Milles seisneb Sokratese filosoofia peamine väärtus? V: väsimatu kahtlemine meie kõige põhilisemates veendumustes §4. DIOGENES (412-323 eKr) Küünikute koolkond 1.Millised filosoofid viisid oma vajadused miiniumini ning elasid kultuuripõlguritena "nagu koerad"? V: küünikud 2.Mida tähendab kreeka keeles sõna "kyon"? V: koer 3. Mida tähendab küüniline? V: kõige üle irvitav, kõike madaldav, häbematu, jõhkralt avameelne 4.Kes oli Diogenese õpetaja Antisthenese õpetaja? V: Sokrates Diogenese filosoofia tuum 5.Millised olid Diogenese filosoofia põhiseisukohad? V: Ta nõudis abielu kaotamist, pooldas äärmist vähenõudlikust ja et riikide vahel poleks piire ning põlgas tavasid Eluloost ehk kuidas tema filosoofia tema elustiilis avaldus 6.Kus asub Diogenese kodulinn Sinope? V: sadamalinn Musta mere ääres tänapäeva Türgi alal 7.Kes olid Diogenese isa ametilt? V: rahavahetaja 8
Sageli kujutas võitlusteemasid, surijaid ja haavatuid. Skulptuurgrupp ,,Milon ja lõvi". /Milon Krotonist oli reaalset elanud kangelane antiikajal. Kord tappis oma kätega ühe lõvi, hiljem tappis lõvi tema enda.../ Louis XIV-le ta ei meeldinud: töödes kriitika mõistmatu ja suurelise valitseja aadressil. On kujutanud Vana-Kreeka küünikut Diogenest koos Aleksander Suurega. Aleksander olevat lubanud täita ühe Diogenese soovi. Diogenes palus Aleksandril päikese eest ära tulla, ta võttis parajasti päikest. Francois Girardon Louis XIV lemmikkunstnik. Tema peateos on Louis XIV ratsamonument. See on aga hävitatud Prantsuse revolutsiooni ajal, kuid on hiljem matkitud. Girardon kujutas peamiselt väärikaid ja rahulikke antiikjumalaid: ,,Apollon nümfidega", kus Apollon oli Louis XIV. Maal asub praegu Versailles`is. Prantsusmaa 18 saj kunstis valitseb juba rokokoostiil
Ühiskond paneb peale liiga palju vajadusi, sunnib tarbima -> sellega ta meid orjastab. Inimene peab püüdlema lihtsuse suunas. Küünikud püüdsid oma eluviisi viia kokku õpetusega -> elasid lihtsalt, vältisid luksusi. Tagajärg: Vana-Kreeka tänavatel kõndisid ringi räbalates inimesed. Elustiil oli antisanitaarne. Kombeid hakati nimetama koeralikeks. Künoloogia - koerateadus Diogenes Sinopest - tuntuim küünikutest Elas tünnis Diogenese latern - ütles, et ta otsib inimesi (kuigi rahvast oli ta ümber palju) laternaga. Tahtis, et inimene oleks isiksus mitte rahvas. Aforismid: Suhelge kõrgete ametnikega, kui tulega - ära seisa neile liiga lähedal, säilita distants. Tänulikkus vananeb kõige kiiremini.
