhedel Mg Mg2+ Kinaaside kofaktor, stabiliseerib ribosoome, kuulub klorofülli Ca Ca2+ Proteaaside kofaktor, Ca-dipikolinaat Fe Fe2+,Fe3+ Tsütokroomid, katalaas, ferredoksiin Zn Zn2+ Alkoholi dehüdrogenaas, proteaasid, aldolaas, RNA ja DNA polümeraas Mn Mn2+ Superoksiiddismutaas, peroksidaas Na Na+ Vajalik halofiilidele, ainete transpordiks, viburi
annaabi.ee 
