Äkki märkasin ühte suurt lendavat olendit. See oli draakon, kes purskas tuld. Draakon oli nagu suur lind. Sellel linnul olid väikesed, aga teravad hambad. Ta naha värv oli pruun. Ta oskas peale lendamise ka joosta. See lendav draakon ei olnud üldse kuri. Ta oli väga kiire. Ta suutis tappa nõrga looma ühe hammustusega. Ta oli mulle hea sõber, sest mina teda ei kartnud. Alati kui keegi tahtis mulle liiga teha, siis tuli ta mulle appi. Ma panin ta nimeks Terapaktor. Talle maitses liha. Dinosaurustele meeldis kõige rohkem lennata. Vahel võttis ta mind selga lendama. See oli väga lahe ja põnev.
Maismaa kuivad osad, kuhu asusid elama roomajad, olid laialdased ja mitmekesised. Kohastumise käigus arenesid roomajatel mitmesugused omadused. Hiljem asustasid roomajad vee ja tekkisid ka lendavad sisalikud. Roomajate õitseng kaasnes ürgkahepaiksete väljasuremisega. Algas roomajate valitsemisaeg, mis kestis 170-180 miljonit aastat. Maismaa-roomajad. Väljakaevamistel on vahel leitud hiiglasuuri loomaluid. On selgunud, et paljud neist kuuluvad roomajatele dinosaurustele, mis tõlkes tähendab "kohutavad sisalikud". Mõned dinosaurused kaalusid 40-50 tonni ja olid kuni 26 meetrit pikad. Need hiiglased toitusid taimedest, kuid osa dinosaurusi muutus ka röövloomadeks. Seoses sellega ilmusid teistel jälle jätked, ogad, sarved ja teised kaitsekohastumised. Kuid oli ka väikseid, kassisuurusi dinosaurusi. Arvukas rühm roomajaid sai nimetuse loomahambused, sest nendel jagunesid hambad lõike-, silma- ja purihammasteks
tagasi. Troodon Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Päritolu Dinosaurused arenesid Tema Argentiinast leitud ühest ürgsisalike fossiili vanuseks on 220- (Archosauria) grupist, 230 milj. a. Eoraptor oli evolutsiooniga kaasnesid pikkusega kuni 1m. mitmed anatoomilised muutused, nt on neil jalad otse keha all ja selgroo suhtes täisnurkselt. Vanim ürgsisalik, kellel on olemas dinosaurustele omased anatoomilised tunnused, on eoraptor. Süstemaatika Dinosaurused on nende vaagnaluu ehituse põhjal jagatud kahte suurde rühma: lindvaagnalised (selts Ornitischia) ja sisalvaagnalised (selts Saurischia). Saurischia Selts Saurischia koosneb peamiselt kõiki röövtoidulisi dinosaurusi hõlmavast rühmast Theropoda (loomjalgsed) ja „pikaealiste” taimtoiduliste dinosauruste rühmast Sauropodamorpha (sisaljalgselaadsed).
Nimelt väidavad, et dinosaurused ei olegi nii hilisest ajast ,kui seni oleme arvanud. Peruust ja Andidest kunagise inkade territooriumilt on leitud koobastest ja savinõudelt detailidesse laskuvad dinosauruste iidseid jooniseid. Ühel joonisel isegi ratsutasid sõdurid dinosauruse seljas, kus kasutati viimast sõjaratsuna. Samuti on leitud inimjäljed koos dinosauruste jälgedega. Väidetavasti on leitud isegi kunagise jõesõngi pehmesse savisse jäädvustatud ja nüüd kivistunud dinosaurustele peetud ajujahi üksikasjalik tõendusmaterjal. Seda teooriat kinnitab ka osaliselt säilinud suuremõõtmelised veeloomad. [5] Aeglaselt ja kurvalt teooria Mitmete teooriate aluseks on seisukoht, et dinosaurused surid välja üsna pika aja jooksul järk- järgult ning mingit ülemaailmset katastroofi polnudki. See teooria on laialt käsitletav ka kreatsionistide seas, kes mõned arvavad, et olid haigused, kliimamuutus jms. [5]
eellastelt Triiase tekodontidelt ehk ebalohedelt, kes olid kiskjalise eluviisiga maismaa- ja veeroomajad. Tekodondid arenesid omakorda kotülosaurustest. Mõned tekodondid olid kohastunud kiireks jooksuks kahel jalal nagu jaanalinnud või teised lennuvõimetud linnud. Enamasti nad kõndisid neljal jalal. Osadel tekodontidel olid esijäsemed otse keha all, mitte ei hoidunud külgedele nagu enamused tolle aja imetajalaadsetel roomajatel. See omadus kergendas jooksmist ning läks üle dinosaurustele. Tekodontidest põlvnevad hiidsisalikud, krokodillilised ja linnud. Esimesed dinosaurused meenutasidki kahejalgseid tekodonte, kuid dinosauruste kolju ning hammaste kuju oli paremini arenenud. Hiidroomajad ei arenenud gigantseks enne Triiase lõppu, kuid juba siis ulatus nende pikkus üle 6 meetri. Triiases ilmusid ka konnad ja kilpkonnad. Esimesed olid ja jäid väikesteks kahepaikseteks. Hilis-Triiases surid imetajataolised roomajad välja. Need, kes jäid,