paljusid keeli: saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea ja läti keel. Petersonil oli märkimisväärne lugemus: päevaraamatu järgi oli ta lugenud näiteks Horatiuse, Pindarose, Diogenese, Miltoni, Kr. J. Peterson. Endel Klopstocki, Aisopose, Voltaire'i jt Kõksi õlimaal (1942 ?) teoseid. Kristjan Jaak Petersoni elu III Juba gümnaasiumiõpilasena hakkas avaldama keeleteaduslikke kirjutisi J. H. Rosenplänteri ajakirjas Beiträge (saksakeelne, kuid eestimeelne teaduslik ajakiri eesti keele ja kirjanduse probleemide kohta, mis ilmus 18131832; http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=tekst_detail&eid=17444&tid=322 );
Thales kui riigimees Thalest ei peetud eeskätt filosoofiks. 582 eKr, arhont Damasiase ajal (582/581 eKr), olevat ta Diogenes Laërtiose (I, 22) järgi kuulutatud seitsmest targast esimeseks, tegelikult arvatavasti Delfi oraakli poolt, päikesevarjutuse ennustamise eest. Seitsme targa hulka üldse arvati ta nähtavasti oma poliitilise tegevuse pärast. See on seda tõenäolisem, et Thalesel oli nähtavasti pistmist Apolloni kultusega. Diogenese väide põhineb nähtavasti Delfi kolmjalalool (Diog. Laërt. I, 2733), sest Damasiase arhondiaeg langeb kokku püütiamängude taastamisega. See, et Thales paigutati seitsme targa etteotsa, ning Herodotose (I, 75; 170) ja Diogenese (I, 25) tunnistused tõestavad, et ta sai kuulsaks oma praktilise arukuse ja riigimehetarkuse poolest. Thales oli Ioonia patrioot. Ta soovitas tungivalt Ioonia polistel ühineda ohu palge ees algul Lüüdia vastu, seejärel Pärsia vastu
rahaga. Konventsionaalsed sildid nagu kuningas, au, tarkus või õnn olid tema arvates sotsiaalsed maksevahendid või ,,rahaühikud", mis olid tema arvates tühised ja sisutud. Eraelus põlgas Diogenes ära nii konventsionaalse religiooni, tavapärased kombed, eluviisi, toidu ja moe. Ta elas kerjusena almustest ja kuulutas oma vendlust mitte ainult kõikide inimeste, vaid ka suisa loomadega. Legend räägib, et kord külastanud teda Aleksander Suur ning küsinud, mida saaks ta Diogenese heaks teha. ,,Mine valguse eest ära", oli Diogenese vastus. Ta elas ekstreemselt primitiivsetes tingimustes, mis andis talle hüüdnime ,,küünik", mis kreeka keeles tähendab koeralikkust. Esialgselt tähistaski termin ,,küünik" kedagi, kes on ühiskonnast tagasi tõmbunud ning elab looduslähedast elu. Diogenese jaoks tähendas vooruslikkus vabanemist materiaalsete väärtuste ihaldamisest, kuna tema arvates olid need asjad ohtlikud ning kiirelt oma väärtust minetavad
käitumises.Küünikute arvates pole maailma võimalik muuta, muuta võib ainult oma suhtumist maailmasse, loobudes ühiskonnas tunnistatavatest väärtustest. Niimodi võib küünikute arvates saavutada vähemalt sisemise vabaduse. Enamik koolkonna esindajaid oli pärit vaeste ja tunnustamata inimeste seast, kuid oli ka neid, kes ise loobusid rikkusest ja kõigest sellest tulenevast ning eelistas küünikute eluviisi. Järgnevad mõned pärimused Diogenese kohtaIllustreerimaks küünilist mõtteviisi: ? Diogenese ütles, et nähes valitsejaid, arste või filosoofe, tundub talle, et inimene on kõige targem elusolendite seas. Kuid nähes unenäoseletajaid, ettekuulutajaid või inimesi, kes neid usuvad, või neid, kes uhkeldavad kuulsuse ja rikkusega, siis tundub talle, et inimene on kõige rumalam olevus. ? Sageli kordas ta: Tarvis on omada mõistust, või kui seda ei ole siis silmust ümber kaela.
See toob kaasa hingerahu. Elada nii, nagu koerad looduses. (kyon `koer') Küünikud eitasid riiki, seadust, abielu. Jumala suhtes oldi eriarvamustel. Elasid koopas või vaadis. Lakkusid ojast vett. Antisthenese tuntuim õpilane Diogenes. Elas õlivaadis. Küünikute meelest on vooruseks vabadus, st. loobumine kõigest. Nominalism - keskaja filosoofia kasut. mõiste, mille kohaselt üldmõisteid pole olemas. Inimese surm näitab, kas ta elas vooruslikult ja õnnelikult. Antisthenese ja Diogenese teoseid pole säilinud. 46. Platon ja platonism Vanas Akadeemias Platon (427347 e. Kr.) Vana aristokraat. Ema poolt suguluses Soloniga. 20-selt alustas õpinguid Sokratese juures. Pärast õpetaja surma põgenes ning reisis Lõuna-Itaalias, Küreenes, Sitsiilias, Egiptuses. Tal tekkisid sidemed pütagoorlastega. 390 aastal tuli Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysios I naisevend. Sattus seal hiljem ebasoosingusse ning kuuldavasti olevat orjaks müüdud