kliima jahenemisega (aine meteoriidiplahvatusest ja massilised tolmupilved ei lasknud päikest eriti atmosfäärist läbi ja planeedi temperatuur langes drastiliselt). Selle teooria järgi toimus väljasuremine väga kähku. Kliimamuutuse teooria - Teadlased on avastanud, et umbes 65 miljonit aastat tagasi, tekkisid Maal suured kliimamuutused, meretase langes ja ülemaailmselt (kuigi enamasti Kesk-Ameerikas) toimusid massiivsed vulkaanipursked, mis tõstsid planeedi keskmist temperatuuri dinosaurustele sobimatuks ja algas aeglane väljasuremine. Seda teooriat toetab ka Lloydi teooria, et kliima soojenemisega seoses tekkis Maale suurel hulgal õistaimi, dinosauruste väljaheidete uurimine näitab aga, et taimetoidulised saurused sõid enamuses ainult okastaimi. Taimetoidulised saurused hakkasid tasapisi välja surema ja nende järgi vähenesid aeglaselt ka lihatoidulised. Chicxulub-i kraater Mehhiko lahes 5. Tänapäev ja kokkuvõte
Springer, Dordrecht, 1047 lk. [Inglise keeles] 4. Kuzina, S. 2013. 10 kõige uskumatumat hüpoteesi sellest, et miks dinosaurused kadusid. http://www.kp.ru/daily/26123.4/3015794/ [Vene keeles] 06.12.2014 5. Monroe, J. S. & Wicander, R. 2004. Historical Geology. Thomson Learning, Belmont, 427 lk. [Inglise keeles] 6. Plummer, C. C., Carlson, D. H., Hammersley, L. 2013. Physical geology. McGraw-Hill, New York, 642 lk. [Inglise keeles] 7. Sepp, S. 2010. Dinosaurustele tegi lõpu ikkagi asteroid. http://novaator.ee/ET/loodus/dinosaurustele_tegi_lopu_ikkagi_asteroid/ 08.12.2014 8. Tselikov, D. 2012. Dinisaurused olid väljasuremas jaba enne meteoriidi kukkumist. http://science.compulenta.ru/676942/ [Vene keeles] 08.12.2014 9. Tõnu, T. 1991. Temperatuurist sõltuv soo determinatsioon roomajatel ehk miks dinosaurused välja surid. ln Soo teooria, lk. 58-60 http://www.elus.ee/e- tekstid/?do=files&sid=20 08.12.2014
reptiilide ülemvõim. Selgroogsete taastumine võttis 30 miljonit aastat, kuid täitmata nišid lõid võimaluse arhosauruste tõusuks. 95% liikide arvust hävis. Triiase väljasuremine toimus 205 miljonit aastat tagasi Triiase-Juura üleminekul. Suurem osa mitte-dinosaurustest arhosaurusi, enamik terapsiide ning suuri kahepaikseid hävis, see jättis maismaal dinosaurustele vähe konkurente. 79-80% liikidest hävis. Kriidi-Tertsiaari väljasuremine toimus 65,5 miljonit aastat tagasi. Enamik mitte- linnulistest dinosaurustest suri välja. Uusaegkonna alguses kerkisid maismaa selgroogsete hulgas uute dominantidena esile imetajad ja linnud. 70-76% liikidest hävis. 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused Otsesed põhjused: Fragmenteerumine – killustumine
soojaverelised. Nende hambad muutusid,andes aluse väga erinevatele hammaste tüüpidele. 2 luud, mis roomajatel on lõualuude koosseisus, kolisid keskkõrva. Lisaks tekkis neil kõva suulagi, mis lubas närida toitu ja hingata samal ajal. 11. Mil viisil väljendus arhosauruste võidukäik Mesosoikumis (põhilised grupid)? Triiases sünapsiidid mitmekesistusid, kuid kaotasid kahele uuele grupile: arhosaurused ja rünhosaurused. Arhosaurused panid Triiases aluse dinosaurustele, aga samuti eristusid neist varakult krokodillilaadsed. Mesosoikumit valitsesid diapsiidid. Arhosaurustest kujunesid Triiases välja mitmed dinosauruste liinid, millest põhilised olid Ornitischia ja Saurischia grupp. Arhosaurusedsaurischiasauropoodid. Sauropoodsete dinosaurustele omase gigantismi tagasid: kiire basaalne ainevahetus, palju järglasi, vähene hambumus ning keerukas kops. Väike mälumisaparaat võimaldas areneda pikal kaelal väikese peaga. Kops oli keerukas, õhukottidega
annaabi.ee 
